JAH SAESAARE PAISJÄRVE SÄILITAMISELE TAEVASKOJAS!

MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve Puhkeala, Margus Lillo,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
5280 allkirja kogutud
ALLKIRJASTA

Riigikokku saatmiseks allkirjad koos! Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Nõuame Saesaare paisjärve likvideerimise protsessi kohest peatamist!

Euroopa Komisjon eraldas ligi 100 miljonit eurot Eesti kalandusele. Keskkonnaamet on aktiivselt tegelemas selle raha kasutuselevõtuga, mille raames on ette võetud ka Saesaare paisjärve likvideerimine. Kohtumistel Keskkonnaameti esindajatega on selgunud, et rahade ärakasutamine ja paisude likvideerimine on rahapoliitiline otsus ja Keskkonnaamet tegutseb Keskkonnaministrilt saadud tööülesannete raames. Oma projekti läbisurumiseks on kohalike elanikega kohtumistel dialoogi otsimise asemel kasutatud demagoogiat (nt. kui palju miljoneid saaksid ametnikud trahve teha, kui paisu ei likvideerita) ja otsest valetamist (nt. AS Generaator olevat keeldunud kalapääsu lahendusest). Kahjuks kinnitab Eesti metsanduses toimunu looduskaitsealadel teostatud lageraiete valguses, et Keskkonnaameti väited ei ole iga kord usaldusväärsed ja pädevad.

Iga paisjärve likvideerimisele kulutatud eurot peame kokkuvõttes meie kõigi raha raiskamiseks.

Oleme kindlalt veendunud, et järve likvideerimine ja väljakujunenud ökosüsteemi lõhkumine toovad endaga kaasa korvamatu kahju kohalikele elanikele ja ettevõtetele, loodusele ja Põlva maakonnale väga olulisele turismisektorile.

Töösse võetud paisjärve likvideerimise protsessis pole arvestatud järveäärsete elanike ja ettevõtjate ligi 100% toetust järve säilitamisele. Keskkonnaamet on olemasoleva paisutuse jätkumise veeloa menetluses varjamatult näidanud eesmärki järv iga hinna eest likvideerida. Kahjuks on selleks kaasatud ainult likvideerimist toetavad arvamused ja paragrahvide rägastiku toel loetakse mittekvalifitseerunuks elanike ja spetsialistide vaided ja järve toetavad avaldused (nt. pole arvestatud miljonite järvekarpide vee filtreerimise olulisust).

Paisjärve 70 eluaasta jooksul ei ole päriselus ilmnenud ühtegi probleemi, mis on toodud paberil likvideerimise põhjendustes.

Planeeritavad rasketehnika kasutamist nõudvad tööd tooksid pöördumatu kahju Natura 2000 alale nii otsese pinnase deformeerumise kui ka mürareostuse tõttu peletatud loomastiku kaudu. Kindlalt vastuvõetamatuks jääb Keskkonnaameti plaan pärast paisjärve tühjakslaskmist ekskavaatoritega paljandeid „puhtaks“ kaevata ja võssa kasvavat jõeluhta vaadete säilitamiseks regulaarselt niita ning võsa ja puid raiuda.

Planeeringutes on täielikult arvestamata jäetud Eesti ja rahvusvahelise tähtsusega turismiobjekti olulisus kohalikele ja Eestile tervikuna. Paisjärv on nii kohalikele kui ka Taevaskoja-Saessaare ala külastajatele oluliseks puhke- ja suvituskohaks. Matkajaid sõidutab päikesepatareidel töötav jõelaev „Lonny“, mis on eriliseks võimaluseks just liikumispuudega inimestele. Kanuu- ja erinevaid muid matku korraldavad paljud turismiettevõtted. Kallasrajal kulgeva Eesti huvitavaima matkaraja muudavad eriliseks just avarad vaated liivakivipaljanditele ja veepeeglilt peegelduv taevas ja mets.

Järve asemele planeeritav jõelõik oleks sarnane üles- ja allavoolu jäävatele jõeosadele, mille kasutusvaldkonnad on väga piiratud. Erinevalt ülejäänud madalaveelisest ja külmast Ahja jõest on järv meeldiv suplus-ja kalastuskoht. Stabiilne jääkate lubab talvel harrastada suusa-, uisu-, tõukekelgu- ja jalgsimatku otse järvejääl.

Paisjärve vahetus läheduses asub Maarja Küla, mille intellektipuudega elanike jaoks on just vaikne järv väga oluliseks rekreatiivsete tegevuste läbiviimise kohaks (ujumise võimalus, oma paadisadam, lihtõngega kalapüük).

Üle 100-kilomeetrisel jõel olev 4-kilomeetrine paisjärv on jõe kõige kalarikkam koht, kus pühapäevakalastaja naljalt saagita ei jää. Ahja jões erinevalt teistest Eesti lõheliste jõgedest, millel olevaid paise likvideeritakse, mingit lõheliste kudemisrännet ei toimu. Põhjus lihtne - jõgi suubub läbi Emajõe Peipsisse, mitte merre, ja olemasolevad jõeforellid elavad paikselt 30-kilomeetrisel lõigul paisust ülesvoolu ja mõned kilomeetrid allavoolu. Tammi all ei ole kunagi toimunud kudemispaiku otsivate kalade kogunemist.

Saesaare üheks turismimagnetiks on töötav hüdroelektrijaam, mille likvideerimise põhjendus on, et selle toodang on võrreldes kogu Eesti energiatootmisega tähtsusetult väike(!). Kas tõesti keelatakse väiketootmine selle tõttu, et väiketootjate toodangumaht on võrreldes suurtootjatega tõesti tagasihoidlik? Tänases energiajulgeoleku situatsioonis ei saa olla mitmesaja korteri jagu stabiilset energiavarustust tähtsusetu. Jaam töötab ka öösel, kui päikest ei paista ja tuulevaikuses. Ka pole juba töösolev hüdroelektrijaam keskkonnale mingilgi määral koormav. Nõuame Saesaare hüdroenergia baasil elektritootmise jätkamise võimaldamist.

Saesaare paisjärve ümbruses olevad sadakond majapidamist on oma elupaiga valikul pidanud oluliseks just järve olemasolu. Järve likvideerimisega tekiksid probleemid kümnete kaevude veetasemega ja kaevude ümberehitus nõuaks suuri lisakulutusi. 2015. aastal siinsamas Kiidjärvel allalastud paisu tagajärjel veepuudusesse jäänud majapidamiste probleeme pole siiamaani keegi lahendanud.

Mõistame, et „euroopa raha“ kasutamine on riigi tasandil oluline, andes inimestele tööd ja tuues eelarvesse tagasi maksuraha. Siiski on Taevaskoja ja Saesaare paisjärve hõlmav puhkeala juba 70 aastat olnud ja on ka täna nii Eesti kui maailma mastaabis eriline pärl. Selle otsitud põhjustel lõhkumine peaks olema välistatud. Oleme kindlad, et ka riigi seisukohast on hästi funksioneeriv elu- ja ärikooslus lõppkokkuvõttes majanduslikult kasulikumad.

MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve puhkeala

Saesaare paisjärve äärsete Kiidjärve, Valgesoo, Eoste ja Taevaskoja külade elanikud

MTÜ Kiidjärve Küla Selts

MTÜ Eoste-Valgesoo

SA Maarja Küla

Põlva Maakonna Spordiliit

Matkajuht OÜ

LOODUSHOIU ÜHING LUTRA MTÜ

EESTI VEEÜHING

5280 allkirja kogutud

Riigikokku saatmiseks allkirjad koos! Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik.
🚫Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.🚫

Menetlusinfo

Kommentaarid

  1. Tähelepanek

    Näib,et selle paisjärve kaotamine loob rämeda mülka sinna , mis taastub alles paljude aastate jooksul, kui sedagi... metsapiir jääb järve raamidesse ning loodus kohaneb ju kaua. 70 aastaga on juba keskkond kohanenud ja paika ´´loksunud´´. See on ikka räige kahju, mis tekib turismile ja piirkonnale tervikuna. Keskond hõlmab ka ju teisi tasandeid.

    1. Looduse mees

      Tõesti! siin hüüa vaid taevast appi! Kas meie riigis koolitatakse ainult nõmedaid ametnikke? Kes sellele ainult mõtleva,et midagi varem ilusat ja kasulikku tehtud nüüd ära hävitada. Kes selliseid otsuseid vastu võtavad - on nad ise midagi kasulikku üldse teinud. Mitte ammu hävitati Sindi tamm selliste aju kääbikute tahtel. Vastu pidi peaks just kõiki võimalusi ära kasutama,et hüdro energiat toota. Siis ei oleks vaja Soomest kaablitega odavat elektrit kiskuda. Õppima peaks kuidas seal suudetakse tehe tamme ja kala treppe. Meil öeldakse,et me oleme Põhjamaa aga ikka toimitakse nagu vene ajal.

      1. Looduse mees

        Tõesti! siin hüüa vaid taevast appi! Kas meie riigis koolitatakse ainult nõmedaid ametnikke? Kes sellele ainult mõtleva,et midagi varem ilusat ja kasulikku tehtud nüüd ära hävitada. Kes selliseid otsuseid vastu võtavad - on nad ise midagi kasulikku üldse teinud. Mitte ammu hävitati Sindi tamm selliste aju kääbikute tahtel. Vastu pidi peaks just kõiki võimalusi ära kasutama,et hüdro energiat toota. Siis ei oleks vaja Soomest kaablitega odavat elektrit kiskuda. Õppima peaks kuidas seal suudetakse tehe tamme ja kala treppe. Meil öeldakse,et me oleme Põhjamaa aga ikka toimitakse nagu vene ajal.

        1. Ebameeldiv mälestuspilt

          Aastakümneid tagasi oli meie kodune Saesaare järv alla lastud, avanes kohutav vaatepilt: kändude rägastik, kivid, muda ja muu solk, õnnetud jõekarbid. Ehmatus oli väga suur, õnneks kõik taastus ja jäänud on vaid ebameeldiv mälestus.

          1. Hoiame veevaru põua vastu

            Kui uskuda kliima muutumise jutte ja temperatuuri tõusmisega hirmutamist, siis igasugune veekogu vähendab põua riski. Seega juba loodud paisjärved tuleb säilitada kui pinnavee reservuaarid, mis säilitavad ümbruskonna veerežiimi. Enne Sindi paisu lõhkumist oli teada, et sellest ülesvoolu ei levinud vähikatk ega olnud kormoranide parvi, mis nüüd on kärestiku lahutamatu osa. Samuti vähendab paisjärv üleujutuse riski ehk suur hulk lume sulamise või vihmavett ei pääse kiiresti allavoolu liikuma. Euroopa kuumalained tulevad just kuivendamisest(sood hävitatud, metsade asemel üheliigilised puupõllud või põllumaa ulatub kuni silmapiirini) ehk maapinnal ei ole vett, mille aurustumisel tekkivad pilved, mis takistavad päikese kiirgust. Päevade erinev temperatuur tuleb just õhuniiskuse erinevustest(pilvedega on jahedam), sest Päike kiirgab ööpäevaringselt ühtemoodi. Temperatuur sõltub otseselt päikesest ja õhus olevast veeaurust(H2O), mitte süsihappegaasist(CO2), mille kogus(%) on sama päeval, öösel, kevadel ja talvel.

            Olen lugenud läbi algatuse "JAH SAESAARE PAISJÄRVE SÄILITAMISELE TAEVASKOJAS!" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
            NimiIsikukoodAllkiri