Käesoleva pöördumisega kutsume üles Riigikogu järgmiseks aastaks ainult kärpevaba riigieelarve vastu võtma.
Selle aasta kevadel valitsus leppis kokku 60-miljonilistes kärbetes, kus kärbitaks iga ministeeriumi eelarve 5% võrra. Vaatamata 9. septembril avaldatud Rahandusministeeriumi ülisoodsale majandusprognoosile ning selle aasta ennustatust märksa suuremale maksulaekumisele, pole valitsus veel kärpekavast loobunud, kuigi osade kärbete ära jätmist lubatakse kaaluda. See lubadus pole piisav - Eesti inimesed vajavad tuge kriisist taastumisel ja väärivad kvaliteetseid avalikke teenuseid, mitte kärpeid!
Politsei eelarvekärbe tähendaks seda, et aastaid kestnud trend politseinike arvu vähenemisele ainult kiireneks. Juba praegu politsei ei plaani uute politseinike üldist värbamist ega suuda olemasolevale personaalile arvestatavat palgakasvu pakkuda. Kärped kahjustavad pikas perspektiivis sisejulgeolekut ning seavad Eesti inimeste turvalisuse küsimärgi alla.
Laste ja noorte huvitegevuse riikliku toetuse kärpimine tähendaks seda, et vastutus laste arengu toetamise eest laseb kohalike omavalitsuste õlgadele. Mitte kõik KOVid ei suuda tulevikus pakkuda varasemaga samaväärset teenust. Kärped kahjustavad Eesti laste heaolu.
Haridusvaldkonna kärped tähendaks seda, et õpetajatele ei suudeta tagada konkurentsivõimelist palgakasvu, mis muudab õpetaja kutset veelgi ebaatraktiivsemaks tööturul. Juba praegu paljud koolid näevad vaeva kutseliste õpetajate leidmisega. Kärped ohustavad Eesti hariduse tulevikku.
Kohtute eelarvekärbe tähendaks seda, et uusi kohtunikke ei hakata lähiajal piisavas hulgas palkama. Niigi aeganõudvad kohtumenetlused võivad kohtunike ülekoormuse tõttu venida senisest palju pikemaks. Kärped jätavad inimesi kuid ja aastaid kohtult õiglust ootama.
Pääste eelarvekärbe koos päästjate tugevalt alla keskmise jäävate palkadega tähendaks seda, et tulevikus oleksime kaitstud tulekahjudest või äärmuslikest kliimaoludest halvemini kui kunagi varem. Tasuta töötavad vaprad vabatahtlikud päästjad ei suuda asendada kvaliteetset kutselist päästet. Kärped seavad eestimaalasi ohtu nende endi kodudes.
Kuigi Eesti majandus taastub viimastel kuudel kiiresti, mujal Euroopas majandusaktiivsus jälle aeglustub koroonaviiruse pandeemia uute puhangute tõttu. Kui valitsus väiksemat eelarvepuudujääki ajades võtab kärbetega praegu raha majandusest välja, siis tulevikus võime avastada, et majandust oleks pidanud veel mõnda aega toetama. Kuid siis on juba liiga hilja. Isegi Euroopa Keskpanga esindajad on avalikult hoiatanud EL-i liikmesriike, et nood ei jätaks liiga vara majandust toeta, sest see võib segada selle kriisist taastumist. Kärped võivad aeglustada Eesti majandust!
Võttes arvesse nii ülaltoodud kui ka muude kärpeplaanide laastavat mõju Eesti rahva heaolule, kutsume Riigikogu üles ainult selline riigieelarve vastu võtma, mis ei sisaldaks eelarvekärpeid võrreldes eelmise aastaga.
Kui rahvasaadikud ja valitsus muretsevad eelarvepuudujäägi üle riigi võlakirjade nullilähedaste intressimäärade tingimustes, siis nemad võiks kärpimise asemel järgida arenenud riikide näidet ning tõsta maksud kõige jõukamatele, olgu astmelise tulumaksu, varamaksu või luksusmaksude abil, nagu seda kavatsetakse teha näiteks isegi USA-s! Poliitikute hirm niigi Euroopa Liidu väikseima riigivõla ees ei tohi lüüa kärbetena kõige nõrgemate pihta - kui soovitakse eelarvepuudujääki kiirkorras vähendada, siis seda tuleb teha nende arvelt, kes on võimelised rohkem makse maksma, mitte nende arvelt, kes vajavad riigi tuge ja häid avalikke teenuseid kõige rohkem!
Riigikogu ei tohi lubada valitsusel kirjutada ette drakoonilisi kärpeid Eesti rahva tuleviku arvelt! Ei kalkidele kärbetele, jah kõigist hoolivale riigieelarvele!