Высокая цена квот на выбросы углекислого газа сделала очень дорогим электричество, полученное путем переработки горючего сланца. Выработка электричества в Эстонии сократилась за последние годы в два раза. Теперь мы зависимы от импорта электроэнергии, потеряли деньги и рабочие места. Несмотря на дотации, из солнечной и ветровой энергии в этот критический момент мы получаем меньше, чем 1/10 необходимой энергии, и для обеспечения функционирования общества нам приходится возвращаться к загрязняющему природу сланцу, на сомнительную, с точки зрения состояния окружающей среды, дорогу сжигания биомассы. Это направление не обеспечивает ни надежность снабжения, ни сносную цену на электроэнергию, ни хорошие рабочие места, а также не дает возможность удовлетворять спрос на электрификацию транспортного сектора. Подводя итоги вышесказанному: сегодняшнее направление решения проблемы не является жизнеспособным ни по одному параметру.
Очевидно, что проблема возобновляемой энергии – это один из важнейших вопросов на ближайшие десять лет. Одни только неконтролируемые производственные процессы нуждаются в трудоемких решениях по хранению, которые, в свою очередь, увеличивают электропотребление. Электросети, построенные для неконтролируемых производств и хранения энергии нуждаются в огромных инвестициях, что повышает цены на электроэнергию для конечного потребителя и ухудшает положение и без того живущих под угрозой нищеты жителей Эстонии в непозволительном масштабе. Для нормального функционирования электросети нужно наличие стабильных мощностей производства, которое в то же время не основано на ископаемом топливе. Ядерная энергия – это десятилетиями подтвержденный, хорошо функционирующий, безопасный, чистый, масштабируемый и экономящий ресурсы вид выработки энергии. На сегодняшний день в этой области происходит быстрый рост, и разработаны несколько типов реакторов с подходящими Эстонии мощностями. Все их характеризует основанная на законах физики пассивная безопасность, совместимость с решениями по переработке энергии и компактность. В сочетании с прибрежными ветровыми станциями, комбинированным производством электроэнергии и локальным использованием солнечной энергии, именно современный малый реактор – это самое подходящее решение для обеспечения надежности производства и отвечающее климатическим планам. К тому же эксплуатация атомной электростанции на территории Эстонии поднимет уровень научной компетенции в указанной сфере, создаст высокооплачиваемые рабочие места и даст возможность стране из импортирующей электричество снова стать экспортирующей.
Принятие решений по столь объемным промышленным инвестициям требует годы целенаправленной и опирающейся на научные знания подготовительной работы. Начать работу по выбору подходящего Эстонии малого реактора и подготовительные строительные работы надо уже сегодня. Если мы действительно хотим начать производство электроэнергии в 2035 году, когда прекратится выработка электричества на основе горючего сланца, у нас нет времени ждать. Чтобы двигаться вперед в оптимальном темпе, достичь в 2035 году стабильного производства энергии и выполнить климатические обязательства, мы делаем Правительству Эстонии предложение:
- В ближайшее время выделить деньги на актуальные научные и прикладные исследования в эстонских и зарубежных университетах, исследовательских учреждения и на совместную работу с предприятиями, учреждая соответствующие бакалаврские и магистерские программы;
- В кратчайшие сроки составить образовательные программы по атомной энергетике и техническому надзору (бакалавриат и магистратура), готовя студентов для обучения в докторантурах лучших университетов мира;
- В ближайшее время начать составление проекта Закона об атомной энергии и рассмотрение его в Рийгикогу;
- Развивать осведомленность по данному вопросу в Департаменте технического надзора или Департаменте окружающей среды, сотрудничая с Международным агентством по атомной энергии, американскими, канадскими и финскими регуляторами атомной энергии.
Ei Eestimaale
Eestil puudub nii inimresurss kui ka raha likvideerimaks õnnetust tuumajaamas. Soov ehitada Eestisse tuumajaam võrdub hasartmänguga kõigi Eestimaa elanike elanike arvelt. Auvere elektrijaam on heaks näiteks, kus võtmed kätte projekti puhul, ehitati katlamaja, mille metall hakkas sulama! Tuumajaama puhul oleks see tähendanud katastroofi. Kes oleks olnud need inimesed, kes oleks läinud suurmavaid kiiritusedoose saama? Välismaised ehitajad? Selle petitsiooni toetajad? Ajateenijad? Kaitseliitlased? Tšernobõl ja Fukušima on ununenud? Fukušimast läheb praeguseni radioaktiivset vett maailmamerre. Hävitame Läänemere?
Muud võimalust pole
Maailmas on sadu tuumajaamasid, mis on aastakümneid podisenud ilma mingite probleemideta. Intsidendid saab üles lugeda sõrmedel, inimohvritega intsidendid ühe käe sõrmedel. Tuumavastasus põhineb rohkem emotsioonidel, kui faktidel. Päikeseenergia ei anna Eestis talvel mingit elektrit. Tuuleenergia on hea, aga katkendlik. Energiasalvestustehnoloogiad puuduvad või on ülikallid. Paldiskisse ehitatav https://energiasalv.ee/ suudab valmides salvestada 500 MW 12 tunniks. Ainult tuuleenergiale lootes oleks Eestisse selliseid vaja kümneid. Kuid juba see üks maksab 350 milj € ja selle ehitus kestab 8 aastat. Tuumajaam võib endast kujutada väikest ohtu (tõesti väikest, kui jätta kõrvale Tšernobõlist räägitud õuduslood ja keskenduda faktidele). Aga suurusjärkude võrra suurem oht on jääda elektrita või olla sunnitud ülikõrge elektrihinna tõttu valima, millisele haiglale voolu anda, ja millisele mitte.
Kindel tehnoloogia
Üldus vajab informatsiooni. Fukushima on kõik ära hirmutanud. Vedelsoola reaktor on täiesti erinev tehnoloogia. 1) Kui uraanijaam on põhimõtteliselt aatompomm mille plahvatust pidurdatakse siis tooriumi puhul on vaja reaktsiooni kunstlikult ülal hoida. Iga rike süsteemis põhjustab reaktsiooni kustumise. Soolareaktor töötab madalal rõhul, pole plahvatuse ega saaste leviku ohtu. 2) Vedelsoola tehnoloogia on ammu teada (1960-ndatel) kuid hüljatud sest selle jääkidest ei saa pomme teha. Uraanijaamade algne otstarve oli ainult sõjaline, elekter oli kõrvalsaadus. 3) Lai kütuse valik - saab kasutada tooriumit ja vaesustatud uraani mida on 100 korda rohkem. 4) Vedelsoola reaktori jaoks on kütus ka teiste jaamade jäägid. 5) Vedelsoola reaktori jääke on 100 korda vähem ja nad on 100 korda lühemaealised võrreldes teistega. 6) Tooriumi on 3 korda rohkem kui uraani, tooriumi maak on kõrgema sisaldusega, kergem kaevandada. 7) Täna Texases toimuv näitab meile hästi kui usaldusväärne on tuuleenergia. Siis kui seda päriselt vaja on siis nad seisavad, miljonid istuvad külmas ja pimedas. Töötavad ainult siis kui kõik on niigi hästi.
ÜKSKI TUUMATEHNOLOOGIA POLE OHUTU
Moodne on arvatavasti natuke parem, sest kõigest 500 AASTAT on moodsa tehnoloogiaga reaktori jäätmed meile ohtlikud senise 1000 aasta asemel. Väikeses Eestis oleks mõistlik kasutusele võtta paindlikke ja väiksema riskiga teisi lahendusi ja energisäästlikesse arengutesse panustada. Küllap on moodsaid arenguid teisteski valdkondades peale tuumaenergeetika. Suuremad ja kallimad lahendused tõotavad küllap eestvedajatele suuremat tulu. Kuitahes moodsa tuumajaama Eestisse rajamine on siiski kitsa huvigrupi äriplaan. Ja eks huvide eest seistakse kaljuna ja panustatakse tublisti plaani parimaks ja ainsaks võimaluseks kiitmisele. Eestis ajab moodsa tuumareaktori projekti Fermi Energia, mille suuromanikud on reformierakondlane Kalev Kallemets, endine Eesti Energia juht Sandor Liive ja Henri Ormus, kelle Eesti Energia saatis 2007. aastal ühena kolmest tehnikaülikooli tudengist Rootsi tuumaenergeetikat õppima. «Meie idee on luua võimalus, et Eestisse saaks millalgi 2030. aastatel ehitada modernse kompaktse väikese tuumajaama,» rääkis Liive. Ta lisas, et ettevõte on esimeses rahastusringis kaasanud üle veerand miljoni euro ning valinud välja huvipakkuva tehnoloogia. «Oleme kohtunud kolme arendajaga. Kaks on vedelsoola reaktori arendajad – Terrestrial Energy ja Moltex Energy, kellel on Kanadas litsentseerimine käimas – ning kolmas General Electric Hitachi, kes plaanib teha kolmanda põlvkonna reaktori väiksemaks ehk 300-megavatiseks,» ütles Liive. Arusaamatu, miks kolmanda põlvkonna teemat üldse uuritakse, kui neljas põlvkond on igati parem? Äkki tasuks siiski oodata ära aeg, mil tuumatehnoloogia areneb sinnamaani, kus praeguse piisavalt heaks tulemuseks kiidetud 500 aastase tuumajäätmete ohtlikkuse asemel kaoks oht mõistlikuma aja jooksul? Eelistaksin ülikallist elektrit ja sellest tekkivat kokkuhoidlikku elustiili seeasemel, et saaks jätkuvalt piiramatult elektrit kulutada ja seda edaspidi tänu tuumajaamale. Mistahes kergekäeline tarbimine (kohati raiskamine) pole kuigi jätkusuutlik ega hädavajalik.
Ei tuumajamale!
Lugege ja veenduge: https://leht.postimees.ee/7194765/3-11-elu-parast-kumme-aastat-fukushima-katastroofist Fukushima ümbruskonnas ja Tsernobõli ümbruses pole elu sugugi endine ... aga fermi tegelased jutustavad meile muinasjutte olematust tehnoloogiast, tahtes tegelikult tuua meile vana saasta uues väikepakendis. Michigani Ûlikooli Kestlike Süsteemide Keskuse hinnangul ühe gigavatise tuumajaama toiteks aasta jooksul on vaja kaevandada 20 000–400 000 Mt uraanimaaki, töödelda seda 27,6 Mt uraanikütuseks ja kõrvaldada 27,6 Mt kasutatud kütust. Kogu kütuste tsükli jooksul tekib sisendkogusega võrdne hulk (20 000–400 000 Mt) radioaktiivset aineid millest 90% (mahu järgi) on madala aktiivsusega jäätmed, 7% keskmise aktiivsusega jäätmed ja 3% on kõrge aktiivsusega jäätmed. Iga kWh tuumaelektri tootmisel kulub olelusringi jooksul energiat 0,1–0,3 kWh. Ehkki tuumaelektri tootmine ise ei tekita kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on kogu kütusetsükli tegevuste käigus eralduvad KHG hetkogused märkimisväärsed. Allikas: http://css.umich.edu/sites/default/files/Nuclear%20Energy_CSS11-15_e2020.pdf
Jah tuumajaamale
Aleksander, sa ütled et "Ehkki tuumaelektri tootmine ise ei tekita kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on kogu kütusetsükli tegevuste käigus eralduvad KHG hetkogused märkimisväärsed." Sinu pakutud allikast lähtuvalt selgub, et toote (tuumajaama) elutsükli kasvuhoonegaaside intensiivsus on 34-60 gCO2e/kWh. Võrdluseks on juurde toodud ka söest toodetud elektri elutsükli KHG intensiivsus - 1001 gCO2e/kWh. Tuule- ja päikeseenergia KHG intensiivsus langeb samadesse piiridesse tuumaenergiaga (vastavalt 34 ja 50 gCO2e/kWh). Allikas: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0301421513010719 Eestimaa Rohelistel ja teistel tuumavastastel oleks aeg mõista, et kampaania ülesehitamine tuumaenergeetika keskkonnavaenulikkusele on üdinisti vale ning pärsib inimkonna võimalusi kliimasoojenemise vastu võitlemisel. Tuuma-, päikese- ja tuuleenergia aitavad koostöös täita ühist eesmärki - dekarboniseerida energeetikasektorit. Hirmu külvamise, populistlike väljahõigetega ning teaduslike allikate valikulise lugemisega ei peeta sisukat ning avalikkusele harivat debatti. Jah tuumaenergiale!
Aga jäätmed?
Minu meelest ei ole tuumaenergia eriti puhas energia just jäätmete tõttu. Mis lahendusi jäätmete elimineerimiseks üldse on? Minu teada need lihtsalt ladestatakse.
Jäätmed on võimalik ohutult ladustada sügavale maapõue, selle kohta vt Deep Isolation tehnoloogiat tutvustavat videot siin: https://vimeo.com/458322589. Eesti on geoloogiliselt stabiilne piirkond ja sobib selle tehnoloogia kasutamiseks.
Milliseks kujuneb elektri hind?
Me ei osta elektrit elektrijaamast, vaid börsilt. Väikese elektrijaama ehitamine ei mõjuta kuidagi börsi hinda. Samas on juba praegu suurem osa elektriarvest erinevad muud tasud. Keegi peab kinni maksma selle ametnikkonna ülalpidamise ja koolitamise, kes peavad tagama kogu tuumajaama rajamise ja käitelmisega seotud järelevalve ja ohutuse. Kui suur on see ametnikkond ja milliseks kujunevad kaasnevad tasud?