Eestis paraku roheutoopia :( Või näidake ette esmalt seal, kus pilvelõhkujad juba planeeringuga lubatud on!
Muidu soravalt koostatud tekst ja Oliver Silla (või tellimuse täitnud kommunikatsioonibüroole) kujutlusvõimele tuleb au anda. ... Ainult et Pärnu üldplaneeringuga on sellel unistusel vähe ühist ja Eesti tänapäevast kinnisvaraarendus- ja halduspraktikat vaadates ka üsna ebarealistlik ja juriidiliselt auklik plaan. Liiatigi, kõrghoonete rajamise mõte ei ole see, et suurlinnu matkida, vaid suuremateski linnades sunnib pilvelõhkujateks (ingl k skyscraper, high-rise) hädavajadus -- elamis- ja büroopinna puudus, mida Pärnus ilmselgelt ei ole, nagu kinnistab üldplaneeringu dokumentide juurde kuuluv sotsiaalmajandusliku mõju uuring. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ võimaldab rajada kuni 93 meetri kõrguseid ja 28korruseliseid pilvelõhkujaid Pärnu kesklinna muinsuskaitse kaitsevööndisse ja üldplaneeringu järgi saavad tulla kõige odavamatest lubatud materjalidest ja linde ohustavad pilvelõhkujad, sest midagi muud üldplaneeringus nõutud ei ole. Tallinnas selliseid juba leidub: sealsetest klaastornidest leitakse igal sügisel omajagu lindude laipu. Isegi kui üldplaneeringuga sätestada veidi täpsemad tingimused, ei pruugi need siiski juriidiliselt tagada reaalselt keskkonna- ja inimsõbralikku lahendust. Praktika on näidanud, et kui üldplaneeringusse sisse kirjutadagi mõni täpsem säte, siis detailplaneeringu või projekteerimistingimustega on võimalik teatud juhtudel nendest kõrvale hiilida. Praegusel kavandataval kujul üldplaneeringuga oleks aga arendajal täiesti vabad käed rajada klaaskarp nii madalate kuludega kui võimalik. -- Kas arendaja tahaks vabatahtlikult teha mitu korda kallima kinnisvaraarenduse ja kõrgemad üürihinnad? Eriti kuna Pärnus elamis- ega kontoripindadest just erilist puudust pole, oleks niigi raske 28 korrust inimestega täita. Kui kellelgi oleks reaalselt soov ökoloogilisi pilvelõhkujaid rajada, saaks seda suurema investeeringupotentsiaaliga Tallinnas juba teha, aga millegipärast pole märgata olnud. Tallinna kesklinnas lubab üldplaneering kõrghooneid -- näidake detailplaneeringuga ja selle elluviimisega kõigepealt seal ette, kus see lubatud on, et kinnisvaraarendajad on Eestis ühesse pilvelõhkujasse nõus tavalisest kordades enam investeerima, et tuleks ökoloogiline, roheline ja keskkonnasõbralik ehitis. Siis ehk usuvad Eest inimesed, et see ei ole utoopiline plaan! Senikaua ei tohiks avaliku huvi ja hea elukeskkonna vastaseid sätteid üldplaneeringusse sisse suruda. Seda ei ole vaja peljata, et keegi hakkaks haljasaladid hävitama, kui üldplaneeringuga haljasalasid kaitstakse, nagu selleks paljud kodanikud ettepanekuid tegid ja ka linnavalitsus üldplaneeringu arutelul lubas. Kohalikke kaitsealasid saab edaspidigi Pärnus luua, selleks piisab ettepanekute esitamisest. Pärnus ei ole ehitusaluse pinna puudust ega kõrghooneid üleüldse vaja, nagu kinnistab ka üldplaneeringu juurde kuuluv sotsiaalmajandusliku mõju hinnang. Pigem on näha, et hooneid seisab tühjalt, seda näiteks Rüütli tänaval ja Jahisadama kandis,