2015. aasta mais muudeti Eesti Vabariigi põhiseadust ning langetati valimisiga kohalike omavalitsuste valimistel. Esimest korda said 16- ja 17-aastased noored minna valima 2017. aasta oktoobris. Tänavu 17. oktoobril 2021 toimunud kohalike omavalitsuste valimistel osalesid 16- ja 17-aastased noored valimistel juba teist korda. Kandidaatide seas on märgata mitmeid 18–20-aastaseid noori, nii mõnedki neist osutusid eelduslikult just noorte häälte toel ka valituks ja on löönud viimased neli aastat kaasa kohalike omavalitsuste volikogude töös.

Muudatus on ühiskonnas hästi vastu võetud, erakonnad ja valimisliidud pööravad järjest enam tähelepanu noortele suunatud poliitikate väljatöötamisele, ning mis veel olulisem, noorte kaasamisele nende poliitikate väljatöötamisse. Ühtlasi on nüüd ka erakondade ja valimisliitude kohalike valimiste programmides varasemast enam esindatud noorte huvivaldkonnad. Erakondade kohalike valimiste kandidaatide seas on varasemast enam noori kandidaate, kellega on just noorel valijal rohkem samastumisvõimalust. Riiklikud ja kohalikud noorteorganisatsioonid analüüsivad valimiste eel aktiivselt erakondade ja valimisliitude programme ja otsivad sealt noortele suunatud lubadusi, samuti on ajakirjandus hakanud pärima erakondade ja poliitikute lubaduste kohta noorele valijale.

Arvame, et Eesti on valmis langetama valimisiga 16- eluaastale ka Riigikogu valimistel. 16- ja 17-aastasi noori on Eestis umbes 24 000, Riigikogu 5% valimiskünnis on umbkaudu 29 000 häält. See näitab, et noorte esindatus valimistel võib anda päris olulise platvormi erakondadele, kes oskavad noortele olulisi poliitikaid välja töötada ja nende häälele seeläbi ühiskonnas esindatuse anda.

Riigikogu valimistel on poliitiline huvi seni paratamatult eakate põlvkondade poole kaldu. Ühe Eesti noore kohta (7–26 eluaastat) on meil Statistikaameti andmeil 0,78 65-aastast ja vanemat inimest. Ühe praegu valimisealise noore kohta (18–26 eluaastat) on meil aga 1,42 eakat. Valimisea langetamisega oleks suhtarv ühe valimisealise noore kohta 1,22 eakat.

Euroopas on valimisõiguse iga alates 16 eluaastast juba pikka aega Austrias. Seal saavad noored valida alates 2007. aastast. Ka senine Austria kogemus kinnitab, et noorte huvi poliitika vastu valimisõiguse andmise järel kasvab, noorte valimiskäitumine ei erine samas radikaalselt keskmisest, küll aga on kaasnenud muudatusega see, et noorte teemad on tõusnud rohkem ühiskondliku huvi keskpunkti. Justiitsministeeriumi 2011. aastal tehtud analüüsis tõdeti, et Austrias ja Saksamaal – kus mõnel liidumaal on valimisiga langetatud 16-le – ei ole tuvastatud valimisea langetamisega seotud negatiivseid tagajärgi. 2018. aastal langetati valimisiga 16 eluaastale ka Maltas, kus parlament kiitis vastava seaduseelnõu ühehäälselt heaks. Malta laiapindne toetus eelnõule näitab, et tegu ei ole maailmavaatelise küsimusega, vaid teemaga, mis nõuab erakondadeülest koostööd, kindlustamaks noorte kaasatus tuleviku kujundamisel.

Positiivseid tagajärgi seoses valimisea ja kandideerimisea langetamisega:

• Noortele hakatakse ühiskonnas ja seadusloomes rohkem tähelepanu pöörama. Juba valimisprogrammide väljatöötamiseks kaasatakse noori enam, noorte võimalused poliitikate ja seaduste loomes mitmekesistuvad, nende huvid on paremini esindatud ja kaitstud.
• Noored muutuvad ühiskondlikult aktiivsemaks: kasvab nende kaasamõtlemine ühiskondlike teemade üle, aktiivsed noored võivad leida väljundi ja ka edasise karjääri poliitikas.
• Kooli antav kodanikuharidus muutub elulähedasemaks. Noored saavad valimistel osalemise kaudu isikliku kodanikuharidusliku kogemuse, mille läbi nad on rohkem kaasatud nii kohaliku kui riikliku taseme poliitikakujundamisse ja analüüsimisse. Potentsiaalis kasvatab see ka nende lojaalsust Eesti ja kodukoha suhtes, kujuneb parem isiklik ettekujutus kodanikukohustustest ja vastutusest.
• Väheneb põlvkondade vaheline lõhe poliitikate väljatöötamises ja sisus.

Lähtudes sellest, et kohalikel valimistel on seni juba kahel korral saanud edukalt kandideerida ka 18–20-aastased kandidaadid, peame põhjendamatuks, et Riigikogu valimistel on kandideerimisiga jätkuvalt 21 eluaastat. Nii mõnedki noored poliitikud, kes osalevad juba kohaliku omavalitsuse juhtimises või volikogudes, võiksid tahta osaleda ka eelolevail Riigikogu valimistel. Leiame, et nende noorte, samuti nende eakaaslaste aktiivsete noorte kogemus võiks leida tee ka riiklikusse poliitikasse.

2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerisid noored kokku 75 kohalikus omavalitsuses 79-st ning valituks osutusid 37 noort 30 kohalikus omavalitsuses üle Eesti. Need noored on möödunud kohalike omavalitsuste volikogude koosseisude ajal andnud oma tööga hindamatu panuse kohaliku kogukonna arengus. Statistikaameti uuringust selgus, et aktiivsemad noored kandideerijad tegutsesid just väiksemates maakondades ning olid oma eakaaslastest haritumad, õppisid rohkem ning olid ka aktiivsemad tööturul.

Ka 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel näitasid nii noored kandidaadid kui ka valijad selgelt oma tahet Eesti poliitikas kaasa lüüa. Kandidaate vanuses 18–20 oli üle Eesti kokku 177 ning hääletajaid vanuses 16-17 oli kokku 10 519. Tulevastel Riigikogu valimistel aga jätab praegune põhiseaduslik kord needsamad tegusad noored hääleta.

16-aastased noored omavad juba täna õigust langetada ulatuslikke otsuseid oma keha, tervise, hariduse ja isikliku tuleviku üle ja kannavad Eestis ka kriminaalvastutust. On ilmne, et neidsamu noori tuleb kaasata ka ühiskondlikesse ja poliitilistesse otsustusprotessidesse ning ka neile tuleb laiendada õigus otsustada oma riigi ja elukeskkonna tuleviku üle.

Elame vananevas ühiskonnas, kus noorte osakaal elanikkonnast on võrreldes eakamate osakaaluga langemas. Demograafiline olukord muudab noortele kõlapinna leidmise ühiskonnas üha raskemaks, mistõttu neile olulised teemad kipuvad poliitilisest diskursusest kõrvale jääma. See tekitab aga pettumust ja võib-olla hiljem põhjuseks kodanikuaktiivsuse langemisele ja huvi kaotamisele poliitikas toimuva vastu.

Noorte osaluse tõstmine valimistel valimisea langetamise ja kandideerimise võimaldamise kaudu aitaks luua ühiskonda, kus noorte sisend on oodatud ning noorte aktiivne panus on väärtustatud. Noored on meie tulevik, on aeg neid ka meie tuleviku kujundamisse kaasata! Teeme käesoleva petitsiooniga ettepaneku muuta Eesti põhiseaduse § 57 ja § 60 langetamaks üldist valimisiga 16 eluaastale ja kandideerimisiga 18 eluaastale.

Kutsume kõiki Eesti poliitikakujundajaid, kodanike- ja noorteühendusi, erakondi ja elanikke avalikult petitsiooni toetama.

Kaanepildi kujundus: Marite Kuus