Seletame siis Neemele veelkord
Mõistlikult ehitatud ja/või parandatud raudteeühendus EI EELDA nn Euroopa laiusele üleminekut ega üleüldist tarastamist. Ka esimestes analüüsides on ümberlaadimispunktiks pakutud Kaunast, kust algab nn eurotee. Neeme, sinu sisemonoloog kellegi Shimoniga on päris naljakas... Miks peaks Tallinnast Tartusse ja sealt Riiga suunduv liin ka kõikidesse teistesse linnadesse põikama, seda ei tea keegi peale Neeme, sest sellist praktikat pole maailmas enne nähtud:)
Seletan siis Shimonile veelkord: Vene rööpavahega aeglane RB on juba olemas. Paraku pea keegi ei kasuta seda ei reisijate- ega kaubaveoks. Ei kasuta, sest raudtee pole konkurentsivõimeline. Kalli ja ebaefektiivse raudteeühenduse järele Kaunasega (ka Riia või Vilniusega) puudub piisav vajadus. Pole vajadust, siis pole vaja hakata niigi pea kasutuseta trassi läbilaskevõimet ja kiirust tõstma ega elektrifitseerimata osa elektrifitseerima. Kes tahab, saab ka praegustel rööbastel oma kauba kohale veeretada (kui ta jaksab tohutu alakasutuse tõttu meeletut raudtee infrastruktuuritasu maksta). Kui eesmärk on ühendada kiire raudteeühendusega Balti riikide pealinnad, siis on seda kõige mõistlikum teha võimalikult otse ja lühimat teed, luues kiire ühenduse riikide keskuste vahel, kust siis pealinnast väljas elavad inimesed saavad riigisisese transpordiga edasi liikuda. Paraku on rohelised tõstnud üles hoopis loosungi VÕIMALIKULT PALJUDE eestimaalaste jaoks kasulik olemisest. See aga tähendab vähemalt kõigi suuremate linnade kaasamist, sest kaasates vaid Tallinna ja Tartu, ei ole kõik võimalused veel ammendunud. Roheliste poolt tõstetud loosungiga haakuv trass võiks olla: Paldiski-Keila-Saue-Tallinn-Maardu-Kehra-Loksa-Tapa-Rakvere-Kunda-Kiviõli-Püssi-Kohtla-Järve-Jõhvi-Ahtme-Sillamäe-Narva-Jõesuu-Narva-Mustvee-Kallaste-Jõgeva-Põltsamaa-Võhma-Türi-Paide-Rapla-Haapsalu-Lihula-Pärnu-Sindi-Suure-Jaani-Viljandi-Kilingi-Nõmme-Mõisaküla-Abja-Paluoja-Karksi-Nuia-Tõrva-Valga-Otepää-Elva-Tartu-Põlva-Räpina-Võru-Antsla. See trass teenindaks pea kaks korda enam eestimaalasi, kui roheliste visioon. Tartu trass olemasolevat raudteeliini pidi on peaaegu poole pikem kui võimalik otsetee Pärnu kaudu. See tähendab peaaegu topeltajakulu läbimiseks, aga ka pea kahekordset energiakulu rongide liigutamiseks ja kahekordset loodusvarade kulu raudtee ehitamiseks ja korrashoiuks. Saan aru, et muude punktide osas on Shimon (vabanda, kui ma sinu pärisnime valesti pakkusin, aga ma ei tea ka, mis Neemega sa siin räägid) minu kriitikaga päri. Shalom!