Ajas kaduv kunstivorm ja PIDU EESTI MOODI vol2
Paljud linnad on nõuks võtnud ilutulestike ärajätmise. Linnades ilutulestiku ärajätmine pigem suurendab lärmi mitte ei vähenda. Kui tehakse üks ja suur ilutulestik, siis paljud tulevad seda vaatama. Lärm on vaid ühes kohas, sest paljud kodanikud jätavad oma ilutule ostmata ja NAUDIVAD LÄHEDASTEGA HETKE. Ära jättes aga paljud ostavad ise põhjendusega, et ise vaadata ei saa ja midagi peab ju (lastele) tegema. Tagajärjeks on lärmi suurenemine igas tänavas. Mis siis parem on kas vaadata ühte ja kontrollitud hästi üles ehitatud tuleetendust , mis on tehtud professionaalide poolt või teha seda võibolla vähem turvalisel viisil üle linna magalates? Aastavahetus on maailmas kõige laialdasemalt tähistatav sündmus. Ilutulestiku ärajätmisega karistatakse kõige rohkem vähekindlustatud ja paljulapselisi peresid, kes ise ei jõua ilutulestikku osta ja naudivad suurejoonelist vaatemängu, mida seni on traditsiooniliselt pakkunud omavalitsused. Miks me aastavahetusel keskväljakule peaks tulema? Et nutiseadme abiga üksteisele Head Uut Aastat soovida? Ilutulestiku puudumisel paljud sinna enam ei tule. Milleks tulla, et vaadata purjus noori? Või miks peaks üldse aastavahetusel kauem üleval olema? Tavaline tööpäev ju. Aga miks me siis keskväljakule üldse tuledesäras jõulukuuse paneme? Annetame parem kuuseraha loomadele nagu ilutulestikuga soovitakse käituda. On imelik, et nüüd on loomadest rohkem hoolima hakatud kui inimestest. Näiteks kui naabri koer haugub 24/7, siis suurt midagi teha ei saa. Samas kui naabri koer ehmub ilutulestiku peale, siis on suur mure lahti. Millest me siis rohkem peame hoolime? Koeraomanikuna ma väga ei usu, et need koerad, kellega igapäevaselt jalutatakse kardavad pauku. Mida sa seda ikka kardad kui pidevalt kuuled? Osad koerad kardavad ka autode signaali või torupilli muusikat, kas siis keelame ära? Kindlasti on siin erandeid, aga kas siis saab loomade pärast elu seisma jääda? Kahju, et me hoolime oma koduloomadest enam kui inimestest. Näiteks erinevalt inimestest kui loom on haige, siis ta pääseb erialaarstile üldjuhul alla näda ja kui jäädavalt valudes, siis on õigus ta saata parematele jahimaadele läbi uinutava süsti. Kas on siis meil, inimestel on samad privileegid kui loomadel? Paljud panevad ilutulestiku keskonnareostust üleüldisesse patta kõige muuga ja teadmata millest räägitakse pillutakse sõnade ja väljenditega. Samal ajal hingame mööduvate sõidukite heitgaase ja tõmbame suitsu. Keskonna reostuselt on ilutulestik üks viimaseid millele viidata kõige muu plasti, kõhugaaside ja autodega võrreldes. Keegi ei tule selle peale, et näiteks uurida klaverite tootmise ekoloogilist jalajälge, küll aga räägitakse ilutulestiku suurest keskonnareostusest teadmata nt. õhuseirejaamade statistikat või muid kinnitatud fakte. Ka tulekahju statistikas on ilutulestik kõige tagumises otsas. Isegi pikendusjuhtmetest ja teekannudest on aastas rohkem tuleõnnetusi tekkinud kui ilutulestikust. järgneb vol 3