Jalgrattur on üldjuhul liikluses nõrgem pool. Eestis on üle poole aastast pimedat aega ja valgustatud ning eraldatud jalgrattateede taristu on alles kujunemisel. Rääkimata pimedast maanteest või tiheda liiklusega linnatänavast, on ka suvel metsavahel sõitva jalgratturi märkamine autojuhile keeruline. Teeme liiklusseadusega kohustuslikuks kasutada sisselülitatud päevasõidutulesid (ees ja taga) aastaringselt. Sellega säästame nii mõnegi jalgratturi elu ja autojuhi elu mõtte.
Ettepanek
Muudame liiklusseadust nii, et jalgrattaga (tasakaaluliikuriga) sõites peab jalgrattal (liikuril) alati põlema (vilkuma) nii esi- kui tagatuli. Tuli peab põlema olenemata ilmast, aastaajast, sõidukohast, kiirusest, jalgratta (liikuri) tüübist ja sõitja vanusest.
Põhjendus
Jalgratturi märkamine autojuhile on keeruline. Halvemates sõidutingimustes (pimedus, ere päike, metsavahetee, tihe liiklus) võib jalgratta märkamine jääda üldjuhul kiiremini liikuvale autojuhile liiga hiliseks. Paraku tõstab ohtu ka nutiseadmetekasutamine autojuhtide poolt. Vilkuva tulega jalgratta märkamine on lihtsam. Ohu märkamisest kuni jala piduripedaalile vajutamiseni kulub keskmiselt 1 sekund. 90 km/h kiirusel läbib auto selle jooksul 25 meetrit. Ka 1 sekundvarem märkamist - võib päästa jalgratturi elu. Jalgratastele on saadaval taskukohaseid (5-15€) LED-valgusteid, mis on hetkeliselt kinnitatavad ükskõik millisele rattale ja millel on pikk tööiga. Säästame lihtsa seadusega elusid.
Päevasel ajal on valgusolud sellised, et sa ei erista antud liikumiskiiruse kontaksti kauguses 100 vatist hõõglampi, rääkimata siis 5mm-se läbimõõduga LED-i "leekpinda". Tagatulega sama moodi. Ehk ma ei ütle, et teatud väga spetsiifilistes olukordades see ei aitaks täiendavalt, aga 98% juhtudest positiivset mõju ei oma. Nüüd on proportsionaalsuse küsimus: miks nüüd neil 98% puhul me ei lase neil senisel moel edasi sõita vaid keelame ja karistame? 21. sajandil ma pigem ootaks, et inimese visuaalse taju asemel hakatakse otsima mingit paremat lahendust. Võibolla selle rattatule asemel peaks olema mingi ülemaailmne "jalgratta raadiomajaka" standard, mille sisselülitamisel kõik lähenevad autod tajuvad selle ära samamoodi nagu valgele teemärgistusjoonele kaldudes? Miks krt EU poliitika mõistes nõutakse autotootjatelt, et auto oskab reageerida valgele joonele kaldudes, aga mitte inimesele lähenedes? Seda enam, et need isesõitvad autod peavad sellega nagunii lhitulevikus hakkama saama.
Olen lugenud läbi algatuse "Märkame jalgratturit!" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
Marginaalne positiivne mõju vs proportsionaalsus
Päevasel ajal on valgusolud sellised, et sa ei erista antud liikumiskiiruse kontaksti kauguses 100 vatist hõõglampi, rääkimata siis 5mm-se läbimõõduga LED-i "leekpinda". Tagatulega sama moodi. Ehk ma ei ütle, et teatud väga spetsiifilistes olukordades see ei aitaks täiendavalt, aga 98% juhtudest positiivset mõju ei oma. Nüüd on proportsionaalsuse küsimus: miks nüüd neil 98% puhul me ei lase neil senisel moel edasi sõita vaid keelame ja karistame? 21. sajandil ma pigem ootaks, et inimese visuaalse taju asemel hakatakse otsima mingit paremat lahendust. Võibolla selle rattatule asemel peaks olema mingi ülemaailmne "jalgratta raadiomajaka" standard, mille sisselülitamisel kõik lähenevad autod tajuvad selle ära samamoodi nagu valgele teemärgistusjoonele kaldudes? Miks krt EU poliitika mõistes nõutakse autotootjatelt, et auto oskab reageerida valgele joonele kaldudes, aga mitte inimesele lähenedes? Seda enam, et need isesõitvad autod peavad sellega nagunii lhitulevikus hakkama saama.