Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudestUus Eakus

Tõnu Pekk,
Algatus on parlamendis. Vaata menetlust.
2386 allkirja
Pensioni II samba väljamaksete süsteem on ebaefektiivne. Seda tuleb muuta paremaks, et kogutud raha annaks Eesti inimestele maksimaalse kasu. 

Ettepaneku põhiteesid

  • Täna kehtiv väljamaksete süsteem ei kasuta inimeste säästetud raha efektiivselt. 

  • Kohustus anda kogu vara üle eraettevõttest kindlustusseltsile vähendab inimeste elukvaliteeti ja ei taga toimetulekut elu lõpuni. 

  • Ebaefektiivne väljamaksete süsteem on ohuks riigieelarve tasakaalule ja eakate inimeste elamisväärsele toimetulekule. 

  • Järgides põhiseaduse põhimõtet, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada, tohib riik piirata pensionivara kasutamise õigust nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik. 

  • Eesti peab väljamaksete korraldamiseks õppima teiste riikide - näiteks Rootsi ja Suurbritannia kogemustest. 

  • Reformi kavandades tuleb arvestada teiste hulgas nende inimestega, kes suunduvad pensionile lähema 5 - 6 aasta jooksul. Nemad vajavad viivitamatut üleminekulahendust - kasvõi õigusena valida fondipension kindlustuslepingu asemel. 

Miks on II samba väljamaksete reformi vaja?

Me elame järjest kauem. Kui me ei taha oma täiskasvanuelu teises pooles järgmistele koormaks saada, peame säästma rohkem, investeerima tootlikumalt ja kasutama kogutud raha palju targemalt kui täna.
 
Kolme pensionisambaga tegime 15 aastat tagasi hea stardi. Aga mõned asjad on valesti ja need on põhjuseks, miks täna ega ka järgmise 15 aasta jooksul ei täida II sammas pensionile suundujate jaoks peamist eesmärki: säilitada ja tõsta elukvaliteeti. 

Üks pakilisemaid Eesti pensionisüsteemi valukohti on ebaefektiivne ja seetõttu majanduslikult kahjulik II sambasse kogutud vara väljamaksete süsteem. See vajab otsustavat reformi: keerukust lisava peenhäälestuse jätkamine teeks olukorra veelgi halvemaks. 

Käesolev ettepanek on sündinud Tuleva liikmetest ekspertide koostöös (1), võtab arvesse arenenud riikide kogemust, Rahandusministeeriumi ettepanekuid ning Riigikontrolli ja Õiguskantsleri hinnanguid (2). 

Mis on valesti?

Esiteks. Kui kaks täpselt sama palju raha kogunud inimest suunduvad pensionile Eestis ja Rootsis, saab Rootsi inimene oma II samba varast 30-60% suuremad igakuised pensionimaksed kui Eesti inimene (3). 

Seega: meie süsteem on ebaefektiivne. Kui inimeste II samba vara suunatakse ka edaspidi kohustuslikku pensionikindlustusse, peab riik võtma teravalt fookusesse, kuidas osta kindlustust kõige efektiivsemalt ja tagada kogutud summast maksimaalsed väljamaksed.  

Teiseks. Vaid 4% eeloleva 15 aasta jooksul pensionile suunduvatest inimestest jõuab koguda II sambasse piisavalt raha, et saada elu lõpuni pensionilisa, mis oleks suurem kui tänases väärtuses 100 eurot kuus. Tehes II samba makseid kaks- kuni kolmkülmmend aastat, saab neli viiendikku kogujatest tulemuseks pensionilisa, mille ostujõud elu viimastel aastatel jääb elukalliduse tõusu tõttu alla 50 euro kuus (4).

Seega: tänane, kindlustusseltsidele toetuv süsteem ei suuda tuntavalt tõsta elukvaliteeti valdava osa inimeste jaoks ega taga toimetulekut elu lõpuni. Mida kõrgema eani inimene elab, seda tühisemaks kahaneb inflatsiooni tõttu igakuiste maksete ostujõud.  

Kolmandaks. 59% järgmise 15 aasta jooksul pensionile suundujatest kogub II sambasse tänases väärtuses kuni 8600 eurot ja 38% 8600 - 33 400 eurot. See on arvestatav summa, mis enamikule inimestest on pensionile suundumise hetkeks kõige suurem neile kuuluv finantsvara. Kogutud summa jaotamine aasta-aastalt kahaneva ostujõuga kindlustusmakseteks muudab selle vara suuremale osale inimestest kasutuks. Paindlikult ja vajaduspõhiselt kasutades võib kogutud summast samas olla oluline abi pensioniealise inimese elukvaliteedi parendamisel.

Seega: kuni pole tagatud elukvaliteeti märkimisväärselt parandavad ja elukalliduse tõusuga kasvavad igakuised väljamaksed, peab riik kaaluma võimalusi, kuidas inimesed saaksid kasutada oma pensionivara paindlikult ja vajaduspõhiselt. 

Neljandaks. Eesti inimeste usaldus pensionisüsteemi vastu on väga madal. Kehtiv väljamaksete süsteem on selle üheks olulisemaks põhjuseks (5). Kui süsteem pole usaldusväärne, keelduvad inimesed säästma vabatahtlikkusse III pensionisambasse ega tunne huvi oma II samba vara käekäigu vastu, kahjustades omakorda fondivalitsejate motivatsiooni pakkuda konkurentsis paremaid tingimusi. 

Seega: riik peab väljamaksete süsteemi reformides parandama Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkust - reformi edasilükkamine on risk riigieelarve tasakaalule ja kodanike toimetulekule lähemas ja kaugemas tulevikus.   

Kuidas väljamaksete süsteemi paremaks muuta?

Maailmakogemus viitab kahele alternatiivile, kuidas riik saab väljamaksete süsteemi hästi korraldada. Eesti peab analüüsima ja vajadusel kombineerima mõlemaid.

1. Inimesed otsustavad ise, kuidas kogunenud raha kõige mõistlikumalt kasutada.

Kuna sarnaselt Eestiga ei suutnud kindlustusseltsid pakkuda inimeste säästudest maksimaalselt kasu tagavaid väljamakseid, andis Suurbritannia 2015. aastast pensionile suundujatele õiguse hakata kogumispensioni raha vabalt kasutama. Tänaseks on Suurbritannia teinud esimese vahekokkuvõtte ja leidnud, et ei ole mingit tõestust selle kohta, et inimesed oma pensioniraha raiskama asuksid (6). Küll aga on sealset kogemust analüüsides võimalik ennetada muid probleeme, mis kaasnevad investeerimis- ja kindlustustoodete eksitava müügiga.

2. Riik ise korraldab II samba pensionikindlustuse, tagades maksimaalse efektiivsuse.

Rootsi pensionisüsteemi efektiivsus on tuntud kogu Euroopas: sealne kogumispensionide süsteem suudab ilma riigieelarvele täiendavat koormust seadmata maksta inimestele igakuiseks pensioniks 30-60% rohkem kui Eestis. Rahandusministeeriumi eestvedamisel tuleb õppida Rootsi ekspertidelt ja välja töötada tegevuskava, kopeerimaks lahendusi, mis parandaksid ka Eesti pensionikogujate elustandardit.

Me ei räägi II samba riigistamisest, ehkki Rootsis korraldab kogu rahvastiku pensionikindlustust riik ise - see on lihtsalt matemaatiliselt kõige efektiivsem. Alternatiivi või täiendava riskikattena võiks Eesti innovatiivse e-riigina uurida üleelamisriski kaitse ostmise võimalusi otse rahvusvaheliselt kindlustusturult. See vähendaks kohalike kindlustusseltside nõrga konkurentsi ja väikese turuga kaasnevaid riske ning tänu mastaabiefektile võiks märkimisväärselt suurendada inimeste pensionimakseid.

Millistest põhimõtetest tuleb reformi kavandamisel lähtuda?

Riik peab lähtuma põhiseaduses sätestatud põhimõttest, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada. Seadusega tuleb pensionivara kasutamist piirata nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik, et eakate inimeste toimetulek ei seaks riski alla riigieelarve tasakaalu ega saaks koormavaks tulevastele põlvedele. 

Mõistlik oleks alustada eesmärgi täpsustamisest. 

Esiteks tuleb luua selgus, kas II sambasse kogunenud raha kuulub riigile või inimestele. 

Kui tegu on riikliku pensionikindlustuse osaga, on kõige mõistlikum riigil ise oma kodanikud kindlustada või osta kindlustus hankena otse rahvusvaheliselt turult. Kui tegu on inimeste isikliku varaga, tuleb anda inimestele õigus ise otsustada, kuidas oma vara targalt ja vajaduspõhiselt käsutada.

Teiseks tuleb leppida kokku elukalliduse tõusu arvestavad selged miinimumpensioni arvutamise põhimõtted. 

Täna kasutab riik erinevaid arvestusi, mis hägustavad eesmärki, juhivad tähelepanu kõrvale tegelikult tulevasi maksumaksjaid ähvardavalt probleemilt ja piiravad põhjendamatult elu vältel kohusetundlikult sotsiaalmaksu maksnud inimeste õigust oma omandit kasulikult vallata. 

Ühelt poolt on selge, et kehtiv rahvapensionimäär (täna alla 170 euro) ei taga tegelikkuses toimetulekut. Inimesed, kelle pension jääb sellele tasemele, vajavad ja saavadki toimetulekutoetusi riigilt, omavalitsustelt ja/ või lastelt. See on probleem, millest ei tohi mööda vaadata. 

Teiselt poolt on mainitud eesmärki, et keskmine netopension moodustaks vähemalt 40% inimese viimasest keskmisest netopalgast. See võib olla sobiv personaalne eesmärk, aga ei ole riigi ülesanne. Riigi ülesanne on hoolitseda kõigi oma kodanike eest, mitte selle eest, et üksikutele täna 4000 eurot teenivatele inimestele oleks kindlustatud 1600 euro suurune pension.

Väljamaksete reform peab omama mõju mitte abstraktses tulevikus või rahvastiku keskmiste lõikes, vaid otseselt mõjutama nende 145 000 II samba koguja heaolu, kes järgmise 15 aasta jooksul pensionile lähevad. 

Unustada ei tohi ka kümneid tuhandeid inimesi, kes saavad pensioniealiseks juba lähiaastatel. Neile kogunenud II samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks. Need inimesed vajavad kohest üleminekulahendust. 

Seega: Kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele tuleks vähemalt anda võimalus kasutada kogutud II samba vara fondipensionina, sõltumata kogunenud summast. 

Hea riigikogu!

Riigikontroll märkis juba 2014. aastal, et tänases raamistikus ei suuda kogumispensionide süsteem täita oma peamiseid eesmärke: säilitada või parandada tulevikus pensionäride elujärge, vähendada rahvastiku vananemisest tulenevaid riske riiklikule pensionikindlustusele ning suurendada inimese isiklikku vastutust oma pensioni kindlustamisel.

Õiguskantsler Ülle Madise on selgelt öelnud, et riigikogu peab otsima lahendusi pensioni teise samba kitsaskohtadele, suurendades kasutajate paindlikkust kindlustusfirmade kasumite arvel.

On kolm asja, mida riik ja inimesed saavad teha, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkust parandada: säästa rohkem, suurendada investeeringute tootlust ja parandada väljamaksete süsteemi, et kogutud rahast oleks pensioniealisele inimesele rohkem kasu.

Kui midagi ei muutu, jäävad Eesti eakad inimesed vaeseks lähemas ja ka kaugemas tulevikus. Põhjus pole selles, et pensionärid kipuvad raiskama, vaid selles, et me ei säästa piisavalt ja iga säästetud euro annab pensionile suundujale väiksema sissetuleku kui mujal arenenud riikides.

Käesolev ettepanek kutsub teid üles reformima väljamaksete süsteemi selliselt, et meil kõigil oleks maksimaalne kasu kogutud säästudest ja et elu vältel kogutud raha ning pensionieas saadava hüvise vahel oleks selgelt nähtav seos. 

Lisainfo: 
Tõnu Pekk
Tulundusühistu Tuleva
tonu.pekk@tuleva.ee

Kristi Saare
Tulundusühistu Tuleva, Naisinvestorite klubi
kristi.saare@tuleva.ee
 
Viited
(1) Käesolev ettepanek põhineb aruteludel Tuleva liikmetega väljamaksete-teemalistel ümarlaudadel, teiste hulgas:
Annika Uudelepp, OECD ekspert, endine Praxise juht
Indrek Neivelt, Pocopay asutaja, endine Hansapanga juht
Kirsti Pent, vandeadvokaat, FORT Legal
Priit Lepasepp, Nelja Energia peajurist
Kristo Sepp, endine Nasdaq Tallinn (Balti börsid) turujärelevalve juht, finantsnõustaja ja investor
Kaspar Oja, majandusteadlane
Taavi Pertman, rahafoorum.ee asutaja ja investor
Loit Linnupõld, Crowdestate asutaja
Taavi Lepments, investor
Heikko Mäe, audiitor
Helen Noormets, Tervise Arengu Instituut
Indrek Seppo, majandusteadlane
Malle Aleksius, endine Finantsinspektsiooni avalike suhete juht
Jüri Etverk, GO Group AS juht

(2) Ülle Madise kinnitas oma kirjas Tulevale, et riigikogu peab otsima lahendusi pensioni teise samba kitsaskohtadele, suurendades kasutajate paindlikkust kindlustusfirmade kasumite arvel. Riigikontrolli raport 2014. aastast viitab madalale tootlikkusele, kõrgetele kuludele ja ebareaalsetele ootustele kui kriitilisele probleemile pensionisüsteemis. Rahandusminsteerium on teinud arvukalt uurimusi väljamaksete teemal s.h ettepaneku Riigikogu rahanduskomisjonile (juuni 2017).

(3) Rootsi pensionisüsteemi 2016 aasta aruande andmetel maksis Rootsi tüüpilisele 65-aastasele pensionile minejale tema II sambast (premium pension) 6,3% aastas pensioniks ning selle pensioni eeldatav kasv oli 3% aastas. Eestis on pensionikeskus.ee andmetel võimalik sama vanal inimesel saada pensioniks 5,2% kogutud summast aastas ning selle suurus ei kasva.

(4) Kogunenud II samba vara hinnang pärineb Rahandusministeeriumi ettepanekust Rahanduskomisjonile, selle põhjal on arvutatud kuupension pensionikeskuse II samba väljamaksete kalkulaatori alusel 65-aastase täna pensionile mineva inimese andmetel. Saadud igakuine pensionimakse on kohandatud võrreldavaks inflatsiooniga kasvava pensioniga Rahandusministeeriumi pikaajalise inflatsiooni prognoosi alusel.

(5) SEB pensionivalmiduse uuring 2017 ja Tuleva küsitlus 2017

(6) FCA Retirement Outcomes Review 2017
  1. Riigikogu rahanduskomisjoni istungi protokoll nr 191

    Kollektiivne pöördumine "Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest". Arutelu jätkamine Komisjoni esimees rääkis, et kollektiivset pöördumist “Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest” arutas rahanduskomisjon käesoleva aasta 16. jaanuari ühisel istungil sotsiaalkomisjoniga. Istungil kuulati ära asjassepuutuvad huvirühmad, samuti ministeeriumide esindajad. Kesksena jäi kõlama küsimus, millised võiksid olla täiendavad meetmed pensionisüsteemi rahastamiseks tervikuna. Samal istungil andsid Sotsiaalministeeriumi esindajad ülevaate kavandatavast pensioni I samba reformist. Mööndi, et ilmselt oleks enne uute põhimõtteliste pensionisüsteemi muudatuste kavandamist, põhjendatud ära oodata juba välja töötatud muudatuste seadusena vastuvõtmine. Tänaseks on vastavasisuline eelnõu – riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (613 SE) Riigikogu menetluses. Eelnõu esimene lugemine toimus 2. mail 2018 ning sellele on määratud muudatusettepanekute tähtajaks 16. mai 2018.a. Avaldati arvamust, et kollektiivses pöördumises esitatud pensionisüsteemi parendamiseks vajab edasist arutelu. Komisjon jagab avalikus pöördumises esitatud seisukohta osas, et pensionisüsteem (sealhulgas II sammas) peab parimal võimalikul moel toetama pensionile jäävate inimeste elujärge. Sellest tulenevalt tegi komisjoni esimees ettepaneku osaliselt nõustuda pöördumises esitatud seisukohtadega ja tellida Riigikogu Kantselei Arenguseire Keskuselt analüüs pensioni II sambaga seonduvate poliitikasoovituste saamiseks, mis arvestaks praegu Riigikogu menetluses oleva eelnõuga (613 SE) kavandatavate muudatustega. Tehti ka ettepanek, et osaliselt nõustuda pöördumises esitatud seisukohtadega, aga edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks. Ettepanekud pandi konkureerivale hääletamisele. Esimene ettepanek sai 7 poolthäält (Mihhail Stalnuhhin, Dmitri Dmitrijev, Enn Meri, Toomas Väinaste, Priit Sibul ja Tanel Talve) ja teine ettepanek sai 3 poolthäält (Remo Holsmer, Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd). Otsustati: Osaliselt nõustuda pöördumises esitatud seisukohtadega ja tellida Riigikogu Kantselei Arenguseire Keskuselt analüüs (poolt 7 – Mihhail Stalnuhhin, Dmitri Dmitrijev, Enn Meri, Toomas Väinaste, Priit Sibul ja Tanel Talve). (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Stalnuhhin Juhataja https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b7fcd7b4-dc6e-4d4b-9fc0-812e735a5d81

  2. Vastuskiri

    Lugupeetud juhatuse liige Teie algatatud kollektiivset pöördumist “Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest” arutas rahanduskomisjon esmalt käesoleva aasta 16. jaanuari ühisel istungil sotsiaalkomisjoniga. Istungil kuulati ära asjassepuutuvad huvirühmad, samuti ministeeriumide esindajad. Kesksena jäi kõlama küsimus, millised võiksid olla täiendavad meetmed pensionisüsteemi rahastamiseks tervikuna. Samal istungil andsid Sotsiaalministeeriumi esindajad ülevaate kavandatavast pensioni I samba reformist. Mööndi, et ilmselt oleks enne uute põhimõtteliste pensionisüsteemi muudatuste kavandamist, põhjendatud ära oodata juba välja töötatud muudatuste seadusena vastuvõtmine. Tänaseks on vastavasisuline eelnõu - riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (613 SE) Riigikogu menetluses. Eelnõu esimene lugemine toimus 2. mail 2018 ning sellele on määratud muudatusettepanekute tähtajaks 16. mai 2018.a. Eelnevat silmas pidades leidis rahanduskomisjon käesoleva aasta 30. aprilli istungil, et kollektiivses pöördumises esitatud ettepanek pensionisüsteemi parendamiseks vajab edasist arutelu. Rahanduskomisjon jagab avalikus pöördumises esitatud seisukohta osas, et pensionisüsteem (sealhulgas II sammas) peab parimal võimalikul moel toetama pensionile jäävate inimeste elujärge. Sellest tulenevalt otsustati tellida Riigikogu Arenguseire Keskuselt analüüs pensioni II sambaga seonduvate poliitikasoovituste saamiseks, mis arvestaks praegu Riigikogu menetluses oleva eelnõuga (613 SE) kavandatavate muudatustega. Analüüsi valmimise järel informeerime Teid sellest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Stalnuhhin Esimees Anneli Kivitoa 631 6426, anneli.kivitoa@riigikogu.ee Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee info@rahvaalgatus.ee

  3. Riigikogu rahanduskomisjoni istungi protokoll nr 172

    Juhataja: Mihhail Stalnuhhin (esimees) Protokollija: Helda Puura (konsultant) Võtsid osa: Rahanduskomisjon: Mihhail Stalnuhhin, Andres Ammas, Dmitri Dmitrijev, Kalvi Kõva, Aivar Sõerd, Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Anneli Kivitoa (nõunik), Helda Puura(konsultant), Vivian Põld (konsultant) Sotsiaalkomisjon: Helmen Kütt, Monika Haukanõmm, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Tiina Kangro, Viktor Vassiljev, Aimi Kaldre (nõunik-sekretariaadijuhataja), Heidi Barot (nõunik), Helgi Kundla (nõunik), Terle Kask (konsultant) Puudusid: Rahanduskomisjon: Martin Helme, Remo Holsmer, Jürgen Ligi, Kersti Sarapuu, Priit Sibul, Tanel Talve Sotsiaalkomisjon: Liina Kersna, Maris Lauri, Marika Tuus-Laul Kutsutud: Tulundusühistu Tuleva juhatuse esimees Tõnu Pekk, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad Indrek Holst ja Andres Piirsalu, Pangaliidu esindajad Anneli Kärner ja Kaire Peik, LHV Varahalduse esindaja Joel Kukemelk, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja sama osakonna nõunik Kertu Fedotov ja peaspetsialist Tõnu Lillelaid, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall ja sama osakonna pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp Päevakord: 1. Riigikogule esitatud kollektiivne pöördumine „Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest.“ Ühine istung sotsiaalkomisjoniga. Mihhail Stalnuhhin märkis, et 1. novembril 2017 anti Riigikogule üle kollektiivne pöördumine „Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest.“, mis edastati 7. novembril 2017 menetlemiseks rahanduskomisjonile. Komisjon otsustas arutelule kaasata ka sotsiaalkomisjoni. Tõnu Pekk Tuleva juhatuse esimees märkis, et pöördumise põhisõnumiks on üleskutse reformida teise samba pensioni väljamaksete süsteemi selliselt, et kõigil oleks kasu kogutud säästudest ja et elu vältel kogutud raha ning pensionieas saadava hüvitise vahel oleks selge seos. Pöördumise algatajana tõi ta esile kolm põhjust, mis ajendasid kollektiivset pöördumist tegema. Ta täpsustas, et antud pöördumine ei puuduta ühtegi konkreetset seadust, ei ole teada, missuguseid seadusi on tarvis muuta ning et ta keskendub eesmärgile, mida süsteemi muutmine peaks saavutama. On kolm asja mida riik ja inimesed saavad teha, et pensionisüsteemi jätkusuutlikkust tõhustada: parandada väljamaksete süsteemi, säästa rohkem ja suurendada investeeringute tootlust. T. Pekk nimetas, et hetkel maksab süsteem välja vähem kui võimalik ning ta ei räägi sellest, et üks toode on kehvem kui teine, vaid ta räägib tulemusest. Võrreldes Eesti ja vastavat Rootsi premiumpensioni igakuist väljamakset (tooted on tehtud tema sõnul võrreldavaks), märkis T. Pekk, et Rootsis on väljamaksed suuremad. Tema sõnul tuleb erinevus sellest, et Rootsi süsteem suunab inimesed optimaalsesse väljamaksete süsteemi ja ka kulud on süsteemis väiksemad. T. Pekk tõi välja, et erinevatest uuringutest ja ka ajalehtedes kirjutatu põhjal selgub, et inimeste rahulolematus on suur. Tema arvates ei olda rahul sellepärast, et inimesed ei ole saavutanud eesmärki, mida nad seadsid, kui pensionisüsteemiga liitusid. Ta tõi näite, et kui inimene, kes on ühinenud sambaga ja teinud aastakümneid sissemakseid, saab tulevikus igakuiseid väljamakseid tänases rahas ainult 50 eurot (81% pensionisaajatest, 50-100 eurost väljamakset saavad 15% inimestest), siis jääb mõistetamatuks, miks see ei ole tasakaalus. T. Pekk lisas, et süsteem ei ole suurendanud inimeste säästmist. Eluea pikenedes tuleb selleks, et tagada pensionieas mõistlikku sissetulekut, hakata lisaks kohustuslikule määrale rohkem kõrvale panema. See on olnud pensionisüsteemi alusdokumentide järgi üks olulisi eesmärke, et panna inimesed ise vastutama oma tuleviku pensioni eest. Hetkel seda tulemust veel saavutatud ei ole. Ei maksa luua ka illusiooni, et inimesed on säästnud muudesse kohtadesse. Eesti ei erine siin teistest riikidest, enamike inimeste jaoks nende kõige suurem sääst on pensionikonto. See, et pankades on inimeste arveldusarvetel mitu miljardit eurot, puudutab paraku väga väikest osa elanikkonnast. Enamiku inimeste jaoks on tema peamine finantsvara pensionikonto. T. Pekk nimetas, et esimesele ja teisele pensionisambale tuleks seada selge ja mõõdetav eesmärk. Pöördujate arvates võiks see eesmärk koosneda kahest osast, tagada pensionisaajatele toimetulekut võimaldav miinimumpension ja teiseks anda inimestele võimalus ja aidata kaasa saavutada seda ületavas osas maksimaalne tulemus. Selleks on tarvis paika panna miinimumpensioni määr, mida süsteem peab tagama pensionisaajale. Rääkima ei pea keskmisest, sest keskmine ei ole tagatud. Vajalik on reformida väljamaksete süsteemi, sest see on üks olulisemaid viise, kuidas inimestel aidata oma kogutud rahast rohkem kasu saada. T. Pekk kirjeldas olukorda, mis tema arvates praegu valitseb. Öeldakse, et riikliku pensionikindlustuse eesmärk on tagada inimeste piisav sissetulek. Eesmärk peaks olema aga täpsem ja mõõdetavam. Paraku tänased mõõdikud räägivad keskmisest asendusmäärast, aga keskmine ei ole kõigile tagatud. Definitsiooni järgi pooltele ei ole keskmine tagatud, tõenäoliselt isegi suuremale enamusele. Arvestades, et jaotumus on veel ühele poole kaldu ja see, et mõnel on suurem, see ei aita neid, kes on alla keskmist. T. Peki sõnul tuleb riigil leida lahendused, kuidas tagada miinimumpension riigi jaoks kõige väiksema kuluga. Ülejäänud osas tuleb inimestele võimaldada saavutada hea tuleviku pension sellisel kujul, kuidas neile endile meeldib. Miinimummäära juurde tagasi tulles, märkis ettekandja, et rääkides miinimumsissetulekust, siis see saab olla ikkagi kõigile pensionisaajatele üks ja sama. Ei saa väita, et ühtedele on kõrgem sissetulek vajalikum kui teistele. Ta lisas, et miinimum peab tagama toimetuleku, seetõttu tänane rahvapensionimäär selleks ei sobi, sest see on allpool vaesuspiiri. Kui miinimumpensioni saavutamine on riigi ülesanne, siis riik peaks kasutama oma maksimaalset jõudu. Tema väitel ei ole tõenäoliselt kõige optimaalsem miinimumpensioni tagada kümnete tuhandete väikeste pensionilepingutega, vaid riik saaks grupipoliisiga selle märksa odavamalt osta rahvusvaheliselt turult. Väljamaksete süsteemi reformimise osas soovitas ettekandja reformida süsteemi selliselt, et tagada inimesele võimalikult maksimaalne pension tulevikus. Eesmärgi elluviimisel tuleks tugineda teiste riikide parimatele kogemustele väljamaksete korraldamisel. Rootsi näidet kirjeldades märkis T. Pekk, et isegi tähtsam kui seadus on head vaikimisi valikud. Suurbritannia kogemustele tuginedes saab väita, et inimesed on oma vara parimad peremehed ja teevad mõistlikke otsuseid. Otsuste tegemisel tuleks neile anda sõltumatut abi ja vabadust oma rahaga ümberkäimisel. T. Pekk tuletas meelde, et Riigikontroll märkis juba 2014. aastal, et tänases raamistikus ei suuda kogumispensionide süsteem täita oma peamisi eesmärke: säilitada või parandada tulevikus pensionäride elujärge, vähendada rahvastiku vananemisest tulenevaid riske riiklikule pensionikindlustusele ning suurendada inimese isiklikku vastutust oma pensioni kindlustamisel. Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees tänas võimaluse eest esineda vestlusringis ja tunnustas kahe komisjoni vahelist koostööd, lisades, et ametiühingud on aastaid otsinud võimalust valitsuse või riigiga rääkida pensioniteemal tervikuna. Kahjuks on ministrid vastanud, et esimese, teise ja kolmanda samba eest vastutajad on erinevad ja seetõttu ei ole tervikpilti kokku saadud. Kohtumistelt Kindlustusseltside Liidu, erinevate pankade ja tulundusühistuga saadud info põhjal on ametiühingud koostanud oma seisukohad pensionisüsteemi parandamiseks. Neid põhimõtteid tutvustades märkis P. Peterson, et tuleviku pension sõltub sellest kui jätkusuutlik on riigi pensionitükk. Ametiühingud on seda meelt, et riigipension võiks olla ühtlustav ja tänane poliitika on valdavalt selles suunas olnud. Teiseks peaks riiklik pension olema paindlik ja see on hetkel ettevalmistatava eelnõuga tagatud. Peterson nimetas, et ministrid räägivad 40% asendusmäärast ehk siis tänase olukorra säilitamisest. Tema sõnul ei ole täna, vaadates Eestis vaesusnäitajaid, siis enam ainult töötajad vaesusriskis, vaid kõik, kes on tööturult eemal, eelkõige pensionärid, töötud ja muud grupid. Kui öeldakse, et meid tänane olukord rahuldab, siis võib jätkata 40% asendusmäärast rääkimisega, kui aga leitakse et, see on ebanormaalne, siis tuleb teha otsuseid, et olukord tulevikus muutuks. Ametiühingute Keskliit on seadnud eesmärgiks saavutada vähemalt 55%line asendusmäär, kuigi on ka euroopalike eesmärkide (65%) seadjaid. Sellise eesmärgi saavutamine nõuab väga järsku pensionikogumise süsteemi muutmist. Kui 2002. aastal muudatused tehti, tekkis inimestel kogumispensioniga seoses ootus, et hakatakse saama läänelikku pensioni. Täna räägitakse, et see tagab postsovjetliku pensioni säilimise. P.Peterson rõhutas, et eesmärgi täitmiseks tuleb kogumist suurendada ja pensionifondide tootlikkus peab kasvama. Ta nimetas, et kui uskuda Tuleva väidet, et Rootsis saab sama raha eest rohkem pensioni, siis nemad toetavad Tuleva ettepanekuid. P. Petersoni sõnul on vaja pensionireform number kahte. Ta tõi näite, et turul on tegijad, kus tööandjad omal algatusel on käivitanud pensionifondid (SEB), tööandja ja töötaja koostöös panustavad kolmandasse sambasse. See on mudel, mille abil on lootust saada 55%list või 65%list asendusmäära. Ta lisas, et tõsiselt tuleb rääkida sellest, kuidas kogumist kasvatada ja pöörata tähelepanu, kuidas saavutada kogutud pensioni suurem tootlus. See on oluline argument, miks paljud keelduvad kogumast, sest nad arvavad, et kogumine ei pea inflatsioonile vastu. Indrek Holst Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajana märkis, et on nõus eelkõnelejaga, et ühist vaadet pole liiga palju olnud ja tänas Tulevat, kelle pöördumine on tänase kogunemise põhjus. Ta nõustus Tuleva esindajaga, et rääkima peab eesmärgist. Kui räägitakse esimesest ja teisest sambast ehk siis riiklikust kohustuslikust pensionist, siis nende kahe samba puhul peab riik käituma väga eesmärgipäraselt. Eesmärgiks on eluaegse pensioni tagamine inimesele kuni tema elu lõpuni. Iga euro, mis inimene kogub ja säästab, tuleb selle eesmärgi nimel ka kulutada. Kõikvõimalikud paindlikkused, muul viisil raha kasutamise lubamised, mis võivad tunduda toredad, tähendavad seda, et vähendatakse seda raha hulka, mida saaks kulutada eluaegse pensioni väljamaksmiseks. Tegelikult peaks esimeses ja teises sambas küsima, kuidas maksimeerida eluaegset pensioni, mitte kuidas võimaldada erinevatel viisidel raha välja võtta. I. Holsti väitel Tuleva ettepanekud kahjustavad teise samba ehk siis riigi kohustusliku süsteemi eesmärkide täitmist. Ei tohiks lubada raha kasutamist mitte eesmärgipäraselt. Ta märkis, et Tuleva näited, mis võrdlevad erinevate pensionisüsteemide osasid erinevates riikides ei ole tõesed ja et täpne tuleb olla ka detailides. I. Holst lisas, et tema arvates on Tuleva avalikkust eksitanud ja lähtub oma ärihuvidest. I. Holsti väitel on meil väljamaksesüsteem, mis määratleb, et tuleb pakkuda eluaegset pensionit, turg on avatud ja kui Tuleva ütleb, et on võimalik pakkuda 30% paremat pensioni, siis, kes keelab seda tegemast. Konkurents on klientide pärast äärmiselt tugev. Turuliider täna teenuse pakkujana on mitte keegi suur pank suure jaotusvõrguga vaid Compensa Life Vienna Insurance Group SE. See näitab juba enda eest, et turg toimib ja hinna pärast käib päris kõva võitlus. Aga kui on võimalik pakkuda 30% paremat pensioni, siis me ei näe, et seda oleks võimalik teha tänaste seatud tingimuste järgi. Holst pidas vajalikuks lisada, et Tuleva ettepanekutest võidab eelkõige varakam klient, kellele antakse rohkem vabadust teha endale sobivaid otsuseid. Rootsi pensioni ja Eesti pensioni võrdluse kohta lisas I. Holst järgmist. Rootsi süsteemis on makseid ca 34% ja asendusmäär on 70%. Mis on Mis on Eestil vastu panna? Meil on esimene sammas, mis on 16% ja siis on veel teine sammas. Tuleb lahti rääkida, et teise sambaga oleme süsteemis tekitanud kuvandi lõksu. Me räägime teisest sambast, mida me tegelikult ei loonud. Me võtsime esimesest sambast tüki, nimetasime selle teiseks sambaks aga tegelikult mingit lisandväärtust ei tekkinud. Täiendava sissemaksena tekkis lisaväärtus 2%, aga seda on vähe. Eestis pensionisüsteem on 22% makseid, kolmas sammas on nullilähedane ja asendusmäär kokku on 40%. Nüüd on küsimus, mis on see koht, kuhu me peaks teraviku suunama, mille kaudu peaks tekkima tulevikus lisaväärtus, mis tekitab pensionikasvu. See, et me tõstame natuke ümber, et keegi jääb vaesemaks, keegi saab natuke rikkamaks, see tegelikult ei too meid sellest tänasest olukorrast välja. Meil puudu teine sammas, tööandja pension. Kui me need lisaksime, siis me hakkaksime põhjendatult ootama seda pensioni, millest räägitakse Rootsis. Oluline selle asja juures on see, et me peaksime hindama süsteemi tervikuna. Kui palju Rootsis tervikuna panustatakse süsteemi, kui palju vastu saadakse. Kui palju Eestis panustatakse süsteemi, üle mitme samba ja kui palju sealt vastu saadakse. See on minu suund ja eesmärgipärasus, millest me peaksime mõtlema. Agne Nettan-Sepp Sotsiaalministeeriumi esindajana tutvustas pensionireformi käiku järgnevalt: Pikka aega ette valmistatud pensionianalüüsi tutvustati 2016. aastal, sellest oli palju juttu meediakanalites ning selle analüüsi põhjal otsustas valitsus täpselt aasta tagasi kabinetis teha muudatused esimese samba süsteemis ja ka teise sambasse. Valitsus otsustas, et pensionile minekut muudetakse paindlikumaks, vanaduspensioniiga seotakse oodatava elueaga ja muudetakse riikliku vanaduspensioni valemit. Lisaks otsustati muuta ka pensioni indekseerimist ning avada teise sambaga liitumise võimalus. A. Nettan-Sepp peatus kolmel olulisel muudatusel. Esimene muudatus, mis puudutab paindlikku vanaduspensionile minekut plaanitakse ellu viia aastast 2021. See on täitsa uus kontseptsioon, millega antakse võimalus minna pensionile juba viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga ning mis tahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga. Uuendatakse esmakordselt pensionide väljamaksmist, inimesel on võimalik võtta pensionist 50%, mitte kogu pensioni. Samuti on võimalik sobival või vajalikul ajahetkel pensioni maksmist peatada. Ka hetkel on võimalik minna ennetähtaegsele pensionile, on võimalik pensioni edasi lükata, kuid selleks, et nii öelda seda paindlikku vanaduspensioni saada enne üldist vanaduspensioniiga on plaanis kehtestada suurema staaži nõue. Käesoleval hetkel on vanaduspensioni saamiseks vajalik pensionistaaž 15 aastat, kuid selleks, et minna viis aastat varem pensionile, on tarvis omada pensionistaaži vähemalt 40 aastat. Ja see väheneb, mida lähemale jõutakse vanaduspensioni eale. Seejuures on oluline, et väljamakstav pension oleks ka aktuaalselt neutraalne. See kontseptsioon on ka uus ja lihtsustatult tähendaks see seda, et selle pensionivara suurus ei muutu olenevalt sellest, mis hetkel või suuruses seda välja võetakse. Teiseks on plaanis siduda aastast 2027 vanaduspensioniiga oodatava elueaga, see on ka uus mõttemalli muutus. Kui praegu on vanaduspensioniiga seotud selle aastaga, millal inimene on sündinud, siis nüüd on see muutumas, isiku sünniaasta kohta kehtiva vanaduspensioniea asemel on kalendriaasta kohta kehtiv vanaduspensioniiga. Kolmandaks on reformiga kavas avada võimalus teise sambaga liitumiseks 1970-1982. aastal sündinutele. Nad saaksid liituda ühe aasta vältel (01.01.2020-30.11.2020) ja esitatud avaldust tagasi võtta ei saa, nii nagu ka praegusel juhul. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2016. aastal töötajaid, kes polnud teise sambaga liitunud umbes 41 000. Kertu Fedotov Rahandusministeeriumi esindajana teavitas, mida on siiani pensioni valdkonnas oluliseks peetud. Ta märkis, et kõige tähtsam on see, et esimest ja teist sammast tuleb käsitleda koos ja need sambad koos moodustavad Eesti riikliku pensionikindlustuse süsteemi. Kusjuures meie teine sammas ei ole võrreldav nö vana Euroopa riikidega, kus teise samba rolli täidavad hoopis tööandja pensionid, mis Eestis on kolmanda samba all, kuid mille osakaal praktikas on väga väike. Eesmärk on Eesti esimesel ja teisel sambal sama, see on tagada või kindlustada inimesel sissetulek kogu tema pensionipõlveks. Need sambad jagavad ka finantseerimisallikat, sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa on see, millest makstakse esimese samba pensione ja ka see kust raha läheb teise samba kogumisse. Rääkides inimstele vabaduste ja valikute juurde andmisest, peame silmas pidama, et esimese samba pension on täna tagasihoidlik ja tulevikus on esimese ja teise samba pensionid koos endiselt meil tagasihoidliku suurusega ja seepärast on ka oluline, et seda teise samba makset maksimaalselt sihipäraselt kasutatakse. Piltlikult öeldes, kui meil täna on keskmine pension umbes 400 eurot, siis on küsimus, kas see pension, mida inimestele elu lõpuni makstakse, võiks olla kolmandiku võrra väiksem või mitte. Ja kuna need numbrid riiklikus pensionikindlustuse süsteemis on pigem väikesed, siis tegelikult siin väga palju ruumi paindlikkuse suurendamiseks ei ole. Mitmed muudatused, mis on ka olulised siinkohal, on alles rakendumas. Kõigepealt teise samba pensioni väljamaksmist puudutavad muudatused, mis võeti vastu möödunud suvel ja jõustusid 1. jaanuarist 2018. Need võimaldavad uut liiki lepinguid sõlmida teisest sambast pensioni maksmiseks, sarnaseid lepinguid, mida kasutab eelpool viidatud Rootsi premiumpensioni süsteem ehk siis investeerimisriskiga pensionilepingud, kus raha investeeritakse pensionifondides edasi, aga pensionipakkuja võtab kohustuse seda pensioni inimese elu lõpuni maksta. Selliseid lepinguid Eestis varem sõlmida ei saanud, nüüd on see lubatud. Oluline on silmas pidada Sotsiaalministeeriumi poolt kirjeldatud esimese samba reformi, kus esimene sammas muutub solidaarsemaks, aga mis eeldab teise samba olemasoleva rolli säilimist. Teise samba kontseptuaalse muutmisega see esimese samba reform praegu arvestanud ei ole. Ta selgitas, et eelmises ettekandes välja toodu kirjeldab erinevaid pensionikomponente ja nende osakaale. Tegelikult ei olegi nii tähtis see, kuidas on jaotus esimese samba valemi erinevate komponentide vahel, aga mis on oluline, on see teise samba osakaal. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et kui me emba kumba neist pensionidest vähendada tahame, siis tegelikult tähendab see, et meil tuleks teist suurendada. Kuna esimene sammas muutub reformi järgi solidaarsemaks, inimese isiklikust panusest sõltuv komponent kaob, jääb seda rolli täitma ainuüksi teine sammas. K. Fedotov lisas, et ministeerium on analüüsinud ja hinnanud Rootsi ja Eesti pensioni suurusi ja ei saa nõustuda väitega, et Rootsi süsteem annab inimestele 30-60% suurema pensioni. Põhjus on selles, millele siin põgusalt ka viidati, et kuna need lepingud oma olemuselt on olnud erinevad siiamaani ja ühelt poolt võib öelda, et inimesel on ükskõik milline on see leping, oluline on pensioni suurus. Kui võrrelda Eestis garanteeritud pensioni ja Rootsis investeeringutest sõltuvat pensioni, on viimane suurem. Eestis on seadusemuudatused vastu võetud, need jõustusid 1. jaanuarist 2018 ja nüüd on sarnaseid lepinguid ka meil võimalik sõlmida. Kui me võrdleme ühesuguseid asju, siis garanteeritud pension Eesti süsteemis on suurem ja investeerimisriskiga pensioni puhul saab teha ainult prognoose vaadates pensionifondide ajaloolist keskmist tootlust. Hetkel saab järeldada, et need pensionid oleksid üsna võrreldavad. Sellest ei saa järeldada, et süsteem ühes riigis on ebaefektiivne. K. Fedotov selgitas, miks ei toetata ettepanekut, et pensioni võiks teisest sambast maksta välja teisiti kui praegu kehtivad reeglid ette näevad. Põhimõte on ,et eluaegse pensioni maksmine on oluline. Kuna esimene sammas üksi ei suuda tagada eluaegset pensioni piisaval tasemel, on juurde loodud teine sammas tagamaks seda tühimikku, mis tekib demograafiliste arengute tulemusel. Asjaolu, et teise sambasse minevast rahast tuleb osa esimesest sambast, on oluline, et seda pensioni maksmiseks ka kasutatakse. Niisama raha kogumine kohustuslikus korras on küsitav, jah seda võib printsiibis teha, aga küsimus on , kas sotsiaalmaksu kasutamine raha kogumise tarbeks on kõige asjakohasem meede. K. Fedotov nõustus väitega, et inimesed ise korraldavad oma raha asju kõige paremini, aga pidas vajalikuks lisada, et küsimus on pikaajalisuse riski maandamises ja seda on inimesel üksi keeruline otsustada. Selleks, et pensioni tagada oma elu lõpuni, on vaja mingisugust ühisfondi, varu, erineva elueaga inimesi. Esimese samba pensioni finantseerimine toimub jooksvalt pideva raha juurdemaksetega. Mis puudutab võimalikke riiklikke lahendusi, siis ollakse sellisel seisukohal, et erinevaid kontseptsioone võib arutada ja analüüsida. Vajalik on mõtiskleda selle üle, millistel tingimustel need alternatiivsed süsteemid püsti võiksid seista. Kui võtta näiteks riikliku kindlustusseltsi asutamine, siis kindlasti on küsimus, kas see suudaks toimida efektiivsemalt kui eraturul konkureerivad seltsid. Tuleb arvestada, et inimesed elavad ikka sama kaua ja finantsturud on samad. K. Fedotovi sõnul ei toetata teisest sambast raha välja maksmist ühekordse väljamaksena, sest sellisel juhul kaoks eluaegse pensioni mõte. Ollakse aga valmis arutama erinevaid eluaegse pensionimakse kontseptsioone. Mihhail Stalnuhhin küsis pöördumise algatajalt, kas Eesti ja Rootsi võrdluse juures väide, et Rootsis on efektiivsus 30-60% kõrgem, on mehhaaniline rahasummade võrdlemine või on nende arvutuste juures vaadatud ostuvõime bariteeti. Tõnu Pekk selgitas, et nemad ei võrdle, kas meie kindlustusselts on parem või halvem kui Rootsi kindlustusselts, vaid võrreldakse seda, mida inimene konkreetselt kätte saab. Väljajagatud materjalidest on võimalik kontrollida alusandmeid ja seal on arvesse võetud, et Eesti väljamakstav summa ei ole inflatsiooniga indekseeritav. Rootsi väljamakstaval summal on indekseerimine sees, aga see ei ole garanteeritud. T. Pekk nõustus, et tegemist on erinevate toodetega ja tema arvates tulemuse mõttes pakub Rootsi süsteem inimesele paremat tulemust. Ja see, kas Eesti süsteem hakkab tänu uuele seadusemuudatusele pakkuma kodaniku jaoks paremat tulemust, sõltub sellest, missugune eesmärk on seatud, mida see teine sammas peab saavutama inimese jaoks. Kas see on mingi konkreetse toote maksimeerimine, inimese heaolu maksimeerimine. Aivar Sõerd küsis, kas pensionireformi käigus tehtav muudatus esimese samba sotsiaalmaksust järk-järguline lahti sidumine mõjutab ka Tuleva poolt tehtud ettepanekuid. Tõnu Pekk selgitas, et Tuleva tegi esimese samba reformi käigus ettepaneku, mis kattub praeguse pöördumisega, et alustada tuleks eesmärgi täpsustamisest, mis on esimese samba eesmärk, kas lihtsalt sissetuleku tagamine või eluaegse sissetuleku tagamine, kas tehtavad muudatused on inimestele arusaadavad ja suurendavad usaldust. Indrek Holst väitis, et ta ei ole nõus, kui öeldakse, et vanaduspensioni tagamine on keerukas ja kuidagi segane. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pension inimese eluea lõpuni. Vajalik on vaadata kõigepealt, kuidas suudetakse tagada eluaegset pensioni nii esimeses kui teises sambas. See on riiklikult kohustuslikus korras inimestelt korjatud raha ja kui seal lubatakse mitte eesmärgipärast raha kasutamist, siis tuleb küsida, miks me seda lubame ja mis on selle mõju. Joel Kukemelk LHV varahalduse esindajana märkis, et keskmise netopensioni ja netopalga suhe on 40% piirimail ja see on suunaga allapoole. Tema hinnangul see ei ole koht, kus peaks rääkima sellest, kuidas muuta teise samba väljamakseid paindlikumaks, see on koht, kus peaks rääkima sellest, kuidas pensionisüsteemi raha juurde leida. Kindlustusseltside Liidu ja Ametiühingute Keskliidu poolt pakutu, et oleks vaja asendusmäära saada kõrgemale, see on see, mis peaks olema tegelikult fookus, mille ümber seda arutelu pidada. Tööandja pensioni juurutamine, hoovad selle leidmiseks, teise sambasse maksete suurendamine, kas kohustuslikus või vabatahtlikus korras, need on eesmärgid ja igal juhul tuleb raha juurde leida. Aastal 2014-2017 oli võimalus teha 3+6 % makseid teise sambasse ja käesolevast aastast me oleme tagasi 2+4 % maksete peal, minimaalselt võiks võimaldada inimestel, kes soovivad oma tulevast pensionijärge parandada, jätkata suuremate pensionimaksetega teise sambasse. Ehk siis, kes soovib maksab jätkuvalt 2+4, kes soovib maksab 3+4, kes soovib maksab 4+4, kes soovib 5+4, see oleks selline minimaalne ettepanek. Tiina Kangro tõi välja, et arutelul on peale jäänud suund, et kindlasti peab olema riigi, pankade ja kindlustusseltside määrata see, et rahalised väljamaksed on pension. Ta lisas, et praegune pensioni teine sammas ei olegi nagu teine, vaid pigem esimene sammas, sest sajandi alguses kui teine sammas välja pakuti, oli jutt, et see on inimeste endi kätes. Ta juhtis tähelepanu, et tänasel kohtumisel on pensionikasutajate huvi väljendav seltskond jäänud vähemusse ja tõstatas küsimuse, kas ei olda liigselt kinni jäädud definitsiooni, et pension on rahaline riiklikult suunatud väljamakse inimesele kuni tema surmani. Tiina Kangro pakkus lähenemise, et riiklikult tuleks lahendada toimetuleku tagamise küsimus. Olukorras, kus pensionid on ja jäävad madalaks, tuleks mõelda, kuidas tagada inimestele võimalused toimetulekuks. Ta lisas, et teise samba tootlus on olnud väike, inimesed on rahulolematud ja pettunud. Nende inimeste sissetulekud teisest sambast, kes väljamakseid juba kasutavad ja veel järgmise kümne ja kahekümne aasta jooksul seda tegema hakkavad, on ülimalt väikesed. Tema arvates tuleks pensionireformi käigus välja töötada lahendus, mis hakkab inimestele aastakümnete pärast pakkuma jätkusuutlikke terviklikke lahendusi. Sihtgrupile, kes on täna 45+ ja keda seoses teise sambaga ei oota atraktiivne tulevik, võiks pakkuda välja paindlikumat süsteemi. Suurbritannias anti inimestele võimalus võtta pensionivara välja ja vastavas analüüsis on palju näiteid selle kohta, kuidas on võimalik nõustamisega inimesele pakkuda alternatiive. Tiina Kangro tõi näite, et kogunenud kahekümne tuhande euroga saab väga väikese lisatasu teise samba väljamaksete näol. Kui aga inimene võtab selle raha välja ja ehitab sellega väikese eriotstarbelise päikesejaama mõnda sooja Euroopa paika, siis ta hakkab sealt saama endale korralikku pensionilisa. Tema arvates on praegune lubatav väljavõetava summa piir jäänud ajale jalgu. Tiina Kangro märkis, et ka siin Toompeal ei ole kõik inimesed seda meelt, et riik peaks inimesele pakkuma väikest kala, vaid siin on ka inimesi, kes arvavad, et riik võiks pakkuda inimesele pikka õnge. Peep Peterson lisas, et tahaks tulla tagasi nende eesmärkide juurde. Arutades ametiühingute poolt tehtavaid pensioni eesmärke esitati siin küsimus, missugune peaks olema see nii öelda baaspension, millest ta võiks lähtuda. Meie arusaamine on, et absoluutse vaesuse piiri võiks tagada igale inimesele, olenemata sellest, kui palju tema on jõudnud tööd teha või ei ole jõudnud tööd teha. Sealt edasi algab see, mida inimene oma tööaastatega täiendab ja riiklik pension peaks enamuse välja tooma suhtelisest vaesuspiirist. See on väga konkreetne mõõdik, mida saaks kasutada ja vastavalt sellele ka vastavaid sissemakseid ja muid asju seada. Ta märkis, et rääkida pensionärist kui vaesest on tegelikult vale. Defineerida kõik pensionärid tulevikus vaeseks on vale ja see ongi see põhjus, miks on vaja 40% piirist lahkuda. On vajalik põhimõtteliselt vaateväli teistsuguseks seada. Pensionäri puhul ei tohi rääkida miinimumist, vaid vabalt toimetulevast ja sotsiaalselt kaasalöövast isikust. Küsimus, mis need meetmed on? Kas see on lubadus teise sambasse hakata rohkem juurde maksma või tööandja pension? Kindel on see, et tuleb kogumist kasvatada. Kas see toimub teise või kolmanda kaudu, peamine on see, et massiliselt ei juhtuks, et pensionär on allpool vaesuspiiri. P. Peterson rõhutas, et need vajalikud otsused tuleb juba täna teha, sest tagajärjed avalduvad pika aja jooksul. Kõik ettepanekud, olgu Tulevalt, kindlustusseltsidelt või pankadelt, peaks olema laual. Mihhail Stalnuhhin lisas, et varem räägiti, et 32% keskmisest on vähevõitu ja peaks pürgima 40% poole, praegu räägime, et peaks 40%st välja tulema. Kertu Fedotov täiendas, et loomulikult võiks eesmärk olla see, et inimesed rohkem koguksid. Seda just sellepärast, et kui vaadata inimeste ootusi oma pensioni suhtes, siis need on märgatavalt kõrgemad võrreldes sellega, mida riiklik pensionisüsteem neile pakkuda suudab. Aga jäädes teise samba konteksti juurde, siis ega see, kui me teisest sambast väljamaksjatele paindlikkust juurde anname, iseenesest süsteemi raha juurde ei too ja seda pensioni tegelikku pilti inimeste ootustele lähemale ei vii. Teise samba kriitika kohta, et need summad on väga väikesed ja seetõttu pettumust valmistavad, vastas K. Fedotov, et ta toob selguse huvides siia sellise võrdluse, et hinnata seda kogumis. Kui vaadata teise samba väljamakseid, siis eluaegse pensioni 2016. aasta andmetel, olid keskmised pensionid natuke alla 60 euro. Samal ajal sama perioodi keskmine vanaduspension nendest kahest sambast oli alla 400 euro. Kui seda kahte numbrit võrrelda, siis võib-olla ei saagi öelda, et see teise samba tähtsus nii väga väike oleks kõrvutatuna kogu pensioni sissetulekuga nendele inimestele. Andres Piirsalu Kindlustusseltside Liidu esindajana märkis, et tal on heameel kohtumise üle, kus laual on kõik kolm sammast ja saab tervikust rääkida. Ta pidas vajalikuks lisada kommentaari Suurbritannia uuringu juurde. Selle uuringu alusel selgub, et ligi 40% inimestest võttis selle sammu järgselt raha välja süsteemist. Paraku need on need inimesed, kes jõudsid kõige vähem koguda. Siin võib tekkida tegelikult seesama küsimus, et ühel hetkel tuleb see sotsiaalne koormus teistpidi vastu ja et kuskilt mujalt tuleb neid kohustusi hakata finantseerima, mis muudatuse järgselt aset võivad leida. Seda näeb alles aja möödudes, sest täna on sellest muudatusest möödas kaks aastat. Tõnu Lillelaid täpsustas, et kohtumisel on välja toodud absoluutse vaesuse piiri mõiste. Ta selgitas, et kui valmistati ette esimese samba eelnõu ja analüüsi, toodi seal väga selgelt välja kolm eesmärki, missugune peaks riikliku pensionikindlustuse adekvaatsus olema ja millele peaks see vastama. Esimene oligi see, et alla absoluutse miinimumi (mis ongi absoluutse vaesuse piir) ei tohiks pensionid langeda. Teine oli keskmine eesmärk, kas 40% keskmise pensioni palga suhe või siis 60% mediaanpensioni palga suhe. Kolmas oli nii öelda jaotuse eesmärk, kui palju võiksid pensionid erineda, et seal ei tekiks liiga palju madala pensioniga pensionäre. Ta rõhutas, et pensionisüsteemis muudatusi tehes vaadeldakse kõiki sambaid koos. Kaire Peik Pangaliidust täiendas, et ta pooldab ettepanekut, et teise samba eesmärk on ikkagi koos esimese sambaga tagada inimesele enam vähem elamisväärne sissetulek. Riigi rahakott on suhteliselt tagasihoidlik, et seda suurendada. Kogu aeg käib siit läbi see, et tulevasel pensionäril või tänasel pensionäril oleks vaja võimalus raha vabalt välja võtta. Tegelikult see lahendus on meil ju täna olemas, kuigi see pole nii populaarne kui tahaks. On kolmas sammas, kuhu inimesed saavad täiendavalt koguda ja seda raha mistahes ajahetkel välja võtta. Seda ei saa tänases arutelus kuidagi ära unustada. Teises sambas pigem võiks olla sissemaksete võimalus paindlikum, väljamaksed võiksid olla ikkagi üldiselt sarnased nagu esimeses sambas, suhteliselt määratletud ja inimesel on võimalus otsustada tulevikus pensioni selles osas, mis ta täiendavalt juurde on kogunud. Indrek Holst lisas, et teise samba kohta tehakse palju kriitikat: tulud väikesed, kulud suured, tootlus halb jne. Selleks, et teada, kas üldises raamistikus teine sammas täidab oma eesmärki, tuleb võrrelda teist sammast ja esimest sammast koos. Algusest peale on räägitud, et teine sammas on loodud esimese samba kõrvale demograafilise riski vähendamiseks. Kui tahetakse hinnata, kas teine sammas on ootuspärane või mitte, siis tuleb anda hinnanguid sammastele koos. Kas siis see, kes ei ole liitunud teise sambaga, kas tema saaks parema pensioni kui ta oleks liitunud. I. Holst täiendas, et pärast seda kui panna need andmed kõrvuti, on küsimustele, kas teine sammas on piisavalt kuluefektiivne ja kas ta käitub efektiivselt, vastata kergem. Kui tahetakse toimivat süsteemi hakata lammutama, öeldes, et teine sammas on vale ja kõik on halvasti tehtud, tuleb esmalt tagasi tulla tagasi eesmärkide juurde ja vaadata, kas ta täidab eesmärki või mitte. Tõnu Pekk pidas vajalikuks märkida, et pöördumise eesmärk ei olnud erinevate toodete pakkujate või erinevate sammaste pakkujate omavahelise võitluse esile kutsumine, kellel on vingem sammas. Ta loeb diskussioonist välja probleeme sellega, et üheselt ei ole kokku lepitud esimese ja teise samba eesmärki. Helmen Kütt tänas Tulevat, et teema on lauale toodud ja saab mõtteid vahetada. Ta avaldas arvamust, et siinkõnelejate seisukoht sõltub istekohast, kuid arutelu toimub ausalt ja asjast rääkides. Ta küsis, miks on plaan avada teise pensionisambasse sissemaksed 1970-1982. aastal sündinuile, miks mitte näiteks alates 1965.aastast. Teine küsimus puudutas teenustasude suurust. Ollakse rahulolematud, et väikese tootlikkuse juures on nii kõrged tasud. Tõnu Lillelaid vastas, et plaan avada teine sammas 1970. aastal ja hiljem sündinutele on sellepärast, et statistiliselt ei ole varem sündinud inimestel enam võimalik koguda täis 50 kordset rahvapensioni määra. Loomulikult väga kõrge palgaga inimestel on, aga enamus inimesed seda ei suuda teha. See tähendab, et nad võtaksid raha välja ühekordse väljamaksena või siis fondipensionina, mis tegelikult ei taga seda pensioni eesmärki, sest see pension ei ole eluaegne. Ta täpsustas tasude kohta, et riik on pidevalt seda teemat analüüsinud ja on tehtud vastavaid muudatusi, mille tõttu on tasud viimastel aastatel kiiresti langema hakanud. OECD analüüsides need veel ei kajastu, kuna need andmed jõuavad sinna viitega, kuid juba sellel aastal peaks keskmine valitsemistasu langema alla 1%. Kunagi oli ta 1,5% ja ta langeb ka edaspidi päris kiiresti. Helmen Kütt lisas, et tema liitus teise sambaga vabatahtlikult. Kui aga seoses majandusliku surutisega muudeti tingimusi, siis vabatahtlikult liitununa puudus võimalus teise samba maksete peatamiseks või lõpetamiseks. Tõnu Lillelaid selgitas, et teine sammas oli algselt mõeldud kohustuslikuna kõigile ja öeldi, et see on küll vabatahtlikult, aga see protsess on tagasipöördumatu. Tõnu Pekk lisas, et tema meelest rahulolematust teise sambaga üldiselt ei ole. Inimesed on olnud teise sambaga tükk aega üsna rahul. Sellega liituti massiliselt ka siis kui praktiliselt kõigi pensionikogujate isiklik vara, see pensionikonto oli allapoole sissemakseid. Veerand neist hakkas vabatahtlikult maksma. Inimesed tegid väga suure usaldushääletuse süsteemi suhtes. Kindlasti peaks uurima, miks on pensionisüsteemi usaldusväärsus langenud. Küsitlustest selgus, et põhjus võib olla väljamaksetes, inimesed ei näe seost sisse makstud raha ja saadud hüvise vahel. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll. Mihhail Stalnuhhin teavitas, et komisjon teeb otsuse kollektiivse pöördumise kohta seadusega määratud aja jooksul ehk kuue kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest. Vajadusel arutatakse veel pöördumist komisjoni istungil ja komisjoni seisukohast teavitatakse pöördumise esitajat kirjalikult. Tänane info võetakse teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Stalnuhhin Helda Puura Juhataja Protokollija https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/d809c70f-dc42-45e9-a935-f0c6a4ef90f7

  4. RAHK vastuskiri- Kollektiivne pöördumine Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest

    Lugupeetud juhatuse liige Teie algatatud kollektiivse pöördumise “Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest” edastas Riigikogu juhatus 07.11.2017 otsusega menetlemiseks rahanduskomisjonile. Juunikuus andsime Teile teada, et rahanduskomisjon jätkab lävendi langetamisega seonduvat arutelu sügisistungjärgul koostöös sotsiaalkomisjoni ning huvirühmadega. Ühtlasi palusime Rahandusministeeriumil analüüsida Teie poolt eelnõule 427 SE esitatud ettepanekute mõjusid teise samba väljamaksete paindlikumaks muutumiseks. Rahandusministeerium edastas meile kõnealuse analüüsi 09.11.2017 (lisatud). Arvestades seda, et kollektiivne pöördumine on laiem ja hõlmab muuhulgas lävendi langetamisega seonduvat, oleks otstarbekas kaks arutelu ühendada. Seetõttu teeme ettepaneku arutada kollektiivset pöördumist, teie kevadel esitatud ettepanekuid ja selle kohta esitatud mõjude analüüsi 2018.aasta jaanuari teisel poolel rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, millest on palutud osa võtma kõik asjassepuutuvad huvirühmad, samuti ministeeriumide esindajad. Loodan, et Teile see lahendus sobib. Juhul kui Teil on täiendavaid ettepanekuid, mis võiksid arutelu õnnestumisele kaasa aidata on need väga oodatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Stalnuhhin Esimees Lisa: 13-2.1 04986-1 KIRI 10.11.2017 Kogumispensionide II samba väljamaksete paindlikumaks muutmisega seotud mõjude analüüs.bdoc Dokumendid on kättesaadavad sellelt lingilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/5ea9e68e-17eb-4950-be3c-1e42f6b2a2f1

  5. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse Tõnu Peki k.a 1. novembril algatatud kollektiivne pöördumine "Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest“ ja edastada see menetlemiseks rahandus komisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

Kommentaarid

  1. Merike Hunt

    Algatus on väga hea. Ilmselt selle protsessi käigus täpsustb kohustuliku kogumispensioni mõiste.

    Kui see on riigimaks, siis tuleb seda ka nii nimetada. Kui see on lepingupõhine kohustus, siis peab olema võimalik lepingut lõpetada.

    1. Reedik Tuuling

      Raiskamise kohapealt.

      Kindlasti on olukordi kus suurem väljaminek pensionile jäädes võib olla õigustatud. Pensionile jäädes soovivad kindlasti paljud inimesed elukohta vahetada. Korter kesklinnas ei tundu enam mõistlik ja maakodu vajaks renoveerimist. Võib osutuda keeruliseks oodata kuni linnakorter saab müüdud, et maamajas remont teha. Kogutud 2. samba raha võimaldab mobiilsust millest võidavad nii noored kui vanad. Kuna rahvastiku eluiga pikeneb, siis võib olla ka täiesti mõistetav kui pensionil inimesed tahavad osta endale autosuvila ja veeta järgmised aastad lõuna euroopa kämpingutes. Tundub inimeste valikuvabaduse piiramine, et riik kaudselt määrab kuidas inimene enda raha kasutada saab. Kindlasti võib leida igasuguseid ohu kohti, kus vanainimesi võidakse ära kasutada. Riik ei peaks võtma aga lapsehoidja rolli ja üks lahendus võiks olla pensioninõustamine, samamoodi nagu hetkel töötab karjäärinõustamine. Inimesele räägitaks mis teda ees ootab ning tutvustatakse võimalusi ja ohtusid. Tihti pole pensionäri suurim mure mitte rahaline vait sotsiaalne; tal on tunne, et teda pole ühiskonnal vaja ning tal pole kellegagi suhelda.

      1. Maire Malinovski

        pärandamine

        Minu peas keerleb mõte, et pensioniks kogutud rahast võiks vähemalt osa saada pärandada lähedastele. Hea meelega loeksin poolt- ja vastuargumente ka sel teemal.

        1. Reedik Tuuling

          Kui peaks juhtuma nii, et 2. samba vara loetakse isiku omandiks siis on ta nagu iga teine finantsvara mis pärandub tavaliste reeglite järgi. Aga kui jääb nagu hetkel on siis seda pärandada ei saaks. Hetkel läheb see kindlustusseltsi kätte sellel põhjusel, et kui inimene elab kauem kui tal seda raha jätkuks siis kindlustus maksab omast taskust kinni selle mis puudu jääb. Kindlustus aga maandab seda riski sellega, et osad inimesed surevad varem kui raha otsa saab ja selle raha nad jätavad endale. Lühidalt: Kui inimene saab selle raha enda käsutusse, peaks ta ka saama seda pärandada.

      2. Madis Metsis

        haldustasu tuleb väga rangelt piirata

        Ei saa lubada, et meie pensioniraha on nn investeerimispankurite "mängurahaks", mile abil nad õpivad investeerimist, tglt tuleks panna pensionifondidele raha nominaalse väärtuse säilitamise kohustus.

        1. Reedik Tuuling

          Praktikas oleks seda väga raske teostada. Investeerimine tähendab alati mingisugust riski. Kui mõni fond lubab, et nominaalväärtus ei lange siis suure tõenäosusega ta ei tõuse ka. Ameerikas on pensioni fondid mis on kunagi lubanud kindlat igakuist pensioni ja tihti küllaltki kõrget. Põhjuseid siinkohal on mitmeid: tootlused olid tol ajal palju kõrgemad, inimesi kes fondi sissemakseid tegid oli võrreldes pensioni saajatega rohkem ja kohati ka poliitilised põhjused, sest osad fondid olid omavalitsuse hallata. Nüüd on käes aga olukord kus paljud fondid on pidanud oma väljamakseid langetama märkimisväärselt ja mõned fondid on lausa pankroti äärel; mis tähendab, et inimesed jäävad üldse ilma pensionita kui see juhtub. Eesti paljudes pensionifondides tegelikult mingit mängimist eriti ei käi, hoitakse raha vägagi turvaliselt; tihti osa isegi lihtsalt valuutas. Raha teenitakse teenustasult. Riskida vaevalt, et keegi üldse tahabki sest suurema languse puhul viiakse raha lihtsalt mõnda teise fondi.

      3. Eesti Koostöö Kogu

        Esialgne idee ja selle kohta koostatud mõjuhinnang

        Idee autor on osaliselt muutnud (laiendanud) oma esialgset ideed, mida hindasid uue eakuse rahvakogu raames eksperdid ja mis läbis ka teemaseminaril arutelu. Mõjuhinnangut esialgsele ideele saab lugeda siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/920b3859-d32a-40ae-8105-7163d2777cae

        1. Tõnu Pekk

          Aitäh, rahvakogu tiim - teie töö ettepanekute kogumisel on tõesti tänuväärne. Täpsustasime tõepoolest ideed, võttes arvesse ekspertide kommentaare ja edasist analüüsi. Peamine muutus: leidsime, et riigikogu võiks analüüsida mitte ainult ühte, vaid mõlemat arenenud riikides edukalt rakendatud alternatiivi: esiteks, riik võib anda kodanikele vabaduse ja vastutuse oma isikliku pensionivara kasutamise üle ning teiseks, riik võib kindlustada ise korraga kõik kodanikud - kas siis riikliku kindlustusega või miks mitte ka hanke korras rahvusvaheliselt kindlustusturult ostetud poliisiga. Tänane süsteem, kus eraldi sõlmitakse sadu tuhandeid kindlustuslepinguid, ei ole efektiivne, ei taga inimestele elustandardi säilitamist ega luba kogutud raha vajaduspõhiselt kasutada. Analüüsisime kevadel ka rahvakogu mõjuhinnangut - kommentaarid on siin loetavad: http://bit.ly/2f7AQxD

      4. Neeme Väli

        Tänased pensioni kasutamise tingimused ei arvesta riigi pensionisüsteemi eripärasid.

        Liitusin kunagi teise sambaga vabatahtlikult. Olen endine kaitseväelane ja tänaseks pensionil. Samas pean ma oma kogutud raha kasutamist ootama veel kümme aastat. Seaduses olev ealine piirang on ebamõistlik ja ei arvesta pensionisüsteemi kui tervikut.

        1. Toomas Seltin

          Pensioni II sambast

          Minule meeldib Suurbritannia variant, kus pensioniea saabumisel saab iga inimene kogutud II samba raha ise oma äranägemise järgi käsutada.

          1. Eesti Koostöö Kogu

            Õiguskantsleri kirja tõlgendamisest

            Õiguskantsleri kantseleist on pöördutud Eesti Koostöö Kogu poole, et viide õiguskantsleri kirja sisule ei ole algatuse juures täpne. Nimelt on algatuse juures üks õiguskantsleri pakutud teema ja küsimus muudetud väiteks ja seda püütakse esitleda õiguskantsleri seisukohana. Seepärast eksitatakse nõnda toimides avalikkust. Õiguskantsleri ametkond on astunud samme kõnealuse kirja vääriti esitlemise lõpetamiseks. Kuna juba allkirju koguva algatuse sisu ei ole võimalik muuta, siis lisame siia viite õiguskantsleri kirjale, kus ta olukorda selgitab. Ka oleme palunud edaspidi idee algatajal oma ideed propageerides õiguskantslerile jt teistele korrektselt viidata. Õiguskantsleri kiri on kättesaadav http://adr.rik.ee/okk/dokument/5272028 Seal omakorda on viide õiguskantsleri esialgsele seisukohale.

            1. Tõnu Pekk

              Tänud täpsustuse eest. Tuleva hinnagul ei ole me ettepankus õiguskantseri arvamust vääriti kasutanud ega avalikkust eksitanud. Kokkuvõtte õiguskantsleri arvamusest ja õiguskantsleri kirja tervikuna leiad blogipostist, mille kooskõlastasime enne ilmumist kevadel ka õiguskantsleri bürooga. https://tuleva.ee/seadusandlus/oiguskantsler-ii-sammas/