[IDEEKORJE] E-kodaniku harta loomine

Eesti Koostöö Kogu,

[IDEEKORJE] E-kodaniku harta loomine

Eesti Koostöö Kogu, Open Knowledge Estonia ja vabaühenduste liit EMSL kutsuvad Sind panustama e-kodaniku harta loomisesse.

Allpool kommentaariumis on esitatud näited. Palume neid kommenteerida!

e-kodaniku põhimõtted

1. Igaühel on õigus taotleda ja tarbida avalikke teenuseid lihtsalt ja mugavalt.
2. Igaühel on õigus teada, milliseid andmeid on ametiasutus tema kohta kogunud ja kuidas tema andmeid kaitstakse.
3. Igaühel on õigus saada infot tema kohta käiva asjaajamise seisu kohta.
4. Igaühel on õigus väikese vaevaga saada infot avalike teenuste ja avalikes huvides küsimuste kohta vastavalt enda huvidele ja vajadustele.
5. Igaühel on õigus valida avaliku info ja teenuse kanalit, nii analoog- kui ka digikanalit. Kõiki ei  saa sundida e-kodanikeks. 
6. Igaühel on õigus anda tagasisidet - esitada ideid, ettepanekuid, vastuväiteid - ning osaleda teenuse parendamise protsessis. Samamoodi on igaühel õigus seda protsessi jälgida, sh teiste tagasisidet.
7. Igaühel on õigus osaleda ühiskonda tervikuna ja teda ennast puudutavate otsuste tegemisel.

Palume Sult tagasisidet kommentaaridena.

- Kas need õigused on täna rakendatavad?
- Markeeri, millega nõustud või ei nõustu. 
- Palun too konkreetseid näiteid põhimõtete rakendamise või mitterakendamise kohta.

E-kodaniku hartat saab täiendada 2017. aasta lõpuni ning edasi hakkame täpsustama lahendusi hartast tuleneva elluviimiseks.

E-kodaniku harta töötuba 28.06.2017

28.juuni töötoas harutasime e-kodaniku harta põhimõtteid lahti kolmelt küljelt: kodanikuharidus, isikliku privaatsuse kaitse, info ja teenuse kasutamine.
Töötoa kokkuvõte: https://docs.google.com/document/d/1Pdbr1AgKdUWe8392Tkl71wa8ue-zoCWynGDeHmB81j0/edit?usp=drivesdk

Oleme arutelus aluseks võtnud nii internetivabaduse põhimõtteid kui 2008.aastal koostatud e-riigi hartat ja oleme kursis, et hartat kui e-riigi kodanike õiguste kogumit parasjagu uuendatakse. Loodame selle protsessiga seose luua, kui uus versioon e-riigi hartast avalikuks saab.
Vt e-riigi hartat (2008) siit: http://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=n9QQmXYiTmA=
 
Selle põhimõtted on siiamaani aktuaalsed, aga aeg on need üle vaadata, täpsustada ja mõelda tegevustele põhimõtete tagamiseks, keskendudes just e-kodaniku õiguste (mitte e-teenuste osutamise) vaatele.

E-kodaniku harta esialgset versiooni esitlevad koostajad 5. juulil Brüsselis e-Citizen Charter üle-euroopalisel kohtumisel. Viitame töötoa kokkuvõtte ja tulemused siin lehel.

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Maire Malinovski

    Igaühte ei saa sundida e-kodanikuks

    Peab jääma valiku võimalus ja riigi poolt tuleks pakkuda omahinnaga internetiühenduse võimalust kui eeldatakse, et kodanikud peaksid riigiga (ja erafirmadega) suhtlema interneti teel. Ei saa olla nii, et kodanik peab ostma ühenduse erafirmadelt millede eesmärk on teenida kasumit. Neti-ühendus ei ole turutingimustega seotud kuna see on üsna kohustuslik inimestele ja pakkujaid Eesti turul on vaid üksikuid.

    1. Tiia Võttin

      Punkt 5 - Igaühel on õigus valida avaliku info ja teenuse kanalit, nii analoog- kui ka digikanalit. Kõiki ei saa sundida e-kodanikeks. Hetkel on Eestis käsil 2 suurt projekti, et ka metsatallu internet kohale jõuaks. Tartumaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa projekt „Internet koju“ asub aadressil http://www.internetkoju.ee/ ja Läänemaa projekt DigiMaa lehel https://digimaa.ee/kysitlus/ Avalduse esitamiseks on aega 31. augustini. See peaks interneti paketid ka odavamaks tegema. Internetti pakuvad äriühingud, mitte MTÜ-d ja seega ei saa pakkuda teenust omahinnaga. Äri ei tasuks ju siis ära. Kes ei jõua interneti eest maksta, siis saab kasutada tasuta internetti raamatukogudes ja mujal avalikes kohtades. See variant sobib ainult vanemale generatsioonile, sest (õpi)laste õppimine ja õppematerjalid on e-koolis ja ilma internetita ei saa enam hakkama ükski pere.

  2. Maria Magdaleena

    e valimised peaksid olema hiljem kontrollitavad

    e valimised peaksid olema turvatud nii, et kodanik võiks ka kuni 7 aastat hiljem vaadata oma hääle andmist ja kontrollida , et sinna tema surnud sugulaste andmed seal enam ei eksisteeri . Üldine arvamus on , et e valimisi häkitakse. Siiamaani on tunne , et üldiselt rahvas ei looda ega ei usu e valimiste aususesse. See on tähtsaim asi , sama tähtis nagu pankade turvalisus.

    1. Tiia Võttin

      Oma häält võiks tõesti näha Riigiportaaalis eesti.ee kuni järgmiste samanimeliste valimisteni aga enne peame ära lahendama salajasuse probleemi. Meie maal (ka teistes riikides) on erinevat tüüpi hääletamist ja kõik aetakse segi nagu pudru ja kapsad. Näiteks USA-s on kioskitüüpi hääletamine. Enamus riikides ei saa teha ka (kaug)tuvastamist interneti teel nagu meil on. Mingi pildi annab artikkel Ekspert: kioskitüüpi e-valimine on ebaturvaline, Eesti oma mitte http://majandus24.postimees.ee/4133247/ekspert-kioskituupi-e-valimine-on-ebaturvaline-eesti-oma-mitte

  3. Jüri Ginter

    Kogu see arutelu ise on väga kohmakas

    Ei ole selgitatud, kes on koostanud ning mis tähtajaks ja mille kohta kommentaare küsitakse. On ju elementaarne, et ühtegi punkti pole praegu saavutatud. Samas pole need punktid kaugeltki piisavad. Nii näiteks peaks igal kodanikul olema lisaks tagasisidele olema õigus ka edasisidele, st proaktiivselt ettepanekute tegemiseks. Samuti ei saa eeldada, et kõik pidevalt istuvad internetis, et vajalikku infot leida. See peaks olema info valdaja ülesanne inimesi vastavast infost teavitada. Internet annab selleks palju uusi võimalusi.

    1. Eesti Koostöö Kogu

      28.06.2017 e-kodaniku harta töötoas kerkinud arutelupunktid

      Toome eraldi kommentaaridena välja e-kodaniku harta töötoas (28.06.2017) kerkinud arutelu kohad. Ootame teie arvamust! Eriti on oodatud, kui kirjeldate oma seisukohta läbi konkreetsete näidete. Palume lisada teemad, mis on artuelust välja jäänud. Töötoa terviklik kokkuvõte on siin: https://docs.google.com/document/d/1Pdbr1AgKdUWe8392Tkl71wa8ue-zoCWynGDeHmB81j0/edit?usp=drivesdk

      1. Eesti Koostöö Kogu

        Digitaalne kirjaoskus - õigus saada haridust

        Digioskused, tehniline tugi, ühiskonnaasjade korraldus, teenused, terminid (avaandmed, masinloetav, digitaalne jalajälg, one-stop-shop, once only jne). Andmete haldamine kui isiklik hügieen - nii koolinoortele kui ka täiskasvanuhariduses.

        1. Eesti Koostöö Kogu

          Kasutajasõbralik one-stop-shop - proaktiivne teavitus, tagasiside

          Ühest kohast asjatundliku ja sünteesitud info saamine aktuaalsetel ja olulistel teemadel. Konteksti paigutatud enda andmed eri teemadel. Osaliselt teenuse pakkumine ajutistele elanikele (nt tudengitele) soovituslikel aladel (nt digiretseptuur).

          1. Eesti Koostöö Kogu

            Kodanike, kui teenuste kasutajate analüüs

            On andmed teatud ühiskonnagruppide kohta, mille jälgimine ja analüüs annab olulist infot nii inimestele selles grupis kui ühiskonna trendide/arengute kirjeldamiseks.

            1. Eesti Koostöö Kogu

              Kodanike õigus anda tagasisidet e-teenustele

              Tagasiside andmine peab olema mugav ja avalik. See peab andma võimaluse hinnata teenuste kvaliteeti ja taset. Tooks esile korruptsioonikahtlused, raskemate rikkumiste lahendamiseks tekiks sund olukorda parandada.

              1. Eesti Koostöö Kogu

                NÄIDE: Asutus ei vastata kirjadele/ettepanekutele 30 päeva jooksul. Kui sellist tagasisidet annab rohkem kodanikke, tekib õigustatud ootus, et teenuse eest vastutaja vaatab üle teenuse korralduse.

            2. Eesti Koostöö Kogu

              Kasutajakeskne info esitamine

              Ametnikud tõstavad esile nn aktuaalsed teemad, sünteesivad mis on just praegu sellele inimesele ja avalikkusele oluline.

              1. Eesti Koostöö Kogu

                NÄITED - Aastane kokkuvõte: e-kiri riigi saavutustest ja minu “panusest” andmete põhjal. - Terivseaudit kord aastas nagu maksudeklaratsioon. - Ülevaade minu antud tagasisidest ja sellest käivitunud protsessidest. - Kirjeldan endaga juhtunut ning süsteem jagab juhtnööre tegevusteks. - Eesti.ee ei ole one-stop-shop. - Asutuse lehelt on esmajärjekorras leitav info hetkel “kuuma” avalikuses üleskerkinud teema kohta.

            3. Eesti Koostöö Kogu

              Hea teenuse standardi välja töötamine

              Kanalid ja kasutaja teekond vastavalt kasutajate profiilidele - kasutajagruppide kaardistus ja vastav disain. Kodanikul on õigus keelduda teenusest, aga talle on proaktiivselt tagatud teenuse väljund. Piiriüleselt on oluline kokku leppida standardis.

              1. Eesti Koostöö Kogu

                NÄIDE Maanteeameti proaktiivne teavitusteenus koos juhistega kodanikele. Kuidas seda ja teisi häid näiteid skaleerida, viia üle teistesse teenusvaldkondadesse nt sotsiaalvaldkonda?

              2. Eesti Koostöö Kogu

                NÄIDE Puudega inimeste õigus saada rehabilitatsiooni teenust on teostatav, kuid üsna keeruline orienteeruda nii e-keskkonnas kui ka tavalisel moel. Puudega inimesed on pidevalt andnud tagasisidet, et vajavad kasutajatuge. Nende jaoks on oluline ka teenuste omavaheline haakuvus - kuidas jõuda ühe asutuse teenuste juurest (nt toetuse taotlemine) teise ja kolmandani (nt tervise- või sotsiaalteenuse pakkuja info ja teenustele registreerumine ja tegelik tarbimine). Kas on mingi standard, kui mitme kliki ja kui väikse vaevaga peaks olema e-teenus kättesaadav?

            4. Eesti Koostöö Kogu

              Kasutajatoe pakkumine

              Kuidas pakkuda teenust kasutajagrupile, kes ei saa või ei oska kasutada ametlikke registreid või andmebaase?

              1. Eesti Koostöö Kogu

                Tagasiside teenuse suhtes - nii sisu, taristu kui ka üldise põhjendatuse osas

                Nähtav avalikult: millal lahendatud, kokkuvõtted asutuste lõikes sh kasutajal on võimalus ise parandada e-teenuse taristut. Tagasiside nupp nähtav idee/ettepaneku/kaebuse esitajale, kui organisatsioonile kui ka avalikkusele. Tagasisidet on võimalik koguda ka ainult põhjendatuse osas. On võimalik, et kogu infosüsteem on valedel alustel st on vaja muuta protsessi, mille jaoks süsteem on ehitatud ja sellega koos kogu taristut. Skaala ühes otsas on see, et saad öelda, et sa pole rahul, skaala teises otsas, et avad koodi ja saad parandada. Kuidas luua universaalne tagaside süsteem nii, et tekiks teenuste vahel võrreldavus? Aluspõhimõtete selge välja toomine nt millal kasutada tugevat isikutuvastust?

                1. Eesti Koostöö Kogu

                  NÄIDE Äpp “Anna teada” kaudu on võimalik anda tagasidet ja märku probleemist, kuid kuskilt ei ole näha kui kiiresti, kuidas ja mis asutus sellega tegeleb. Dokumendiregister Delta ja E-valimiste lähtekood on lahtine.

              2. Eesti Koostöö Kogu

                Menetluse jälgimine avalikes huvides

                Mida rohkem avalikult ja avatult infot on jagatud, seda vähem päringuid, teabenõudeid jm. Vajalik on avaliku kommunikatsiooni kodanikukesksem korraldus. Õigus jälgida ühiskondlike teemade otsustusprotsesse vastavalt enda huvidele.

                1. Eesti Koostöö Kogu

                  NÄIDE Eelnõude infosüsteem on ametniku keskne mitte kodaniku keskne. Peaks olema ka arengukavade ja õigusloome äpp, nagu soovitavad kasutajad ava-andmete kogukonnas.

              3. Eesti Koostöö Kogu

                Päringute esitamise võimalus menetluse seisu kohta

                Igaühel on õigus näha, mis menetlused on minu kohta algatatud - nii minu poolt kui ka asutuste poolt. Peab olema lihtne esitada päringut, millised menetlused on minu kohta käimas, millised minu andmeid kasutatakse. See õigus peab kehtima nii juhul, kui menetlus on kodaniku enda algatatud kui ka siis, kui teenus (või nt taotluse või andmete uuendamise protsess) on nn nähtamatu ehk ametiasutuse poolt proaktiivselt algatatud. Soovitame sellist päringut võimaldada ka piirideüleselt.

                1. Eesti Koostöö Kogu

                  Proaktiivsus ja varane sekkumine

                  Riik kasutab andmeid selleks, et varakult teavitada kodanikku.

                  1. Eesti Koostöö Kogu

                    MTA näeb, et mu finantsandmetega on anomaalia, annab sellest mulle teada, et saaksin oma tegevuse/aruanded üle vaadata. Näiteks laenutaotlused, terviseauditid.

                2. Eesti Koostöö Kogu

                  Õigus kasutada ja vahetada teavet/datat masinloetaval kujul

                  sh analüüside tulemusi, kus on kasutatud isiku enda või avalikke andmeid sh Statistikaameti poolt kogutud ja väärindatud andmeid.

                  1. Eesti Koostöö Kogu

                    NÄIDE Kasutajal on õigus teada, milline on tema krediidikõlblikus, finantskäitumine, tervisekäitumine, kui selle kohta on tema andmeid kasutades analüüs tehtud.

                3. Eesti Koostöö Kogu

                  Õigus anda kolmandale osapoolele oma andmeid hallata

                  sh oma andmed ühest süsteemist teise tõsta ja õigus privaatusest loobuda.

                  1. Eesti Koostöö Kogu

                    Kuidas saada aru, mis on personaalsed andmed ja mis on mitte-personaalsed andmed ja kuidas neid kasutatakse, nii et oleks optimaalselt kaitstud aga kasutatavad? Inimese nõusolek on olulisem kui riigi nõuded?

                  2. Eesti Koostöö Kogu

                    NÄIDE E-tervises lubab patsient teisel arstil haiguslugu või andmeid vaadata, saab anda ligipääsu ka enda kiropraktikule.

                4. Eesti Koostöö Kogu

                  Õigus olla unustatud

                  Mis teeb riik minu andmetega siis, kui ma saan teise riigi kodanikuks?

                  1. Eesti Koostöö Kogu

                    Õigus loobuda proaktiivsetest teenustest

                    Sul on vaja ütelda, mis kanalis soovid teavitusi saada.

                    1. Eesti Koostöö Kogu

                      On võimalik enda telefoninumbrit mitte jagada ja seeläbi teavitussõnumit mitte saada.

                  2. Eesti Koostöö Kogu

                    Once-only põhimõte praktikasse Euroopa tasandil!

                    Iga Euroopa kodanik võib öelda, et ma olen ühe korra neid andmeid andnud, mine küsi sealt (vahetage ise oma andmeid, kui selleks on õiguslik alus olemas).

                    1. Eesti Koostöö Kogu

                      NÄIDE Maksuandmete jagamine üle piiri, andmete jagamine residentsuse määramiseks, hariduse ja õppeasutuste kohta või pensioni saamise aluste kohta.

                  3. Maarja-leena Saar

                    E-kodaniku harta põhimõted on ettepanekutena lisatud E-riigi hartasse

                    Lisakommentaaride kogutakse veel novembri lõpuni, mida võib otse saata E-riigi harta koostajatele või lisada e-riigi harta kommenteeritud tekstile. Viide E-riigi hartale: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/af308f42-b9b9-4b45-9eb7-fc29ce2c157c Viide E-riigi harta kommenteeritud tekstile: https://docs.google.com/document/d/1ZgpQpxj4_TtlFum67VjgnMGTh1P-5RS6EKLN9ty3bpI/edit?ts=5a0c3303