Sünnijärgne kodakondsus...
...on iga inimese elementaarne óigus. Seda ei tohiks sunniviisiliselt kelleltki ära vótta. Eesti sellekohane seadusandlus on pärit 1995. aastast, kui Eesti Vabariik oli alles paari aasta eest taastanud iseseisvuse ning Euroopa Liidu liikmeks saamine oli veel 9 aasta kaugusel tulevikus (2004.a.). Sellest saati pole kahjuks topeltkodakondsuse seadust nende muudatustega kohandatud. Teiste Euroopa Liidu riikide seadusandlus lubab reeglina teiste sünnijärgsete Euroopa Liidu kodakondsuste allesjätmist. Hoopis teine olukord on naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsustega. Oleks väga vajalik, et Riigikogu viiks end kurssi teiste riikide vastava seadusandlusega ja teeks vahet just sünni kaudu ja naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsustel Eesti kodanikuks saamise taotluste puhul. Ja paluks rohkem tähelepanu pöörata just neile, kes sünnilt Eesti kodanikud on ja ka nendele móelda. Praegu on kahjuks küll tunne, et erakonnad mótlevad póhiliselt sellele, kuidas "uusi" (eesti-vene) topeltkodanikke vältida ja mitte sellele, kuidas väärtustada praeguseid kodanikke ja säilitada nende kontakte Eestiga. Väliseestlaste teened Eesti kultuuri alalhoidmisel ja Eesti omariikluse taastamisel on olnud hindamatud. Ja kui nende juured Eestis jäävad alles, on nende järeltulijaile Eestisse tagasipöördumine südame kutsel palju tóenäolisem. Palun tehke ometigi topeltkodakondsuse lubamisel vahet sellel, kas Eesti kodakondsus on omandatud sünni vói naturalisatsiooni kaudu!
Arvesse võetud. Tänan.