Tulevikku vaatav Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ muudab võimalikuks Pärnu linna kõrgemate hoonete ehitamise.
Pärnu on Eesti parima elukeskkonnaga linn. Suured pargid ning vahetu kontakt mere ning jõega loob Pärnusse haruldase mitmekesisuse. Pärnu linna geograafiline asukoht, kiirenenud digitaliseerumine (suurenenud kaugtöö võimalused) ning tulevane Rail Baltic lubab lähiaastatel ennustada kohaliku elanikkonna kasvu.
Targad töökohad, tehnoloogia ettevõtted ja Pärnusse siirduvad spetsialistid vajavad nii kaasaegseid ja kvaliteetseid büroo-ruume, kui ka püsivaid elukohti. Selle asemel, et pikas perspektiivis võtta ruumi ära südalinna haljastatud aladelt, parkidelt ja täita Pärnu linna pindala vaid madalhoonetega - on mõistlik kaaluda ka ökoloogiliselt sõbralikke kõrghooneid.
Ökoloogiliselt sõbralike kõrghoonete näidetena võib tuua Austrias asuva Hoho Wien nimelise puidust hoone, mis on 84 meetri kõrgune ning sisaldab endas hotelli, kortereid ning ka büroo-ruume (Antud kõrghoone on saanud ka mitmeid auhindu olles jätkusuutlik ning keskkonnasõbralik lahendus).
Uusarendusi kerkib juba täna Pärnusse aktiivselt ning nõudlus modernse, hea energiaklassiga kinnisvara järele on suur. Kõrgemad hooned ei ole juba ammu üsknes koledad kandilised betoonist sambad ega ka märkimisväärselt negatiivsema ökoloogilise jalajäljega, kui muud uusarendused.
Kusjuures tuleb märkida, et Eestlased on loonud maailma kõrgeimaid puidust hooneid: 1) https://www.architecturaldigest.com/story/worlds-tallest-timber-framed-building-finally-opens-doors 2) https://woodhouse.ee/katedraal-eesti-puidule/
--
Hetkel on allkirjastamisel rahvaalgatus eesmärgiga keelata Pärnus kõik kõrghooned (link)
Kõnealune rahvaalgatus väidab, et "Linnaelanikud ja teised Pärnu sõbrad ei ole sellega (kõrghoonete lubamisega detailplaneeringus) nõus!", et "Pärnu muutuks linnaks, kust peaks põgenema" ja, et "igasugused kõrghooned rikuks linnapildi meie kõigi jaoks ära" - nähes olukorda üsna mustvalgelt paistab nende eesmärk olevat Pärnus kõik kõrghooned ära keelata.
Meie rahvaalgatuse eesmärk on näidata, et kõik Pärnu inimesed ja Pärnu linna sõbrad ei ole kategooriliselt kõrghoonete vastu (nagu seda väidetakse) ja soovime näha avalikku arutelu. Üldplaneeringuga ei alustata mitte kõrghoonete püstitamist vaid määratakse ala, kus on tulevikus võimalik kaaluda kõrgema hoonestuse kavandamist ja seda läbi detailplaneeringu menetluse. Pärnu puhul peetakse kõrghooneteks üle 8 korruseliseid hooneid.
Tulevikus kõrgemate hoonete kavandamine peab silmas pidama linnaruumi tervikut ja kesklinna arengu eesmärke. Antud juhul tuleb kavandamisel teostada mitmeid uuringuid:
1) Tuleb hinnata hoonete mõju linna elu- ja ettevõtluskeskkonnale nii Pärnu kesklinna, kui ka kogu asustusüksuse sfääris. Arvestada tuleb ka Rail Balticu peatuste asukohti ja potensiaali elu ja ettevõtluspiirkondade kavandamisel.
2) Tuleb koostada analüüs, kuidas kõrgemad hooned mõjutavad piirkonna liikluskoormust kuna kõrghoonete püstitamisega ei tohi oluliselt kesklinna teede ja tänevate koormus (ka parkimiskoormus) suureneda.
3) Tuleb hinnata ka hoone mõju ümbritsevale linnaruumile, muinsuskaitsealale ja linna siluetile. Kusjuures kavandatav hoone peab kooskõlastuma Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärkidega ja tagama kinnismälestiste säilimise, nende vaadeldavuse, kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse.
4) Lisaks tuleb hoonestuse planeerimisel lähtuda sellest, et kõrghoone; harmoniseerub kõrval olevate hoonetega; loob tervikliku linnaruumilise kompleksi; panustab positiivselt linna siluetti; väldib ebasobivaid vaateid vanalinna tänavatelt; on arhidektuuriliselt unikaalne ja keskkonnasäästlik.
Kõrgemad hooned ei ole ilmtingimata "elukeskkonna rikkumine". Diskussioon on oluline ja kindlasti peavad olema antud kõrghoonete puhul selgemad nõuded ja reeglid, kuid nõuda täielikku keeldu ja väita, et inimesed hakkavad Pärnust põgenema, linna miljöö rikutakse, et Pärnu elu muutuks ebameeldivaks jne. on pigem liialdus.
Kas soovime, et Pärnu kesklinna pindala kaetakse ainuüksikult madalate hoonetega võimalike haljastatud ala ja parkide arvelt, või ehitame mõned kõrgemad hooned (sh. jätkusuutlikud ning keskkonnasõbralikud), mis säästavad ruumi ja muudavad linna modernsemaks, huvitavamaks ning veelgi mitmekesisemaks?
--
Selle asemel, et kõrgemaid hooneid kategooriliselt keelata tuleks luua hoopis konkreetsed reeglid ja võimalusel vaadata olukorda positiivses võtmes - kuidas kõrghooned Pärnu linna arengule kaasa võiksid aidata?
Näiteks on Pärnul võimalus näidata maailmale jätkusuutlikku ning keskkonnasõbralikku eeskuju ja kaaluda kõrgemate hoonete ehitamist puidust (näide üleval). Kindlasti on võimalusi veelgi.
Palun toeta petitsiooni, kui leiad, et Pärnus võiksid tulevikus olla ka mõned kõrgemad hooned ja pead oluliseks selle teema arutelu jätku.
Eestis paraku roheutoopia :( Või näidake ette esmalt seal, kus pilvelõhkujad juba planeeringuga lubatud on!
Muidu soravalt koostatud tekst ja Oliver Silla (või tellimuse täitnud kommunikatsioonibüroole) kujutlusvõimele tuleb au anda. ... Ainult et Pärnu üldplaneeringuga on sellel unistusel vähe ühist ja Eesti tänapäevast kinnisvaraarendus- ja halduspraktikat vaadates ka üsna ebarealistlik ja juriidiliselt auklik plaan. Liiatigi, kõrghoonete rajamise mõte ei ole see, et suurlinnu matkida, vaid suuremateski linnades sunnib pilvelõhkujateks (ingl k skyscraper, high-rise) hädavajadus -- elamis- ja büroopinna puudus, mida Pärnus ilmselgelt ei ole, nagu kinnistab üldplaneeringu dokumentide juurde kuuluv sotsiaalmajandusliku mõju uuring. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ võimaldab rajada kuni 93 meetri kõrguseid ja 28korruseliseid pilvelõhkujaid Pärnu kesklinna muinsuskaitse kaitsevööndisse ja üldplaneeringu järgi saavad tulla kõige odavamatest lubatud materjalidest ja linde ohustavad pilvelõhkujad, sest midagi muud üldplaneeringus nõutud ei ole. Tallinnas selliseid juba leidub: sealsetest klaastornidest leitakse igal sügisel omajagu lindude laipu. Isegi kui üldplaneeringuga sätestada veidi täpsemad tingimused, ei pruugi need siiski juriidiliselt tagada reaalselt keskkonna- ja inimsõbralikku lahendust. Praktika on näidanud, et kui üldplaneeringusse sisse kirjutadagi mõni täpsem säte, siis detailplaneeringu või projekteerimistingimustega on võimalik teatud juhtudel nendest kõrvale hiilida. Praegusel kavandataval kujul üldplaneeringuga oleks aga arendajal täiesti vabad käed rajada klaaskarp nii madalate kuludega kui võimalik. -- Kas arendaja tahaks vabatahtlikult teha mitu korda kallima kinnisvaraarenduse ja kõrgemad üürihinnad? Eriti kuna Pärnus elamis- ega kontoripindadest just erilist puudust pole, oleks niigi raske 28 korrust inimestega täita. Kui kellelgi oleks reaalselt soov ökoloogilisi pilvelõhkujaid rajada, saaks seda suurema investeeringupotentsiaaliga Tallinnas juba teha, aga millegipärast pole märgata olnud. Tallinna kesklinnas lubab üldplaneering kõrghooneid -- näidake detailplaneeringuga ja selle elluviimisega kõigepealt seal ette, kus see lubatud on, et kinnisvaraarendajad on Eestis ühesse pilvelõhkujasse nõus tavalisest kordades enam investeerima, et tuleks ökoloogiline, roheline ja keskkonnasõbralik ehitis. Siis ehk usuvad Eest inimesed, et see ei ole utoopiline plaan! Senikaua ei tohiks avaliku huvi ja hea elukeskkonna vastaseid sätteid üldplaneeringusse sisse suruda. Seda ei ole vaja peljata, et keegi hakkaks haljasaladid hävitama, kui üldplaneeringuga haljasalasid kaitstakse, nagu selleks paljud kodanikud ettepanekuid tegid ja ka linnavalitsus üldplaneeringu arutelul lubas. Kohalikke kaitsealasid saab edaspidigi Pärnus luua, selleks piisab ettepanekute esitamisest. Pärnus ei ole ehitusaluse pinna puudust ega kõrghooneid üleüldse vaja, nagu kinnistab ka üldplaneeringu juurde kuuluv sotsiaalmajandusliku mõju hinnang. Pigem on näha, et hooneid seisab tühjalt, seda näiteks Rüütli tänaval ja Jahisadama kandis,
Oliver Sild (ka Pärnu elanik)
Tänud komplimendi eest. Täitsa ise kirjutasin. Tegu on üldplaneeringuga, ehk siis vajadusel (kui see tekib ja kui turul nõudlus on) on võimalik ehitada kindlasse kohta hoone, mis on kuni 28 korrust kõrge. See ei tähenda, et peale üldplaneeringu kinnitamist tekib kesklinna hunnik pilvelõhkujaid, mis tühjalt seisma jäävad. Pärnus kerkib uusarendusi üsna palju ja tean omast kogemusest, kui kiiresti ruumid täituvad. Uute ja kaasaegsete bürooruumide ja ka korterite vastu on ka kohalikel üsna suur huvi. Rüütli tänav on kahjuks muinsuskaitse ja sealsete hoonete seisukorra tõttu enamik ettevõtete (ja ka kodu otsijatele) kõlbmatu ning ebapraktiline. Uusarendused ei jää ehitamata, kuid kasutatud pindala oleks kõrghoonete puhul pisem. Minu eesmärk ei ole läbi suruda seda, et Pärnusse loodaks betoonist n.ö skyscrapereid vaid pigem luua diskussioon kuna "Me ei soovi Pärnusse kõrghooneid!" petitsioon väidab, et: 1) Linnaelanikud ja teised Pärnu sõbrad ei ole sellega nõus! - Äärmiselt üldistav. 2) Kõrghoonete rajamise puhul on ka oht, et rikutud miljööga linnas.. - Kelle hinnangul rikuvad kõrghooned linna miljööd? Ei ole vaja peljata, et keegi hakkaks tühjalt seisvaid pilvelõhkujaid ehitama. Pärnu rahvastik kasvab, uusarendused kerkivad, nõudlus tõuseb ja ammu enam ei ole kõik kõrghooned koledad ja keskkonnale rohkem koormuseks, kui muud ehitised - pigem vastupidi.
Kõrghoonete vajalikkus
Kindlasti ei tohi tekitada mõttetuid vaidlusi ja piiranguid, mis takistavad ettevõtlust kui ka arhitektuurset loomingut Pärnumaal. Me oleme juba ääremaastumas ja igasugune loba ainult vähendab ja peletab eemale ettevõtteid, kes sooviksid investeerida Pärnu linna või osavaldadesse.