Lõimumine 2035: kas lõimumist on vaja planeerida või saame ühiskondliku kokkuleppega hakkama? (Koosloomeala) https://goo.gl/vi5Z
- märksõnad Eesti tuleviku kohta Piret Hartman: Ida-Virumaa ei ole 2035 probleem, vaid edulugu. Mitmekesine, turvaline, atraktiivne. Lauri Lugna: Avalik sektor 2035 on kasutajakeskne ning lähtub üksikisiku muredest. Kaasamise protsessi viljad hakkavad selleks ajaks küpsema ja tulemusi andma. Andrei Korobeinik: Maailmas käib võitlus inimressursside pärast. Eestis on rahvusriigi mõiste muutunud. On kaks stsenaariumi: positiivne - Eesti on tugev bränd, riik on teenusepakkuja, võidab kliendid; negatiivne - Eesti ei suuda hoida oma inimesi ning meelitada talente. - probleemi- ja teemapüstitused nii eesmärkide kui tegutsemisviisi kohta, millega tasub pikas strateegias arvestada Lõimumine on horisontaalne ning ei võrdu keeleõppega. Parim lõimumine on tugeva majandusega riik, kus igaühel on olemas hea töö. Keeleõppe on oluline, see võiks olla üks valdkondadest, kuhu panustatakse mitte "tilkadena" vaid "ämbriga" ressursse, et saavutada tulemus. Eesti keele kestmise ja arendamise kõrval tuleb tagada, et info erinevate eluvaldkondade kohta jõuaks sihtrühmadeni nendele sobilikus vormis ja keeles. Tuleb tegeleda klaaslagede ja ekstremismiga, segregatsiooniga jne. Uut Lõimumiskava on siiski vaja, selleks, et teema oleks pildis ning teised valdkonnad arvestaksid sellega. See võiks olla "paindlik" dokument, mitte kinni kirjutatud, mida vajadusel saaks adopteerida muutunuvaga olukorraga. Tuleb rohkem kasutada tehnoloogiat lõimumisevaldkonna probleemide lahendamiseks. Riigijuhtimises ja planeerimises tuleb arvestada inimeste käitumispsühholoogiaga.