Marginaalne positiivne mõju vs proportsionaalsus
Päevasel ajal on valgusolud sellised, et sa ei erista antud liikumiskiiruse kontaksti kauguses 100 vatist hõõglampi, rääkimata siis 5mm-se läbimõõduga LED-i "leekpinda". Tagatulega sama moodi. Ehk ma ei ütle, et teatud väga spetsiifilistes olukordades see ei aitaks täiendavalt, aga 98% juhtudest positiivset mõju ei oma. Nüüd on proportsionaalsuse küsimus: miks nüüd neil 98% puhul me ei lase neil senisel moel edasi sõita vaid keelame ja karistame? 21. sajandil ma pigem ootaks, et inimese visuaalse taju asemel hakatakse otsima mingit paremat lahendust. Võibolla selle rattatule asemel peaks olema mingi ülemaailmne "jalgratta raadiomajaka" standard, mille sisselülitamisel kõik lähenevad autod tajuvad selle ära samamoodi nagu valgele teemärgistusjoonele kaldudes? Miks krt EU poliitika mõistes nõutakse autotootjatelt, et auto oskab reageerida valgele joonele kaldudes, aga mitte inimesele lähenedes? Seda enam, et need isesõitvad autod peavad sellega nagunii lhitulevikus hakkama saama.