Võlg on võõra oma
Võlg tekib alati kellegi arvelt ja minu arvates on loogiline, et pärijad tasuvad ka võlad. Muidugi kui võlgu on rohkem kui muud päritavat vara, siis võiks olla sätestatud võlakoormuse vähendamine mingil määral teatud tingimuste täitmisel (arvestades ka pärijate sissetulekut ning vara suurust). Signe kirjeldatud olukord, kus võlg kandub mitmeid põlvkondi edasi alaealiste isikuteni, siis sel juhul peaks küll vastutama siiski esimese ringi pärijad, nende puudumisel peaks asja vaagima kohus ning tegema kõiki osapooli arvestades kompromissotsuse. Võlgade kustutamine inimese surma järel tekitaks ilmselt probleemseid juhtumeid isegi juurde. Mis takistab sel juhul võlgu elamist? Samuti tuleb aru saada, et keegi peab need võlad siiski lõpuks kinni maksma. Üks näide: kui tekib korteriühistu ees üürivõlg ja peale inimese surma võlg kustutatakse, siis ega korteriühistu kohustused sellest ei vähene, nemad peavad kütte, prügiveo jne eest ikka tasuma. Seetõttu peab korteriühistu saamata jäänud raha teistelt korteritelt sisse kasseerima ja rahaliselt kannatavad kõik korteriühistu liikmed, kellel surnuga polnud ilmselt mingeid sugulussidemeid. Ei tundu eriti õiglane lahendus.