Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest

Tõnu Pekk,
1846 allkirja kogutud
Uus Eakus

Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest


Pensioni II samba väljamaksete süsteem on ebaefektiivne. Seda tuleb muuta paremaks, et kogutud raha annaks Eesti inimestele maksimaalse kasu. 

Ettepaneku põhiteesid


  • Täna kehtiv väljamaksete süsteem ei kasuta inimeste säästetud raha efektiivselt. 

  • Kohustus anda kogu vara üle eraettevõttest kindlustusseltsile vähendab inimeste elukvaliteeti ja ei taga toimetulekut elu lõpuni. 

  • Ebaefektiivne väljamaksete süsteem on ohuks riigieelarve tasakaalule ja eakate inimeste elamisväärsele toimetulekule. 

  • Järgides põhiseaduse põhimõtet, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada, tohib riik piirata pensionivara kasutamise õigust nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik. 

  • Eesti peab väljamaksete korraldamiseks õppima teiste riikide - näiteks Rootsi ja Suurbritannia kogemustest. 

  • Reformi kavandades tuleb arvestada teiste hulgas nende inimestega, kes suunduvad pensionile lähema 5 - 6 aasta jooksul. Nemad vajavad viivitamatut üleminekulahendust - kasvõi õigusena valida fondipension kindlustuslepingu asemel. 

Miks on II samba väljamaksete reformi vaja?


Me elame järjest kauem. Kui me ei taha oma täiskasvanuelu teises pooles järgmistele koormaks saada, peame säästma rohkem, investeerima tootlikumalt ja kasutama kogutud raha palju targemalt kui täna.
 
Kolme pensionisambaga tegime 15 aastat tagasi hea stardi. Aga mõned asjad on valesti ja need on põhjuseks, miks täna ega ka järgmise 15 aasta jooksul ei täida II sammas pensionile suundujate jaoks peamist eesmärki: säilitada ja tõsta elukvaliteeti. 

Üks pakilisemaid Eesti pensionisüsteemi valukohti on ebaefektiivne ja seetõttu majanduslikult kahjulik II sambasse kogutud vara väljamaksete süsteem. See vajab otsustavat reformi: keerukust lisava peenhäälestuse jätkamine teeks olukorra veelgi halvemaks. 

Käesolev ettepanek on sündinud Tuleva liikmetest ekspertide koostöös (1), võtab arvesse arenenud riikide kogemust, Rahandusministeeriumi ettepanekuid ning Riigikontrolli ja Õiguskantsleri hinnanguid (2). 

Mis on valesti?


Esiteks. Kui kaks täpselt sama palju raha kogunud inimest suunduvad pensionile Eestis ja Rootsis, saab Rootsi inimene oma II samba varast 30-60% suuremad igakuised pensionimaksed kui Eesti inimene (3). 

Seega: meie süsteem on ebaefektiivne. Kui inimeste II samba vara suunatakse ka edaspidi kohustuslikku pensionikindlustusse, peab riik võtma teravalt fookusesse, kuidas osta kindlustust kõige efektiivsemalt ja tagada kogutud summast maksimaalsed väljamaksed.  

Teiseks. Vaid 4% eeloleva 15 aasta jooksul pensionile suunduvatest inimestest jõuab koguda II sambasse piisavalt raha, et saada elu lõpuni pensionilisa, mis oleks suurem kui tänases väärtuses 100 eurot kuus. Tehes II samba makseid kaks- kuni kolmkülmmend aastat, saab neli viiendikku kogujatest tulemuseks pensionilisa, mille ostujõud elu viimastel aastatel jääb elukalliduse tõusu tõttu alla 50 euro kuus (4).

Seega: tänane, kindlustusseltsidele toetuv süsteem ei suuda tuntavalt tõsta elukvaliteeti valdava osa inimeste jaoks ega taga toimetulekut elu lõpuni. Mida kõrgema eani inimene elab, seda tühisemaks kahaneb inflatsiooni tõttu igakuiste maksete ostujõud.  

Kolmandaks. 59% järgmise 15 aasta jooksul pensionile suundujatest kogub II sambasse tänases väärtuses kuni 8600 eurot ja 38% 8600 - 33 400 eurot. See on arvestatav summa, mis enamikule inimestest on pensionile suundumise hetkeks kõige suurem neile kuuluv finantsvara. Kogutud summa jaotamine aasta-aastalt kahaneva ostujõuga kindlustusmakseteks muudab selle vara suuremale osale inimestest kasutuks. Paindlikult ja vajaduspõhiselt kasutades võib kogutud summast samas olla oluline abi pensioniealise inimese elukvaliteedi parendamisel.

Seega: kuni pole tagatud elukvaliteeti märkimisväärselt parandavad ja elukalliduse tõusuga kasvavad igakuised väljamaksed, peab riik kaaluma võimalusi, kuidas inimesed saaksid kasutada oma pensionivara paindlikult ja vajaduspõhiselt. 

Neljandaks. Eesti inimeste usaldus pensionisüsteemi vastu on väga madal. Kehtiv väljamaksete süsteem on selle üheks olulisemaks põhjuseks (5). Kui süsteem pole usaldusväärne, keelduvad inimesed säästma vabatahtlikkusse III pensionisambasse ega tunne huvi oma II samba vara käekäigu vastu, kahjustades omakorda fondivalitsejate motivatsiooni pakkuda konkurentsis paremaid tingimusi. 

Seega: riik peab väljamaksete süsteemi reformides parandama Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkust - reformi edasilükkamine on risk riigieelarve tasakaalule ja kodanike toimetulekule lähemas ja kaugemas tulevikus.   

Kuidas väljamaksete süsteemi paremaks muuta?


Maailmakogemus viitab kahele alternatiivile, kuidas riik saab väljamaksete süsteemi hästi korraldada. Eesti peab analüüsima ja vajadusel kombineerima mõlemaid.

1. Inimesed otsustavad ise, kuidas kogunenud raha kõige mõistlikumalt kasutada.

Kuna sarnaselt Eestiga ei suutnud kindlustusseltsid pakkuda inimeste säästudest maksimaalselt kasu tagavaid väljamakseid, andis Suurbritannia 2015. aastast pensionile suundujatele õiguse hakata kogumispensioni raha vabalt kasutama. Tänaseks on Suurbritannia teinud esimese vahekokkuvõtte ja leidnud, et ei ole mingit tõestust selle kohta, et inimesed oma pensioniraha raiskama asuksid (6). Küll aga on sealset kogemust analüüsides võimalik ennetada muid probleeme, mis kaasnevad investeerimis- ja kindlustustoodete eksitava müügiga.

2. Riik ise korraldab II samba pensionikindlustuse, tagades maksimaalse efektiivsuse.

Rootsi pensionisüsteemi efektiivsus on tuntud kogu Euroopas: sealne kogumispensionide süsteem suudab ilma riigieelarvele täiendavat koormust seadmata maksta inimestele igakuiseks pensioniks 30-60% rohkem kui Eestis. Rahandusministeeriumi eestvedamisel tuleb õppida Rootsi ekspertidelt ja välja töötada tegevuskava, kopeerimaks lahendusi, mis parandaksid ka Eesti pensionikogujate elustandardit.

Me ei räägi II samba riigistamisest, ehkki Rootsis korraldab kogu rahvastiku pensionikindlustust riik ise - see on lihtsalt matemaatiliselt kõige efektiivsem. Alternatiivi või täiendava riskikattena võiks Eesti innovatiivse e-riigina uurida üleelamisriski kaitse ostmise võimalusi otse rahvusvaheliselt kindlustusturult. See vähendaks kohalike kindlustusseltside nõrga konkurentsi ja väikese turuga kaasnevaid riske ning tänu mastaabiefektile võiks märkimisväärselt suurendada inimeste pensionimakseid.

Millistest põhimõtetest tuleb reformi kavandamisel lähtuda?


Riik peab lähtuma põhiseaduses sätestatud põhimõttest, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada. Seadusega tuleb pensionivara kasutamist piirata nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik, et eakate inimeste toimetulek ei seaks riski alla riigieelarve tasakaalu ega saaks koormavaks tulevastele põlvedele. 

Mõistlik oleks alustada eesmärgi täpsustamisest. 

Esiteks tuleb luua selgus, kas II sambasse kogunenud raha kuulub riigile või inimestele. 

Kui tegu on riikliku pensionikindlustuse osaga, on kõige mõistlikum riigil ise oma kodanikud kindlustada või osta kindlustus hankena otse rahvusvaheliselt turult. Kui tegu on inimeste isikliku varaga, tuleb anda inimestele õigus ise otsustada, kuidas oma vara targalt ja vajaduspõhiselt käsutada.

Teiseks tuleb leppida kokku elukalliduse tõusu arvestavad selged miinimumpensioni arvutamise põhimõtted. 

Täna kasutab riik erinevaid arvestusi, mis hägustavad eesmärki, juhivad tähelepanu kõrvale tegelikult tulevasi maksumaksjaid ähvardavalt probleemilt ja piiravad põhjendamatult elu vältel kohusetundlikult sotsiaalmaksu maksnud inimeste õigust oma omandit kasulikult vallata. 

Ühelt poolt on selge, et kehtiv rahvapensionimäär (täna alla 170 euro) ei taga tegelikkuses toimetulekut. Inimesed, kelle pension jääb sellele tasemele, vajavad ja saavadki toimetulekutoetusi riigilt, omavalitsustelt ja/ või lastelt. See on probleem, millest ei tohi mööda vaadata. 

Teiselt poolt on mainitud eesmärki, et keskmine netopension moodustaks vähemalt 40% inimese viimasest keskmisest netopalgast. See võib olla sobiv personaalne eesmärk, aga ei ole riigi ülesanne. Riigi ülesanne on hoolitseda kõigi oma kodanike eest, mitte selle eest, et üksikutele täna 4000 eurot teenivatele inimestele oleks kindlustatud 1600 euro suurune pension.

Väljamaksete reform peab omama mõju mitte abstraktses tulevikus või rahvastiku keskmiste lõikes, vaid otseselt mõjutama nende 145 000 II samba koguja heaolu, kes järgmise 15 aasta jooksul pensionile lähevad. 

Unustada ei tohi ka kümneid tuhandeid inimesi, kes saavad pensioniealiseks juba lähiaastatel. Neile kogunenud II samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks. Need inimesed vajavad kohest üleminekulahendust. 

Seega: Kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele tuleks vähemalt anda võimalus kasutada kogutud II samba vara fondipensionina, sõltumata kogunenud summast. 

Hea riigikogu!


Riigikontroll märkis juba 2014. aastal, et tänases raamistikus ei suuda kogumispensionide süsteem täita oma peamiseid eesmärke: säilitada või parandada tulevikus pensionäride elujärge, vähendada rahvastiku vananemisest tulenevaid riske riiklikule pensionikindlustusele ning suurendada inimese isiklikku vastutust oma pensioni kindlustamisel.

Õiguskantsler Ülle Madise on selgelt öelnud, et riigikogu peab otsima lahendusi pensioni teise samba kitsaskohtadele, suurendades kasutajate paindlikkust kindlustusfirmade kasumite arvel.

On kolm asja, mida riik ja inimesed saavad teha, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkust parandada: säästa rohkem, suurendada investeeringute tootlust ja parandada väljamaksete süsteemi, et kogutud rahast oleks pensioniealisele inimesele rohkem kasu.

Kui midagi ei muutu, jäävad Eesti eakad inimesed vaeseks lähemas ja ka kaugemas tulevikus. Põhjus pole selles, et pensionärid kipuvad raiskama, vaid selles, et me ei säästa piisavalt ja iga säästetud euro annab pensionile suundujale väiksema sissetuleku kui mujal arenenud riikides.

Käesolev ettepanek kutsub teid üles reformima väljamaksete süsteemi selliselt, et meil kõigil oleks maksimaalne kasu kogutud säästudest ja et elu vältel kogutud raha ning pensionieas saadava hüvise vahel oleks selgelt nähtav seos. 

Lisainfo: 
Tõnu Pekk
Tulundusühistu Tuleva
tonu.pekk@tuleva.ee

Kristi Saare
Tulundusühistu Tuleva, Naisinvestorite klubi
kristi.saare@tuleva.ee
 
Viited
(1) Käesolev ettepanek põhineb aruteludel Tuleva liikmetega väljamaksete-teemalistel ümarlaudadel, teiste hulgas:
Annika Uudelepp, OECD ekspert, endine Praxise juht
Indrek Neivelt, Pocopay asutaja, endine Hansapanga juht
Kirsti Pent, vandeadvokaat, FORT Legal
Priit Lepasepp, Nelja Energia peajurist
Kristo Sepp, endine Nasdaq Tallinn (Balti börsid) turujärelevalve juht, finantsnõustaja ja investor
Kaspar Oja, majandusteadlane
Taavi Pertman, rahafoorum.ee asutaja ja investor
Loit Linnupõld, Crowdestate asutaja
Taavi Lepments, investor
Heikko Mäe, audiitor
Helen Noormets, Tervise Arengu Instituut
Indrek Seppo, majandusteadlane
Malle Aleksius, endine Finantsinspektsiooni avalike suhete juht
Jüri Etverk, GO Group AS juht

(2) Ülle Madise kinnitas oma kirjas Tulevale, et riigikogu peab otsima lahendusi pensioni teise samba kitsaskohtadele, suurendades kasutajate paindlikkust kindlustusfirmade kasumite arvel. Riigikontrolli raport 2014. aastast viitab madalale tootlikkusele, kõrgetele kuludele ja ebareaalsetele ootustele kui kriitilisele probleemile pensionisüsteemis. Rahandusminsteerium on teinud arvukalt uurimusi väljamaksete teemal s.h ettepaneku Riigikogu rahanduskomisjonile (juuni 2017).

(3) Rootsi pensionisüsteemi 2016 aasta aruande andmetel maksis Rootsi tüüpilisele 65-aastasele pensionile minejale tema II sambast (premium pension) 6,3% aastas pensioniks ning selle pensioni eeldatav kasv oli 3% aastas. Eestis on pensionikeskus.ee andmetel võimalik sama vanal inimesel saada pensioniks 5,2% kogutud summast aastas ning selle suurus ei kasva.

(4) Kogunenud II samba vara hinnang pärineb Rahandusministeeriumi ettepanekust Rahanduskomisjonile, selle põhjal on arvutatud kuupension pensionikeskuse II samba väljamaksete kalkulaatori alusel 65-aastase täna pensionile mineva inimese andmetel. Saadud igakuine pensionimakse on kohandatud võrreldavaks inflatsiooniga kasvava pensioniga Rahandusministeeriumi pikaajalise inflatsiooni prognoosi alusel.

(5) SEB pensionivalmiduse uuring 2017 ja Tuleva küsitlus 2017

(6) FCA Retirement Outcomes Review 2017

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda.

ID-card

Mobile ID

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Merike Hunt

    Algatus on väga hea. Ilmselt selle protsessi käigus täpsustb kohustuliku kogumispensioni mõiste.

    Kui see on riigimaks, siis tuleb seda ka nii nimetada. Kui see on lepingupõhine kohustus, siis peab olema võimalik lepingut lõpetada.

    1. Reedik Tuuling

      Raiskamise kohapealt.

      Kindlasti on olukordi kus suurem väljaminek pensionile jäädes võib olla õigustatud. Pensionile jäädes soovivad kindlasti paljud inimesed elukohta vahetada. Korter kesklinnas ei tundu enam mõistlik ja maakodu vajaks renoveerimist. Võib osutuda keeruliseks oodata kuni linnakorter saab müüdud, et maamajas remont teha. Kogutud 2. samba raha võimaldab mobiilsust millest võidavad nii noored kui vanad. Kuna rahvastiku eluiga pikeneb, siis võib olla ka täiesti mõistetav kui pensionil inimesed tahavad osta endale autosuvila ja veeta järgmised aastad lõuna euroopa kämpingutes. Tundub inimeste valikuvabaduse piiramine, et riik kaudselt määrab kuidas inimene enda raha kasutada saab. Kindlasti võib leida igasuguseid ohu kohti, kus vanainimesi võidakse ära kasutada. Riik ei peaks võtma aga lapsehoidja rolli ja üks lahendus võiks olla pensioninõustamine, samamoodi nagu hetkel töötab karjäärinõustamine. Inimesele räägitaks mis teda ees ootab ning tutvustatakse võimalusi ja ohtusid. Tihti pole pensionäri suurim mure mitte rahaline vait sotsiaalne; tal on tunne, et teda pole ühiskonnal vaja ning tal pole kellegagi suhelda.

      1. Maire Malinovski

        pärandamine

        Minu peas keerleb mõte, et pensioniks kogutud rahast võiks vähemalt osa saada pärandada lähedastele. Hea meelega loeksin poolt- ja vastuargumente ka sel teemal.

        1. Reedik Tuuling

          Kui peaks juhtuma nii, et 2. samba vara loetakse isiku omandiks siis on ta nagu iga teine finantsvara mis pärandub tavaliste reeglite järgi. Aga kui jääb nagu hetkel on siis seda pärandada ei saaks. Hetkel läheb see kindlustusseltsi kätte sellel põhjusel, et kui inimene elab kauem kui tal seda raha jätkuks siis kindlustus maksab omast taskust kinni selle mis puudu jääb. Kindlustus aga maandab seda riski sellega, et osad inimesed surevad varem kui raha otsa saab ja selle raha nad jätavad endale. Lühidalt: Kui inimene saab selle raha enda käsutusse, peaks ta ka saama seda pärandada.

      2. Madis Metsis

        haldustasu tuleb väga rangelt piirata

        Ei saa lubada, et meie pensioniraha on nn investeerimispankurite "mängurahaks", mile abil nad õpivad investeerimist, tglt tuleks panna pensionifondidele raha nominaalse väärtuse säilitamise kohustus.

        1. Reedik Tuuling

          Praktikas oleks seda väga raske teostada. Investeerimine tähendab alati mingisugust riski. Kui mõni fond lubab, et nominaalväärtus ei lange siis suure tõenäosusega ta ei tõuse ka. Ameerikas on pensioni fondid mis on kunagi lubanud kindlat igakuist pensioni ja tihti küllaltki kõrget. Põhjuseid siinkohal on mitmeid: tootlused olid tol ajal palju kõrgemad, inimesi kes fondi sissemakseid tegid oli võrreldes pensioni saajatega rohkem ja kohati ka poliitilised põhjused, sest osad fondid olid omavalitsuse hallata. Nüüd on käes aga olukord kus paljud fondid on pidanud oma väljamakseid langetama märkimisväärselt ja mõned fondid on lausa pankroti äärel; mis tähendab, et inimesed jäävad üldse ilma pensionita kui see juhtub. Eesti paljudes pensionifondides tegelikult mingit mängimist eriti ei käi, hoitakse raha vägagi turvaliselt; tihti osa isegi lihtsalt valuutas. Raha teenitakse teenustasult. Riskida vaevalt, et keegi üldse tahabki sest suurema languse puhul viiakse raha lihtsalt mõnda teise fondi.

      3. Eesti Koostöö Kogu

        Esialgne idee ja selle kohta koostatud mõjuhinnang

        Idee autor on osaliselt muutnud (laiendanud) oma esialgset ideed, mida hindasid uue eakuse rahvakogu raames eksperdid ja mis läbis ka teemaseminaril arutelu. Mõjuhinnangut esialgsele ideele saab lugeda siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/920b3859-d32a-40ae-8105-7163d2777cae

        1. Tõnu Pekk

          Aitäh, rahvakogu tiim - teie töö ettepanekute kogumisel on tõesti tänuväärne. Täpsustasime tõepoolest ideed, võttes arvesse ekspertide kommentaare ja edasist analüüsi. Peamine muutus: leidsime, et riigikogu võiks analüüsida mitte ainult ühte, vaid mõlemat arenenud riikides edukalt rakendatud alternatiivi: esiteks, riik võib anda kodanikele vabaduse ja vastutuse oma isikliku pensionivara kasutamise üle ning teiseks, riik võib kindlustada ise korraga kõik kodanikud - kas siis riikliku kindlustusega või miks mitte ka hanke korras rahvusvaheliselt kindlustusturult ostetud poliisiga. Tänane süsteem, kus eraldi sõlmitakse sadu tuhandeid kindlustuslepinguid, ei ole efektiivne, ei taga inimestele elustandardi säilitamist ega luba kogutud raha vajaduspõhiselt kasutada. Analüüsisime kevadel ka rahvakogu mõjuhinnangut - kommentaarid on siin loetavad: http://bit.ly/2f7AQxD

      4. Neeme Väli

        Tänased pensioni kasutamise tingimused ei arvesta riigi pensionisüsteemi eripärasid.

        Liitusin kunagi teise sambaga vabatahtlikult. Olen endine kaitseväelane ja tänaseks pensionil. Samas pean ma oma kogutud raha kasutamist ootama veel kümme aastat. Seaduses olev ealine piirang on ebamõistlik ja ei arvesta pensionisüsteemi kui tervikut.

        1. Toomas Seltin

          Pensioni II sambast

          Minule meeldib Suurbritannia variant, kus pensioniea saabumisel saab iga inimene kogutud II samba raha ise oma äranägemise järgi käsutada.