Pöördumine põhisissetuleku uuringu asjus
Allakirjutanud taotlevad tingimusteta põhisissetuleku (edaspidi: põhisissetulek või kodanikupalk) teostatavusuuringu läbiviimist Eestis, sealhulgas
- võimalike Eestile sobivate ja jõukohaste põhisissetuleku maksmise ja rahastamise mudelite väljatöötamist
- ühe või mitme väljatöötatava põhisissetuleku mudeli testimist Eestis
- põhisissetuleku mõju uurimst kõigi sotsiaalsete rühmade suhtes
- põhisissetuleku (kodanikupalga) töörühma moodustamist poliitikutest, teadlastest ja teemaga seotud huvigruppide esindajatest ning loetletud tegevuste käivitamist riigikogu käesoleva koosseisu poolt
Allakirjutanud ei nõua selle pöördumisega
- põhisissetuleku kehtestamist
- ühegi Eestis võimaliku põhisissetuleku ja selle rahastamise mudeli vaikimisi eelistamist teistele
Põhisissetulekust
Tingimusteta põhisissetulek kujutab endast riigi poolt igale seaduslikule elanikule või vähemalt selle riigi kodakondsusega isikule regulaarselt makstavat tasu, mis katab inimese põhivajadused ja võimaldab tal olla aktiivne ühiskonnaliige.Kodanikupalga mõiste on põhisissetuleku kohta kasutatav juhul, kui põhisissetuleku maksmise eelduseks on riigi kodakondsus.
Põhisissetulekut makstaks ilma majanduslike eeltingimusteta - ei põhisissetuleku maksmine ega ka selle suurus ei sõltuks inimese palga- või ettevõtlustulude olemasolust või puudumisest ega nende tulude suurusest.
Põhisissetuleku peaeesmärgid
- olla inimestele majanduslik turvavõrk, kaotada vaesumishirm ning viia seeläbi miinimumini nii rahapõhised sõltuvussuhted kui ka nende piirav mõju inimesele tema eluliste valikute tegemisel
- kaotada suurem osa sotsiaaltoetustest, nendega seotud bürokraatiast ja selle ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest, vabastades inimesed seeläbi sundusest pidevalt tõestada kellelegi oma õigust väärikale eksistentsile
- tagada majanduslik õiglus sissetulekute jaotumisel erineva hõivatusega inimeste vahel - et kasvõi ühekordset vähetasuvat tööd tehes või väikest ettevõtlustulu saades oleks inimese kogusissetulek igal juhul suurem kui mittehõivatuna
Allakirjutanute suhe põhisissetuleku ideesse
- Allakirjutanute hulgas võib olla nii põhisissetuleku kehtestamise vastaseid, pooldajaid, skeptikuid kui ka alternatiivsete lahenduste nägijaid või eelistajaid
- Kõik allakirjutanud, sõltumata oma suhtumisest põhisissetuleku ideesse peavad vajalikuks põhisissetuleku teostatavusuuringu, sealhulgas testi läbiviimist, kuna
- põhisissetuleku rakendamine tähendaks ühiskonna jaoks suuri ümberkorraldusi, mille käivitamine ilma põhjaliku ettevalmistustööta oleks mõeldamatu
- idee teostatavuse või mitteteostatavuse ning põhisissetuleku võimalike positiivsete ja/või negatiivsete mõjude üle otsustamiseks on vaja vettpidavaid tõendeid, mitte asjaosaliste usku
Allakirjutanud võtavad teadmiseks informatsiooni, küsimused ja seisukohad, mis on esitatud alljärgnevates alajaotustes ning paluvad uuringu läbiviimise otsustamisel ja läbiviimisel neid arvestada, sealhulgas
- asjaolu, et põhisissetuleku testid on muutumas reaalsuseks üha enamates riikides
- soovitust, et nii testimisel kui ka võimalikul rakendamisel kasutataks “põhisissetulekuturismi” vältimiseks kodanikupalga vormi
- seisukohta, et mõju uurides peaks silmas pidama kõiki, mitte pelgalt neid, kes tänaste arusaamade järgi on (võimalikud) sotsiaalabi saajad
Küsimused, millele uuring peaks vastuseid otsima
Põhiküsimused on sisse kirjutatud juba uuringu nimetusse, kuid üksikküsimustest väärib kindlasti tähelepanu alljärgnev:
- Millised peaksid olema miinimumpalga ja põhisissetuleku proportsioonid? Kui miinimumpalga netosumma osutub põhisissetulekust väiksemaks ja moodustab seega alla poole kogu netosissetulekust, kas siis oleks hädavajalik tõsta miinimumpalka nii, et netopalk oleks vähemalt võrdne põhisissetulekuga?
- Kas peaksime põhisissetulekult eeldama ja pidama õigustatuks survet palkade tõstmiseks või kärpimiseks sellisel kujul, nagu on kirjeldatud blogiartiklis “Mis suunas suruks kodanikupalk töötasu?” (http://www.kodanikupalk.ee/teataja/208 ) ?
- Juhul, kui pidada õigustatuks vähemalt survet miinimumpalga tõstmiseks, siis kas testperioodil on võimalik sellele survele testrühma osas ajutiselt järele anda ning kas ja milliseid seadusemuudatusi see eeldaks?
- Teoreetiliselt on võimalik, et mõne organisatsiooni töötajate palgad jäävad üksnes sellesse vahemikku, kus on üleminekul põhisissetulekule võimalik palka valutult kärpida (vt näidet http://www.kodanikupalk.ee/teataja/208 ). Töötaja ei kaotaks netosissetulekus või oleks see vaatamata kärpele ikkagi kõrgem kui enne üleminekut.
- Kas pidada lubatavaks tööandja püüdu kasutada sellist olukorda tööjõukulude kokkuhoiuks, ehkki tal puudub otsene vajadus kompenseerida tööjõukulude pealesunnitud kasvu muudel ametikohtadel?
- Kas juhtivtöötajatel oleks põhisissetuleku tõttu põhjust karta võimu kaotamist alluvate üle, kelle jaoks vallandamine või “väljasöömine” tähendaks vaid sissetuleku olulist vähenemist, kuid mitte enam riski sattuda (oma perekonnaga) vaesusesse ja sotsiaalsesse isolatsiooni? Kas ja millist mõju avaldaks see organisatsiooni tööle?
- Turu-uuringute AS-i Omnibuss-küsitluses juunis 2016 uuriti, kui paljud ja millises summas riigilt niisama raha saades oleksid nõus oma tööst loobuma. Sõltuvalt summast oli võimalikke loobujaid vahemikus 0% (<300 €) kuni 48% (>1600 €, koos väiksema summaga nõustujatega). Vt, http://www.inst.ee/uuringud/juuni-omnibuss
- Kas ja kuidas mõjutanuks neid tulemusi kindel teadmine, et mõeldud on põhisissetulekut, mida makstaks ka tööl käivale inimesele lisaks töötasule?
- Kas oleks otstarbekas rakendada õiguslikke ja tehnilisi meetmeid, mis takistaksid põhisissetuleku ebamõistlikku kasutust (alkohol, hasartmängud jne)?
- Kas täiskasvanutele, kes ei pea sobilikuks põhisissetuleku vastuvõtmist, peaks pakkuma võimalust oma põhisissetuleku annetamiseks? Kas ja kuidas annetamist tunnustada?
- Oletame, et põhisissetulekut plaanitakse maksta ainult Eesti kodakondusega isikutele (kodanikupalk), ülejäänud saaksid vajadusel kõiki tavapäraseid sotsiaaltoetusi senise korra järgi. Samas oleksid kodanike tulud oluliselt rohkem maksustatud kui mittekodanikel, kes põhisissetulekut ei saa. Mittekodanike miinimumpalk oleks omakorda põhisissetuleku summa võrra kõrgem kui kodanikel, et netotulu oleks sama suur kui kodaniku netomiinimumpalk ja põhisissetulek kokku (mõistagi tööandja kulul).
- Kas põhisissetuleku kehtestamisele sel moel on õiguslikke takistusi ja kui on, siis mida oleks võimalik teha takistuste kõrvaldamiseks?
- Kas põhisissetulekut saab pidada sotsiaalabiks, kui seda makstakse sõltumata tulude olemasolust ja suurusest? Kui ei, siis kas see asjaolu võiks muuta lihtsamaks põhisissetuleku kehtestamise kodanikupalga vormis?
- Majandusleht The Economist avaldas enne Šveitsi 6. juuni referendumit OECD statistikale toetuva kalkulaatori (http://www.kodanikupalk.ee/teataja/238 ), mis näitab, kui suurt põhisissetulekut suudaksid organisatsiooni liikmesriigid maksta praeguses olukorras (sh Eesti, ca 250 eurot kuus) ning kui suureks peab muutuma maksude osakaal SKP-st, et riigile oleks suurem summa jõukohane.
- Kui tõetruud on need arvutused?
- Oletame, et The Economisti kalkulaatorit võib usaldada. Eespool mainitud palgasurveartikli lõpus on toodud põhisissetuleku näidismudel, mis koostati spetsiaalselt võimaliku palgasurve näitlikustamiseks. Kui Eestis tahta praegu kehtestada sama suur põhisissetulek (435 eurot), siis kalkulaatori järgi peaks maksude osakaal SKP-s kasvama 32,9 protsendilt 41 protsendini.
- Kas see oleks võimalik nimetatud näidismudeliga, mille puhul praeguselt üksikisiku tulumaksult (20%) kaoks maksuvaba tulu (põhisissetulek on niigi maksuvaba) ning lisanduks nn kodaniku sotsiaalmaks 33% (maksuvaba tulu = miinimumpalk)?
- Või tuleks leida täiendavaid või alternatiivseid rahastamisallikaid (loodusressursside kasutamise maks vms)?
- Või piisaks ka väiksemast maksukoormusest, eeldades, et osa põhisissetulekust kaetakse ärajäävate toetuste ja tööjõukulude arvelt?
Miks vajame põhisissetuleku-uuringut
Maailmas toimuvate arengute tõttu tuleb paratamatult hakata ümber hindama töö ja ettevõtluse rolli meie igapäevaelus. Rikaste ja vaeste vahelise lõhe suureneb, uus tehnoloogia aga muudab üha enam inimtööjõudu ebavajalikuks. Vaesusele arenenud riikides puudub juba praegu igasugune õigustus.Lisaks vaevab nn vana maailma rahvastiku vananemine madala loomuliku iibe tõttu, mille suhtes on väikeriigid ja -rahvad eriti haavatavad. Idee leevendada olukorda sisserände abil võib puhtmajanduslikult olla põhjendatud ja teostatav, kuid pikemas perspektiivis tekitaks see uusi, sealhulgas majandusväliseid ja tõenäoliselt hoopis valusamaid probleeme, millel praeguse rändekriisi ning eestlaste ja mitmete teiste rahvaste ajaloolise kogemuse valguses pole mõtet pikemalt peatuda. Selle asemel tuleks lahendada olukord, kus kehtiv sotsiaalse kaitse süsteem pigem pärsib kui soodustab põliselanike loomulikku iivet.
Põhisissetulekule kui võimalikule lahendusele võib olla alternatiive, kuid huvi kasvu selle vastu maailmas pole võimalik eirata. Varem või hiljem tuleb ka Eestis selle küsimusega niikuinii hakata tegelema.
Sõltumata alates 1960-ndate aastate lõpust läbi viidud pilootprojektide positiivsetest tulemustest (sh USA, Kanada, India, Namiibia) on mõeldamatu, et niivõrd radikaalse ühiskonnareformi võimalikkuse või utoopilisuse üle otsustataks ilma põhjalike uuringute ja testideta, pelgalt usule toetudes.
Euroopa Liidu kohta teame, et
- Soomes testitakse põhisissetulekut aastatel 2017-2018
- Hollandis korraldatakse alates 2017. aastast pilootprojekte kohalike omavalitsuste tasandil
- Prantsusmaa Senati töörühm soovitas viia riigis läbi põhisissetuleku test (raport 13.10.2016)
- kevadel 2016 kogu EL-s läbi viidud e28 küsitlus (Dalia Research) näitas põhisissetuleku ideele 64% toetust
Kuna tulevik võib tuua EL ühtse põhisissetuleku, siis oleks mõistlik luua eeldused, mis võimaldaksid Eestil oma ideede ja kogemustega (kasvõi püüda) mõjutada selle mudeli kujunemist eestlastele võimalikult sobivamaks.
Seetõttu peame vajalikuks, et põhisissetuleku teostatavusuuring, sh Eestile sobida võiva(te) mudeli(te) väljatöötamine ja testimine toimuks juba lähiaastate jooksul.
Tulemuste adekvaatsuse huvides tuleks test viia läbi nii autentsel (põhisissetuleku mõttele vastaval ja Eestile sobival) kujul kui vähegi võimalik:
- testrühm(ad) koosneks(id) Eesti Vabariigi kodanikest
- testrühma kuulumine ei sõltuks inimese tuludest või varanduslikust seisust – kogum oleks võimalikult esinduslikum
- testrühma liikmetele rakendataks samasuguseid maksumäärasid, nagu testitav mudel ette näeb
- testrühma liikmetele ei oleks testperioodiks ette nähtud sotsiaaltoetusi, mis põhisissetuleku kehtima hakates kaoksid
- testimise läbiviimist (osaliselt) regionaalsel põhimõttel - tervikuna mõnes maakonnas (näiteks Hiiumaal ja Saaremaal)
Jaanus Nurmoja
Aleksander Laane
Marek Strandberg
Toomas Trapido
Kaarel Veskis
Lisateavet:
- Eesti põhisissetuleku veebileht - http://www.kodanikupalk.ee
- BIEN - põhisissetuleku maailmavõrgustik - http://basicincome.org/
- Soome põhisissetuleku test - http://www.kela.fi/perustulokokeilu
- Prantsusmaa Senati põhisissetuleku töörühma raport - http://www.senat.fr/rap/r16-035/r16-035.html
- e28 põhisissetuleku küsitlus - http://www.basicincome.org/wp-content/uploads/2016/05/EU_Basic-Income-Poll_Results.pdf
Teostatavusuuring peaks täpsustama ka 2016. aasta juunis läbi viidud Omnibus-küsitluse tulemusi
Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS Omnibus-küsitlusel juunis 2016 taheti vastajatelt teada, kui palju peaks riik neile igakuiselt maksma, et nad oleksid nõus oma palgatööst loobuma. Küsimus oli sõnastatud järgmiselt: "Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas Teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju Te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?" Tulemused andsid mõningast aimu, kui paljud ja millise riigi poolt garanteeritud rahasumma puhul võiksid teoreetiliselt palgatööst loobuda (oleksid nõus seda tegema), kuid neist ei selgu, kui paljud neist nõustujatest kindlasti palgatööst loobuksid ning kui paljud neist omakorda valiksid sel juhul jõudeelu, vahetaksid tegevusala või katsetaksid ettevõtlusega. Vt http://www.kodanikupalk.ee/teataja/204 Samuti ei olnud küsimusest võimalik otseselt välja lugeda seda, et riigi poolt makstav rahasumma oleks tingimusteta põhisissetulek, st et seda makstaks sõltumata sellest, kas ja kui palju inimene saab palka või ettevõtlustulu. Seega võis (kuigi ei pruukinud alati) vastajale jääda mulje, et silmas peetakse taolise summa maksmist töötasu asemel tööst loobumise korral, mitte aga seda, et palgatöö tegija netosissetulek oleks riigi poolt makstava summa võrra suurem. Varem, sama aasta kevadel aga korraldas uuringufirma Dalia Research üle Euroopa Liidu põhjalikuma küsitluse suhtumisest põhisissetuleku ideesse. 64% vastanuist hääletanuks selle poolt. Tulemused näitasid sedagi, et kui EL kodanikele makstaks põhisissetulekut, mis oleks piisavalt suur katmaks inimeste põhivajadusi, siis loobuks kindlasti palgatööst 4% . Vt http://www.kodanikupalk.ee/teataja/167 Eesti küsitluse järgi oleks "teoreetilisi loobujaid" samas suurusjärgus (max 5%) juhul, kui riik maksaks 400-500 eurot kuus. Selles valguses näib, et eestlane ei erineks palju "eurokeskmisest", kuid see oletus vajaks kinnitust detailsema uuringuga.
Põhisissetuleku annetamisest ja kuu ülejäägist
Eeldades, et põhisissetulekust ei saa loobuda, tasuks teostatavusuuringu raames kindlasti püstitada küsimus, kas ja mismoodi peaks inimesele antama võimalus oma põhisissetuleku annetamiseks juhul, kui ta ei pea mingil põhjusel sobilikuks põhisissetulekut vastu võtta ning kas ja mismoodi võiks annetajat selle eest avalikult tunnustada? Välistamata võimalikke alternatiive, tasuks kaaluda järgmisi reegleid: 1. Annetada saab ainult täiskasvanud kodanik ning ainult enda põhisissetulekut. Mistahes annetused oma laste arvelt peaksid olema välistatud. 2. Annetamisele kuulub mitte automaatselt kogu põhisissetulek, vaid eelmise kuu jääk enne uue põhisissetuleku laekumist. Inimesele peab jääma võimalus kasutada oma põhisissetulekut, kui mingil põhjusel muutub muude elatusvahendite kasutamine ootamatult võimatuks. 3. Kui alaealise põhisissetuleku kontole võib koguneda kui tahes suur summa, siis täiskasvanud isiku põhisissetuleku eelmise kuu jääk kuulub igal juhul automaatselt mujale suunamisele. Põhisissetuleku saaja peab otsustama, mis saab tema igakuisest ülejäägist. Annetamine on vaid üks valik loetletud võimalustest: a) ülekanne oma tavalisele pangakontole* b) ülekanne oma lapse/laste/vanemate põhisissetulekukonto(de)le c) annetamine: - riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta - elukohajärgsele omavalitsusele ilma sihtotstarbeta - mõne valdkonna toetuseks -- riigieelarves -- KOV eelarves - mõne organisatsiooni tegevuse toetuseks - mõne projekti toetuseks * - siin eeldatakse, et põhisisstulekukontol endal ja vastaval pangakaardil on teatud piirangud, mis muudaks keerukaks põhisissetuleku ebamõistliku kasutamise. Võimalike tunnustamise reeglite väljatöötamisel tuleks pidada silmas seda, et samal ajal, kui ühed võivad olla väga huvitatud oma nime olemasolust mõnes avalikus sponsorite nimekirjas, ei pruugi see teistele üldse olla vastuvõetav. Samas võib igaühel tekkida vajadus dokumendi järele, mis seda annetamist tõendab ning mille autentsuses ei saa kahtlusi tekkida.
Tekitab huvi, miks see peaks oluline olema.. annetada võib ka oma muid varasid ja sissetulekuid ning juba praegu.. igakuise annetuse samas summas võib panna käima pärast laekumist.. see saab olla vaid üleminekuteema, kas ei peaks keskenduma muule.. või on see muudatuse juurutamiseks kuidagi oluline nt rahavoogude juhtimiseks alguses, siis võiks ju pigem minna mingitel alustel järk-järgult
See võib olla annetajale oluline näitamaks, et just kodanikupalk on annetatud. Suures osas on küsimus ka infotehnoloogilises lahenduses. Mingil juhul ei tohiks anda võimalust loobumiseks sellisel moel, et kodanikupalka ei laekugi. Kujutleme sellist perekonnasisest "kokkulepet", et kõik loobuvad, kuna ühel pereliikmel on sissetulekud piisavalt suured, et kõiki ära toita. Tegelikult säilitatakse niimoodi teis(t)e pereliikme(te) sõltuvus suurte sissetulekutega pereliikme rahakotist. Taoline rahakotiahel on aga tihtilugu takistuseks näiteks vägivaldsest peresuhtest lahkumisel. Muide, ühele USA 1970-ndate aastate põhisissetuleku pilootprojektile tegi lõpu konservatiivsete vaadetega elanike protest. Nimelt tuli ilmsiks "halbade abielude" suur hulk, sest sellised rahakotipõhised abielud hakkasid lagunema.
Link loetavamalt kujundatud tekstile
Juhul, kui te ei näe teksti sees selgelt eristatavaid alapealkirju ja loendeid, siis avage petitsiooni tekst selle lingi kaudu, et näha teksti normaalselt liigendatuna: https://citizenos.com/et/topics/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b Kuna tegemist on ühe ja sama infosüsteemiga, siis on ka citizenos.com vaates võimalik pöördumisele toetusallkiri anda. Soovi korral aga saate rahvaalgatus.ee vaatesse tagasi pöörduda selle lingi kaudu: https://rahvaalgatus.ee/topics/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b/vote
Stiilid nüüd korras
Tõesti, vormindus läks kaduma. Nüüd tagasi! Heade soovidega, rahvaalgatus.ee meeskond
Soome baassissetuleku häkatoni tulemused
Soomlased häkkisid kodanikupalga teemat märtsis 2016 ja töötasid välja kümme lahendust, kuidas baassissetulekut heaoluga siduda ja teemat edasi arendada. Ingliskeelsed materjalid: - http://www.demoshelsinki.fi/en/2016/04/19/inside-finlands-basic-income-hackaton/ - http://www.sitra.fi/en/events/basic-income/basic-income-hack
Vastutuse reglementeerimine
Üks oluline punkt, mille kohta ei leia selles algatuses ühtegi märget on vastutus. Kodanikupalk ei tohi olla pelgalt sotsiaaltoetusi asendav mehhanism, vaid peaks käivitama ka inimeste parema kaasumise ühiskonda ja arengu terviklikuma, enesevastutuslikuma ning keskkonda vähem koormava inidviduaali suunas. Kodanikupalk peaks kindlasti arvestama inimese tarbimist, taaskasutust, ümbertöötlemist, suhestust inimeste ja keskkonnaga, kogukondlikkust, osavõtlikkust jne. Kodanikupalk peaks käivitama kavlitatiivse nihke inimestes, mitte olema vaid olemasoleva elukorralduse majanduslik muudatus.
Uuring võiks olla laiemalt seostatud ka inimeseks olemisega tänastes arenenud riikides.
Inimkonnal on tohutud kogemused inimese kui töövahendi sobitamisel elukeskkonda. Omaaegne orjapidamise tava keelas kohelda orja viisil mis võis orjalt võtta eluisu. Kaubavahetuse arenedes aga tekkis tööjõule tasapisi hind ning see asendas tavakohased tööjõu pidamise tingimused tööjõult teenitava kasuga. Ehk tekkis bioloogiline, kuluv ja vananev töövahend millest majanduslikel põhjustel õigel ajal tuli lahti saada. Täna räägime pensionite kaost, sotsiaalkindlustatuse piiramisest, tööjõu migratsioonist, eutanaasiast jne. Ehk ikka tagasi inimajaloo mustematesse aegadesse, sinna kus inimene muutub üleliigseks exeli alusel.
Allkirja saab anda ka paberkandjale
Neile, kes mingil põhjusel ei saa anda digitaalset toetusallkirja, on nüüd võimalus anda allkiri paberil. Selleks on vaja alla laadida ja välja trükkida spetsiaalne allkirjaleht, kuhu mahub kokku kuni 5 toetusallkirja ning saata allkirja(de)ga leht kampaania jooksul aadressile, mis allkirjalehe allosas on kirjas. Nendele, kes ei saa pöördumise teksti internetis lugeda, võib teksti välja trükkida. Kuid seda teksti ei pea kuhugi saatma. TOETUSALLKIRJADE LEHT - http://www.kodanikupalk.ee/teataja/wp-content/failid/2017/01/POHISISSETULEK_ALLKIRJALEHT.pdf PÖÖRDUMISE TÄISVERSIOON VÄLJATRÜKIKS - http://www.kodanikupalk.ee/teataja/wp-content/failid/2017/01/Tingimusteta_pohisissetuleku_algatus-1.pdf
Tekib suur hulk raha.
Kui suur see summa on mida kodanikupalgana kasutada, ilma täiendavalt raha leidmata ,peaks saama järgmise tehtega: liites kokku täna jagatava (sotsiaaltoetused, emapalk, invaliidsus, haigusrahad, pension, töötukassa jne) ning selle jagamisele ( inimeste palgad, asutuste ülalpidamine jne) kulutatav summa jagada Eesti kodanike vahel. Selle tehte tulemusel tekib mingi number, mis võikski olla esmane kodaniku palk. Selleks, et see raha panna teenima kodanikke oleks tarvilik riiklik rahandus asutus - näiteks riiklik hoiu-laenuühistu tüüpi ettevõte, mis teenib kasumit ühistu liikmetele, ehk kõigile kodanikele (mitte piiritagustele või kodumaistele pankuritele). Loomulikult jääks igal inimesel vaba valik ,kus oma raha hoida, kuid esmane ülekanne laekuks sinna. Samuti toimuks seal alaealistele raha kogumine. Kodanikupalga tekkimine oleks samuti väga suur samm lõimumise ellu viimisel. sest annaks tõsise stiimuli tegeleda kodakondsuse saamisega. Seejuures vabaneksid täna lõimumise läbiviimisele kulutatavad vahendid, mis omakorda saaks lisada kodanikupalgale. Eeldatavalt parandaks kodanikupalk ka inimeste tervist, sest suur stressiallikas (hirm homse ees) oleks olemata. Vabaneksid vahendid haigekassas. Kas kõike on võimalik välja uurida ja arvutada? Kahtlen. Tundub, et siin on nüüd koht, kus tuleks Eesti väiksust eelisena ära kasutada ja teha Euroopa Liidu tasemel kogu riigis eksperiment , mis näitaks maailmale kas see on võimalik või mitte.
Mittekodaniku põhisissetulekust
Ei tohiks unustada, et Eestis on suur protsent elanikest mittekodanikud, kes on siin kaua elanud ja võrdväärselt makse maksnud. Mõnes teises riigis võib kodanikupalga kehtestamine põhisissetulekuturismi peatamiseks mõistlik olla, Eestis aga mitte.
Euroopa Liidus toetus juba 68%
Nagu selgus programmi e28 raames korraldatud küsitlustest, on põhisissetuleku idee toetajate osakaal kasvanud aastaga nelja protsendipunkti võrra. 2016. aastal oli see 64%, 2017. aastal 68%. https://daliaresearch.com/blog-31-of-europeans-want-basic-income-as-soon-as-possible/
NB! Paberkandjal saatmiseks uus postiaadress
Kuna algatajate hulgas on ka roheliste erakonna endisi ja praeguseid liikmeid, siis oli juhtkond nõus sellega, et paberkandjal toetusallkirju saadetaks nende postiaadressil. See on Erakond Eestimaa Rohelised Tulika 19 10613 TALLINN Palume võimalusel teavitada allkirjalehe saatmisest ka e-mailitsi jaanus.nurmoja@gmail.com See postiaadress on ka allkirjalehel
Alustama peaks väiksemast kodanikupalgast, nt 100 eurosest.
Hetkel on tulumksuvaba miinimum 500 eur, mis tähendab praeguse 20% tulumaksu juures 100eur. Kui kaotada ära tulumaksuvabastus, vähendada toetusi ja pensioneid 100eur võrra, siis olekski võimalik maksta 100eur/kuu püsisissetulekut. Kodanikupalka, nagu nimigi ütleb, peaksid saama Eestis elavad Eesti kodakondsust ainuksena omavad isikud. See aitaks lahendada kolme probleemi: 1. Tekib topeltkodakondsusega inimesel motivatsioon teisest kodakondsusest loobuda. 2. Tekib määratlemata kodakondsusega, ehk halli passi omanike, tugev motivatsioon Eesti kodakonsuse taotlemiseks. 3. Väheneb vastuseis võõrtööjõu vastu. Mida rohkem võõrtöölisi seda rohkem maksuraha, mida kodanikupalgana laiali jagada.