Kodanikupalk [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Oliver Kadak; Kalle Vanatoa

Idee sisu
Minna üle ühele maksuvabale sünnijärgsele kodanikupalgale (vastavalt riigi eelmise kokkulepitud perioodi tulemusele) ja likvideerida toetused ning ka pensionid.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Loobuda pensionikindlustusest asendades selle kõigile makstava kodanikupalgaga.

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Põhiseaduse muutus ilmselt vajalik ei ole, kui kodanikupalga idee lähtub põhiseaduse mõttest – see peab olema nii suur, et tagama abi vanaduse, puuduse, toitjakaotuse, töövõimetuse ja muude riskide korral. Samal ajal nõuab sotsiaalharta sotsiaalkindlustussüsteemi olemasolu (peab katma traditsioonilised riskid, olema kollektiivselt finantseeritud ja peab olulise osa rahvastikust katma). Lisaks peab arvestama sotsiaalkindlustuskoodeksi tingimustega. Variant on need denonsseerida ehk lepingust väljuda.
Põhiseadus ei sea korraldusele piiranguid, kui kodanikupalk katab kõik riskid ja on piisav, st et kui ühel inimesel avalduvad kõik riskid, siis peab hüvitis olema nii suur, et tema vajadused katta. See peaks olema kodanikupalga määraks. Või alternatiivina saab kodanikupalga kõrvale jätta mingisuguse abivajaduse hindamise. Muutma peaks kõigi kaotatavate hüvitiste seadusi, ilmselt ka maksuseadusi.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Kodanikupalga rakendamiseks on vaja teha mitmeid analüüse ning katsetusprojekte, et see idee rakendatavaks muuta.  Põhimõtteliselt võib ettepanek Eestisse sobida, kuid see on ilmselt väga kallis (sõltuvalt sellest, kas vajaduspõhised hüvitised ka kaotada või mitte). Kulude kokkuhoiu või suurenemise arvutamisel peab samas arvestama, et universaalse põhisissetuleku kehtestamine kõigile kodanikele vabastab avaliku sektori paljudest administreerimis- ja kontrolliülesannetest.   

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Mõjuhinnangut nii suuremahulise muudatuse osas on raske anda. Rahvaalgatus.ee lehel on kollektiivne algatus, mis taotleb riigikogult tingimusteta põhisissetuleku teostatavuse ja mõjude uurimist Eestis. Kodanikupalga rakendamise eelduseks ongi sellise analüüsi läbiviimine.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
2017. aasta algusest katsetab Holland ja Soome kodanikupalgaga. Soomes käib kaheaastane eksperiment kohalikul tasandil ja endiste sotsiaaltoetuste saajate seas. 2019. aastal tehakse järeldusi ja otsus eksperimendi laiendamise või kodanikupalga juurutamise kohta. Kanada Ontario osariik on teinud prooviuuringu kodanikupalga teostatavuse kohta. Prantsusmaa senat on andnud ametliku soovituse vastavateks eksperimentideks. 
Üleriigiliselt ei ole kodanikupalka siiski ükski riik veel kasutusele võtnud.

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Rahvaalgatusveebis on juba esitatud ettepanek uurida Eestis kodanikupalga teostatavust ja mõju: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b.  Sellele algatusele saab igaüks toetusallkirja anda, kuna alles 1000 allkirja täitudes peab riigikogu ettepanekut arutama. 

Eksperdid: Liisi Uder, Monika Haukanõmm, Kristi Ploom

Kommentaarid

  1. Pensioniküsimuse täpsustamiseks

    Pensionide likvideerimisest rääkimine oleks ilmselt liialdus. Küll aga oleks otstarbekas asendada kodanikupalgaga osa vanaduspensionist. Täpsemalt - vanaduspensioni baasosa, mis on tänagi kõigile võrdne ega sõltu inimese tööstaažist või tuludest. See tuleks asendada kodanikupalgaga, mis oleks tõenäoliselt kõrgem. Kui on ilmtingimata vaja minna pensionisammaste kallale, siis saab seda teha eraldi, sõltumata sellest, kas kodanikupalk on juba kehtestatud või mitte.