Seadustada vanemate tegevus lapselaste hoidmiselUus Eakus

  • Jüri Ginter
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 320 allkirja

680 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Peatatud: 320 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.

Maksta toetust nendele vanavanematele, kes hoiavad lapselapsi, et lapsevanemad saaksid tööl käia ning ei ole vajadust lapsi lasteaeda viia. Vastav raha hoitakse kokku lasteaedade toetamisest. Kui vanavanem ei ole pensionil, võiks talle selleks ajaks maksta ka ravikindlustust.

Ettepanek

Muuta on vaja laste hoiuks kulutatava avaliku raha kasutamist. Selle eest peaks olema võimalik tasuda ravikindlustust inimeste eest, kes täie koormusega tööl ei käi. Tuleb võimaldada osakoormusega töötamine, ilma kohustuseta maksta miinimtöötasu eest sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu tuleks maksta tegeliku töötasu alusel. Kui lapse hoidmise eest makstakse töötasu, siis tuleks sellelt kinni pidada tulu- ja sotsiaalmaks. Eestis tuleks seadustada lapse hoidmine lapse kodus lapsehoidja poolt.

Põhjendus

Lapsevanemad ei ole sunnitud oma lapsi 1,5-aastaselt või nooremalt pikaks päevaks suurde lastekollektiivi viima. Uuringute kohaselt on see paljudele nii väikestele lastele ebasobiv. Hoidja võimaldaks vanematel tööl käia. Nii ei kaota lapsevanemad kvalifikatsiooni ja väheneb palgalõhe ning üldjuhul on nende töö efektiivsus kõrgem, kui hoidja töö efektiivsus. Samas on see täiendav võimalus vanemaeliste kogemuste ja aja rakendamiseks ja põlvkondadevahelise järjepidevuse toetamiseks. See väärtustab ka vanavanemate rolli. Vanavanemad ei pea jääma eelpensionile. Lapse haigestumise korral ei pea lapsevanem töölt koju jääma. Vanemad hoiavad kokku aega, mis kulub lapse lasteaeda viimiseks ja lasteaiast toomiseks. Samuti hoitakse kokku lasteaiamaks ja toiduraha. Sotsialiseerumise toetamiseks peaks laps käima mängurühmades vm. Kodus kasvatamise kompensatsioon peaks olema samas suurusjärgus lasteaedade ehitamiseks ja ülalpidamiseks eraldatud rahaga, seega riigile ja kohalikule omavalitsusele ei lähe see rohkem maksma. Näiteks Tartu linnas on eralasteaedadele makstav linnapoolne toetus 200 eurot. Ettepaneku realiseerimine võimaldab vähendada järjekordasid sõimerühmadesse. 
Esialgu ei ole selle võimaluse kasutamine massiline, kuid oluline on vastava valikusituatsiooni loomine, lapsevanematele ja nende vanemate tekib täiendav võimalus ning nad pole enam sundsituatsioonis. Vastava kogemuse juurdumisel ja taristu (mängurühmad, osaajalised rühmad lasteaias, osaajalised töökohad vanematele jne) väljakujunemisel see praktika laieneb.
Kuritarvituste vältimiseks tuleb last regulaarselt näidata perearstile, kes annab tõendi, et lapse areng on eakohane. Tingimuseks võiks olla ka lapsevanemate töötamine kvalifitseeritud tööl või õppimine, st seda raha ei saa lapsevanemad kasutada selleks, et ise mitte tööle minna.   

Menetlusinfo

Kommentaarid

  1. Ettepanek ei kahjusta laste huve

    Lasteaias käivate laste puhul võimaldab see ettepanek käia emal ja isal tööl ka siis, kui laps on haige, kuna teda hoiavad vanavanemad

    1. See ettepanek annab võimalus suunata osa oma haigusrahast lastehoidjale ja ise tööl edasi käia

      Tööandja ei pahanda enam, kui töötajale laps sünnib ja ei karda lapse haigestumist

      1. Selline asi võiks ka nt suve kohta kehtida et kui lapsed pole lasteaias/koolis siis vanavavanemad neid hoiavad

        Ave Karja kommentaar Facebookis

        1. Miks peab just vanavanem seda raha saama hakkama? Miks ei võiks emapalk hoopis kauem olla?

          Kui ema saaks kauem emapalka ei peaks ta ju tööle minema nii vara ja saaks ise oma last hoida kodus. Lapsel on oma emaga ikka kõige parem.

          1. Aitäh huvitumast. See võimaldaks emal kas või osa koormusega tööl käia ja ta ei kaota oma kvalifikatsiooni.

        2. Pealkirja näpuviga

          Palun korrigeerige pealkirjas näpuviga - "vanemate" asemel peaks olema "vanavanemate". Ja suur tänu väärt algatuse eest, loodan, et paneme lumepalli veerema. Mitmed perega seotud seaduspunktid vajavad kaasajastamist, nt kolmanda lapse toetus kärgperede puhul.

          1. Vanaemad, kes on osalise töövõimega ja pikaajalised töötud hoiaksid meelsasti lapselapsi.

            Olen aastaid töötanud pikaajaliste töötutega ning toetudes oma kogemustele võin öelda, et paljud vanaemad, kes on sageli osalise töövõimega ja pikaajalised töötud, hoiaksid meelsasti lapselapsi, sest neil on raske või peaaegu võimatu jõukohast ja oskustele vastavat tööd leida. Usun, et võimalus (mitte kohustus), hoida oma lapselapsi lähendab ja liidab peresid ning annab noorele emale kindluse ja paremad võimalused tööturule naasmiseks.

            1. Hea tähelepanek

              Kahju, et alles nüüd märkasime

              1. Ksenia Lunjova

                Kui lapselaps on raske või sügav puudega, kellega vanaema/vanaisa on 8 t päevas 5 p/nädalas, maksta vanavanematele minimaalse põhipalka (nt puudega lapse tugiisik sai 5 eurot tunnis netto). Ühesõnaga, kui vanaema/vanaisa on adekvaatne inimene, see on palju parem, kui tugiisik. Muidugi, puudega laps peab sotsialiseerida, aga arendusrühmad on ikka täis...

                Olen lugenud läbi algatuse "Seadustada vanemate tegevus lapselaste hoidmisel" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
                NimiIsikukoodAllkiri