Nõuded välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule veelinnujahiks väikeuluki jahiloa andmisel läbitavale koolitusele, koolitajale ning koolituse maht ja läbiviimise kord

Otsus: "Keskkonnakomisjoni 30.04.2018 istungil toimunud arutelu alusel töötati välja konkreetsed seadusandlikud lahendused veelindude jahiga seotud probleemide ohjamiseks läbi asjakohase koolituse ning 07.05.2018 istungil otsustas komisjon algatada jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega täiendatakse jahiseadust nõudega selle kohta, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse." Nõuded välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule veelinnujahiks väikeuluki jahiloa andmisel läbitavale koolitusele, koolitajale ning koolituse maht ja läbiviimise kord Vastu võetud 30.07.2018 nr 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018002 Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus Vastu võetud 13.06.2018 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018005

Teavitus algatuse jälgijatele saadetud 17.07.2019.

Keskkonnakomisjoni vastuskiri

Lugupeetud kollektiivse pöördumise esindaja Antud rahvaalgatusega tahetakse piirata veelindude küttimist. Nimelt annab algatajate arvates tänane jahiseadus jahituristidele võimaluse eirata jahinduse head tava ning küttida ebaeetiliselt suurel hulgal linde. Pöördumise algatajate arvates peaks muutma õiguslikku regulatsiooni, et oleks tagatud jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Riigikogus menetleti pöördumist kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peatükis 182 „Kollektiivsete pöördumiste menetlemise kord“ sätestatuga. Riigikogu juhatuse 2017. aasta 5. detsembri otsusega nr 166 edastati kõnealune pöördumine edasiseks menetlemiseks keskkonnakomisjonile. Pöördumist arutati keskkonnakomisjoni 09.01.2018 ja 02.04.2018 istungitel ning nendest võtsid osa Eesti Ornitoloogiaühingu, Eesti Jahimeeste Seltsi, Keskkonnaministeeriumi jt esindajad. Istungitel tõdeti, et pöördumisega tõstatatud probleemiks ei ole veelindude arvukuse vähenemine, vaid tegemist on pigem eetilise küsimusega. Istungitel osalejad arvasid, et oluline oleks linnujahimeeste endi teadlikkuse tõstmine läbi koolituste ning koolituse läbimine tuleks muuta kohustuslikuks, et jahituristidel oleksid piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest. Lisaks on abiks teabematerjalide jagamine võimalikult paljudes võõrkeeltes ning infosüsteemide arendamine, et jahiload oleksid veebipõhised. Jahilubade veebikeskkond võimaldab teada saada jahi asukoha, aja ning kütitud isendid. Keskkonnakomisjoni 30.04.2018 istungil toimunud arutelu alusel töötati välja konkreetsed seadusandlikud lahendused veelindude jahiga seotud probleemide ohjamiseks läbi asjakohase koolituse ning 07.05.2018 istungil otsustas komisjon algatada jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega täiendatakse jahiseadust nõudega selle kohta, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Antud eelnõu on kavas seadusena jõustada 01.08.2018 ja käesolevaks ajaks on see läbinud Riigikogus esimese lugemise. Keskkonnakomisjonis toimunud aruteludest on võimalik saada täpsem ülevaade keskkonnakomisjoni kodulehelt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra Esimees Link dokumendile: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/4c855da5-5956-45f8-89b2-273aacb0fd0a

link protokollile

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a3249879-d1b7-4c85-9370-af58f1507500

Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 156

Juhataja: Rainer Vakra Protokollija: Andra Ainsaar Võtsid osa: Peeter Ernits, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Elle Kaur (nõuniksekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Puudusid: Valeri Korb, Terje Trei Kutsutud: Keskkonnaministeeriumi kliima-ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks (2. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi kliima-ja kiirgusosakonna peaspetsialist Maris Arro (2. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi välisõhukaitse osakonna peaspetsialist Riina Maruštšak (3. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik Tõnu Traks (4. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel (4. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Hannela Artus (6. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin (7. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur (7. päevakorrapunkti juures) Päevakord: 1. Nädala (28.05.-03.06.2018) töökava kinnitamine 2. Kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE) 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) 4. Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) 5. Kollektiivse pöördumise Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud vastuskiri 6. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad püsivate orgaaniliste saasteainete määruse uuesti sõnastamise kohta COM(2018) 144 7. Sindi linna kodanike 15.05.2018 pöördumine seoses Sindi paisjärve likvideerimisega 5. Kollektiivse pöördumise Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud vastuskiri Rainer Vakra palus komisjoni liikmetel tutvuda vastuskirja projektiga ja vajadusel esitada märkused sisu osas. Otsustati: 5.1 Nõustuda vastuskirja projektiga. (konsensus- Peeter Ernits, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Rainer Vakra) 5.2 Lõpetada kollektiivse pöördumise menetlus. (konsensus- Peeter Ernits, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Rainer Vakra)

Keskkonnakomisjoni pressiteade

Keskkonnakomisjon algatab jahiseaduse muutmise jahituristidele kohustusliku koolituse läbiviimise kohta Keskkonnakomisjon otsustas oma tänasel istungil algatada eelnõu jahiseaduse muutmiseks, millega lisatakse seadusesse nõue jahituristidele kohustusliku koolituse läbiviimise kohta. Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on seaduse eesmärk tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti oleksid õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. „Selleks täiendame jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse,“ selgitas Vakra. Ta lisas, et nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Eestit külastab igal aastal ligi 4000 jahituristi, kellest veelinnujahimehed on umbes 600 jahituristi. Veelinnuna käsitletakse hanelisi, lauku, kormorani ja kajakaid, kusjuures peamiselt kütitakse hanelisi. Jahituristid ning Eesti jahimehed kütivad aastas kokku umbes 12 000 isendit. Probleemide käsitluse aluseks on Eesti Ornitoloogiaühingu kollektiivne pöördumine veelindude tapatalgute lõpetamiseks, millele on alla kirjutanud 2569 inimest. Vakra märkis, et tänane otsus on jätkuks kolmele varasemale komisjoni istungile, kus lepiti kokku, et Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Jahimeeste Selts ning Keskkonnaministeerium töötavad välja konkreetsed ettepanekud ja seadusandlikud lahendused linnujahiga seotud probleemide ohjamiseks, et oleks tagatud Eesti jahinduse hea tava järgimine ning piiratud lindude tapmine. Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828 Riigikogu pressiteenistus Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837 gunnar.paal@riigikogu.ee päringud: press@riigikogu.ee https://www.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-et-et/keskkonnakomisjon-algatab-jahiseaduse-muutmise-jahituristidele-kohustusliku-koolituse-labiviimise-kohta/

Keskkonnakomisjoni protokoll

Juhataja: Rainer Vakra Protokollija: Andra Ainsaar Võtsid osa: Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Kalle Palling (kuni 11.50), Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Puudus: Terje Trei Kutsutud: Keskkonnaminister Siim Kiisler (2. päevakorrapunkti juures), Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke (3. päevakorrapunkti juures), Eesti Ornitoloogiaühingu kommunikatsiooni-spetsialist Meelis Uustal (3. päevakorrapunkti juures), Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts (3. päevakorrapunkti juures), Eesti Jahimeeste Seltsi nõunik Kaarel Roht (3. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp (3. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahindusnõunik Tõnu Traks (3. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel (3. päevakorrapunkti juures), Päevakord: 1. Nädala (02.04.-08.04.2018) töökava kinnitamine 2. Keskkonnaministri ülevaade ÜRO-s arutelul olevatest teemadest 3. Kollektiivne pöördumine Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud 3. Kollektiivne pöördumine Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud Rainer Vakra märkis, et kollektiivne pöördumine 2569 allkirjaga esitati Riigikogule 1. detsembril 2017. Keskkonnakomisjon arutas pöördumist koos kõikide osapooltega 9. jaanuaril 2018. Komisjon küsis arvamust kõikidelt fraktsioonidelt. Vabaerakond ja EKRE on kirjalikult toetanud pöördumist. IRL oma arvamuses kollektiivse pöördumise kohta leiab, et veelindude jahil on oluline järgida jahinduse häid tavasid, milleks on otstarbekas korraldada koolitusi ka Eestisse saabuvatele jahituristidele. Veljo Volke selgitas, et arutelud fraktsioonides olid konstruktiivsed ja umbes pooled olid toetaval seisukohal. Meelis Uustal täiendas, et lisaks on vahepeal esitatud Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) kaks taotlust, mis puudutavad lindudega seotud probleeme põllumajandusmaastikel. Marku Lamp kinnitas, et Keskkonnaministeerium on endiselt arvamusel, et välismaa jahituristide koolituste kaudu on võimalik olukorda parandada. Rainer Vakra küsis, et kas petitsiooni algatajatele koolituskohustuse loomisest piisab või tegelikkuses see olukorda ei paranda. Veljo Volke vastas, et kindlasti on teadmiste jagamine parem, kui jahikülalised lihtsalt ilma koolitamata metsa lasta. Rainer Vakra tundis huvi, et kuidas jahikülalistele koolitusi läbi viima hakatakse. Marku Lamp selgitas, et kui jahikülaline läheb järgi jahitunnistusele, siis selle käigus on võimalik teha ka koolitus. Pigem oleks tegemist lühikursusega ja kaasa antakse materjalid. Teatud kulud tekivad materjalide väljatöötamiseks ja koolituste läbiviimiseks. Täpsem korraldus jääb Jahimeeste Seltsi otsustada. Kalle Palling küsis, et kas ettepaneku rakendamiseks tuleb kindlasti seadust muuta või oleks ka muid võimalusi koolituskohustust seada. Eda Pärtel märkis, et praegu on jahiseaduse § 36 lõikes 6 sätestatud, et välisriigi jahitunnistuse alusel antakse isikule Eesti jahitunnistus jahindusalase koolituse ning jahiteooriaeksamit läbimata. Seetõttu ei saa koolituskohustust sätestada vaid määruse tasemel ja see säte vajab muutmist. Samas ei läheks teabematerjalide jagamine seadusega vastuollu, kuna tegemist ei oleks sellisel juhul koolituse läbimisega. Kalle Palling tundis huvi, et kui korrektne on seada Euroopa Liidus üksikisikule täiendavaid piiranguid ja milline on teiste riikide praktika. Kaarel Roht selgitas isiklikust kogemusest, et välisriikides jahil käies ei ole kaheldud tema teadmistes ja pole pidanud läbima teooriaeksameid. Tema arvates saaks linnujahi koolituse lahendada Keskkonnaministeeriumi ja Jahimeeste Seltsi vahelise lepinguga. Rainer Vakra märkis, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tunnustas kohtumisel ornitolooge. Teemaga ei ole tegeletud kiirustades, vaid arutelud on kestnud aastaid. Samuti soovib ühiskond selgemat signaali, et välismaalt tulevad jahimehed oleksid kohustatud läbima vähemalt koolituse. Andres Metsoja küsis, et kui koolituskohustust seadusega ei sätestataks, kas jahikorraldajad oleksid nõus ikka teadmisi jagama. Tõnis Korts vastas, et sellisel juhul garantiid anda ei saa. Suurematel jahikorraldajatel on teabematerjalid olemas, neid tuleks veel täiendada. Seejuures ei saa välistada siiski üksikjuhtumeid, kus teabematerjale ei jagataks. Peeter Ernits tundis huvi, et mis on Ornitoloogiaühingu seisukoht välja pakutud koolituse lahenduse suhtes. Meelis Uustal tõi välja, et põhiküsimus on, kas me kõik praegu usume, et ainult koolitus on probleemi lahendus – kui jahikülaline on tulnud Eestisse mõttega lasta võimalikult palju linde, siis kas pärast koolitust ta enam seda ei soovi. Kindlasti on koolitus vajalik, kuid pigem võib kahtlustada sügisel taas samade probleemide esinemist. Peeter Ernits tundis huvi, et miks jahimehed kardavad jahiseaduse avamist muudatuse tegemiseks. Tõnis Korts vastas, et jahiseaduse vastuvõtmisega saavutati kompromiss väga vaevaliselt ja praegu on seaduse rakendamine hästi toimima saadud. Konkreetse muudatuse vastu ei olda, kuid seaduse avamisel võib tulla muid muudatusi lisaks. Marku Lamp täiendas, et kindlasti on jahiseaduses vastandlikke osapooli ning hirm on suurem pigem maaomanikel. Koolituse sätestamisega jahiseaduses saavutatud tasakaalu ei riivataks. Meelis Uustal lisas, et ornitoloogide kompromissettepanek oleks päevalimiitide kehtestamine ja küttimisel kütitu kohene märkimine jahiloale. Andres Metsoja küsis, et kuidas rakenduks tegelikkuses jahiloale koheste märgete tegemine. Meelis Uustal selgitas, et märke peaks tegema koheselt või vähemalt mõistliku aja jooksul. Kaarel Roht täpsustas, et praegu peab jahipäeva lõpuks olema loal kõik märked peal. Seejuures ei ole seadusega määratud küll jahipäeva pikkus, kuid linnujahti saab pidada vaid valgel ajal ja enne jahikohast lahkumist tuleb teha kõik märked loale. Kuna linnujaht on sageli meeskondlik, siis koheselt märke tegemiseks varjendist välja jooksmine on turvarisk ja see ei oleks mõistlik. Valeri Korb tundis huvi, et miks ei pooldata päevalimiitide kehtestamist, mis kaudselt on võimalik seada ka Keskkonnaametil küttimismahtude piirangutena vastavalt jahiseaduse § 22 lõikes 4 sätestatule. Marku Lamp tõi välja, et petitsioon viitab eetilisele probleemile. Kui aga tegemist oleks teatud lindude madala arvukusega ja soov neid kaitsta, siis tuleb määrata jahtimiseks piirangud ja seda on ka praegu teatud liikide puhul tehtud. Seejuures võib tekitada limiitide kehtestamine jahimehel motivatsiooni märkida loale tegelikkusest vähem kütitud linde ja see ei oleks hea lahendus. Andres Metsoja küsis, et kas määratakse koolituse kestvus ja kas läbimise tunnistus on tähtajaline või tähtajatu. Marku Lamp vastas, et kogu praktiline pool vajab arutelu Jahimeeste Seltsiga. Koolitus võiks mahtuda ühe päeva sisse. Meelis Mälberg küsis, et kuidas läks ornitoloogide kohtumine põllumeestega ja milline oli nende tagasiside petitsioonile. Veljo Volke tõi välja, et arutati peamiselt põhiprobleeme ja nende võimalikke lahendusi. Oluline on teada, mida põllumehed lindude peletamiseks katsetavad. Rainer Vakra palus üle täpsustada, et praegu ei ole probleemiks lindude arvukus, vaid tegemist on eetilise küsimusega. Veljo Volke kinnitas, et probleem on eetiline ja ühiskonnal on teatud ootused. Peeter Ernits märkis, et pooldab päevalimiitide kehtestamist isegi siis, kui tegemist ei ole lindude arvukuse probleemiga, sest siinjuures loevad ka emotsioonid. Kaarel Roht lisas, et Eestis olid kehtestatud päevalimiidid aastatel 1974-1978 ja see ei andnud midagi juurde, ka eetikas mitte – jahimehed ei märkinud õiget lastud lindude arvu enam jahilubadele ja seega saadi valeandmeid. Jahilubade andmed saadakse 10. aprillil ja seejärel saab analüüsida, kui palju jahikülalisi käis ja palju linde nad lasid. Tõnu Traks täiendas, et sel hooajal saaks tõepärased andmed, kuna jahimehel puudub praegu vajadus arvudega manipuleerida. Andres Metsoja arvas, et kvoodid kehtestatakse ennekõike liigi arvukuse kaitsmiseks. Praegu ei ole tegemist lindude kaitsmise probleemiga, vaid rikutakse jahieetikat. Tõnis Korts selgitas, et Jahimeeste Selts püüab kasvatada jahimeestes eetikat ja õiget sisetunnet. Eda Pärtel tõi välja, et kvootide kehtestamine ei lahendaks eetilist probleemi. Rainer Vakra tunnustas petitsiooni algatajaid. Tema arvates on koolituste korraldamine levinud ka teistes valdkondades ja kindlasti muudaks teadmiste jagamine antud juhul olukorra paremaks. Lisaks on praegu jahiseaduses otseselt sõnastatud, et jahikülalised ei pea läbima koolitust ja eksamit ning seda enam vajab seadus muutmist. Samuti peaks üle vaatama peale 10. aprilli valmiva jahilubade andmeanalüüsi. Otsustati: 3.1 Jätkata arutelu (konsensus - Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Rainer Vakra) Rainer Vakra juhataja Andra Ainsaar protokollija (allkirjastatud digitaalselt) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/0dcbe7ab-1916-439c-b6be-2e2e55a29444

Link protokollile 09.01.2018

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/0cb05643-53cf-4330-83de-c3666598e80a

Keskkonnakomisjoni istungi protokoll

Võtsid osa: Peeter Ernits, Valeri Korb, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Maaelukomisjon: Inara Luigas, Arno Sild, Artur Talvik, Heimar Lenk, Martin Repinski, Urmas Kruuse, Ülle Särgava (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi (nõunik), Jaanika Lokk (konsultant) Puudusid: Andres Metsoja Maaelukomisjon: Igor Gräzin, Siret Kotka-Repinski Kutsutud: Ökoriik Eesti esindaja Kai Künnis-Beres, Eesti Kutseliste Mesinike esindaja Maire Valtin, Eesti Mesinike Liidu esindaja Rea Raus, Baltic Agro AS arendusdirektor Margus Ameerikas, Balti Keskkonnafoorumi juhatuse liige ja keskkonnaekspert Kai Klein, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel, Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna keemia- ja biotehnoloogia instituudi professor Erkki Truve, Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Tuuli Levandi Päevakord: 1. Kollektiivse pöördumise „Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine“ arutelu, ühisistung maaelukomisjoniga 1. Kollektiivse pöördumise „Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine“ arutelu, ühisistung maaelukomisjoniga Rainer Vakra märkis, et kollektiivsele pöördumisele „Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine“ on alla kirjutanud 1856 kodanikku. Rea Raus tõi ettekandes (protokolli lisa 1) välja GMO-de (geenmuundatud organism) kasvatamise sotsiaalmajanduslikud, keskkonna ja inimese tervise aspektid. Tema sõnul on Eesti otsustanud hoida kuvandit mahemaana, kuid see on põhimõttelises vastuolus GMO-sid soosiva hoiakuga. Samuti kalduvad tarbijate eelistused GMO-vabade toodete kasuks ning ka Maaeluministeeriumi tõendusel puudub Eestis huvi GMO kasvatuse vastu. Seega ei tohiks olla takistusi keelustada Eestis GMO-de kasvatamine. Maire Valtin jätkas ettekandega selgitades mesinike seisukohti ja GMO-de mõju tolmeldajatele. Kai Künnis-Beres lisas ettekandele, et GMO-dega kaasneb pestitsiidide suurem kasutus ehk kasvab keskkonnareostus. Samuti saavad GMO-dest kasu vaid väike grupp inimesi ning suur osa eestlastest on GMO-de vastased. Mati Koppel andis ettekandes (protokolli lisa 2) ülevaate geneetilisest muundamisest, GMOde kasutamisest maailmas ning sellega kaasneda võivatest ohtudest. Ettekandja märkis, et üleliigsete regulatsioonide tõttu on GM-taimede turule toomine väga kallis ning seetõttu kättesaadav vaid suurfirmadele. Praegu on Euroopas lubatud kasvatada vaid ühte maisi MON810, kuid see ei sobi Eesti kliimatingimustes kasvatamiseks. Vaatamata vähestele turule jõudnud GMO-dele, on ühiskonna seisukohad äärmuslikud – vastased ei arvesta GMO-de häid külgi ja pooldajad omistavad GMO-dele liialt positiivseid omadusi. Seega on GMO probleemid mitmekesised ja keerulised, mis vajavad tasakaalustatud lähenemist. Arvestada tuleb iga GMO kindlate omadustega ning alles seejuures seisukoht võtta, kuna sobivas looduskeskkonnas ja majandusruumis võib GMO ka kasulikuks osutuda. Marku Lamp tutvustas ettekandes (protokolli lisa 3) GMO-de alast seadusandlust. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on loodud geenitehnoloogiakomisjon, millel on eelkõige nõuandev funktsioon. Eestis ei ole antud ühtegi GMO põldkatsete luba ja Maaeluministeeriumi seiretulemused näitavad, et Eesti on GMO vaba piirkond. Sigmar Suu selgitas ettekandes (protokolli lisa 4) GM ja tavapõllukultuuride kooseksisteerimist. Käitlemise nõuded tagavad, et GM põllukultuuri sisaldus mitte GMpõllukultuuris ei ületaks 0,9% ning selle täitmist kontrollib Põllumajandusamet. Kahel eelneval aastal toimunud analüüsist selgus, et võimalikku GMO-de saastet Eestis ei ole. Rainer Vakra küsis, et kas ja kuidas 19 Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki on keelustanud GMOde kasvatamise. Marku Lamp vastas, et antud riigid on keelustanud konkreetsed GM maisi sordid ning tegemist ei ole täieliku GMO-de keeluga. Rea Raus lisas, et petitsioon ei taotle laboris geeniuuringute keelustamist. Meelis Mälberg tundis huvi, et mis on esitatud pöördumise lõplik eesmärk: kas keelustada konkreetne maisi sort või üldiselt GMO-de kasvatamine Eestis. Rea Raus selgitas, et petitsiooni algatajate eesmärk on hoida keskkonda ja inimeste tervist. Pöördumine keskendub vaid Eestis GMO-de kasvatamisele. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb arvestada, et GMO arendustöid tehakse pidevalt ning seetõttu ei ole otstarbekas igat sorti eraldi keelustada, vaid Eesti ei tohiks lubada üldiselt GMO-de kasvatamist. Oluliseks argumendiks on Eesti võetud suund mahemajandusele ja keskkonnasäästlikumale toidutootmisele. Urmas Kruuse küsis, et mis on Maaeluministeeriumi arvamus keelustamisest, arvestades toodud sotsiaalmajanduslikke aspekte. Sigmar Suu vastas, et antud küsimuses lähtutakse teaduspõhisusest. Seega keelustada sort, mis Eestis nagunii ei kasva, ei ole ratsionaalne. Samas on EL direktiivi alusel võimalik GMO kasvatamist keelata ka keskkonna, põllumajanduse või sotsiaalmajanduslikke aspekte arvestades. Artur Talvik märkis, et oluline on riiklikult otsustada, kas Eesti suund on intensiivne- või mahepõllumajandus. Kindlasti ei tohiks lubada GMO-dega kaasnevat keskkonnareostuse ja pestitsiidide kasutamise suurenemist, kuid samuti ei ole päris õige keelata GMO-dega tehtavat teadustööd. Komisjoni liige tundis huvi, et milliseid GMO uuringuid tehakse Tallinna Tehnikaülikooli laborites. Erkki Truve selgitas, et Tallinna Tehnikaülikooli laborites uuritakse GMO-sid, kuid kahjuks ei ole Eesti uurimisrühmadel lepinguid suurfirmadega tänu millele ei ole ka piisavalt teadusraha antud valdkonna jaoks. Lisaks GMO-d pigem vähendavad pestitsiidide kasutamist ning taimekaitsevahendeid kasutatakse ka tavapõllumajanduses. Seejuures ei saa olla omaette eesmärk pestitsiidide kasutamise vähendamine, vaid pigem keskkonnasõbralikema kaitsevahendite toomine põldudele. Samuti on pöördumises väidetud, et GMO uuringud on alles algusjärgus ning ohutust ei ole absoluutse kindlusega tõestatud, kuid tegelikult algasid selle valdkonna mõjuanalüüsid juba 1974. aastal ja absoluutse kindlusega ei tõestata enam midagi pärast relatiivsusteooria sõnastamist. Kõige olulisem on mitte keelustada tehnoloogiaid, vaid kontrollida või keelustada nende produkte või lahendusi. Margus Ameerikas selgitas, et täna on GMO-de kasutamine Euroopas ja mujal maailmas väga erinev, näiteks on USA maisitoodang 20 aastaga kahekordistunud tänu GMO-de kasvatamisega ning seda kasutatakse ka etanooli tootmisel. GM on üks sordiaretuse võimalusi ning selle keelamisel arendatakse uusi tehnoloogiaid. Eesti põldudel kasvatatakse ka herbitsiide taluvaid sorte, mis ei ole aretatud geenimuundamisega. Rea Raus märkis, et pöördumise argumendid põhinevad teadusuuringutel, mis on kõigile kättesaadavad. Samuti on teaduspõhine fakt, et ristamine ja geenitehnoloogia on kaks erinevat asja. Petitsiooniga ei soovita keelustada tehnoloogiaid, vaid GM põllukultuuride kasvatamist. Kai Künnis-Beres pakkus, et Eesti suund võiks olla nuti-ökoriik. Kindlasti on riigi eesmärgiks jätkusuutlikkus ja püsimajäämine, kuid inimestele tuleb tagada võimalus saada ka kodumaist mahetoodangut. Lisaks on teadusrahad niivõrd väikesed, et mitmed teadusuuringud ei ole enam seetõttu objektiivsed. Aivar Kokk leidis, et petitsioonis on kaheti mõistetavaid väiteid ning see annab aluse vastakate arvamuste tekkeks. Rainer Vakra tundis huvi, et kas EL õigusaktidest tulenevalt on võimalik ette keelustada GMO-sid. Marku Lamp vastas, et praegune regulatsioon EL-s on juhtumipõhine, kuid täielikult on keelanud näiteks Austria ja Ungari. Seejuures on uue GMO turule toojal võimalus keeldu vaidlustada. Sigmar Suu täiendas, et Läti ja Leedu on otsustanud olla GMO vabad. Rainer Vakra küsis, et mis põhjendustel ei ole Eesti Läti ja Leeduga sarnast otsust teinud. Marku Lamp selgitas, et aluseks on olnud teaduspõhine lähenemine ning lähtutud on geenitehnoloogiakomisjoni arvamusest, mil iga sordi turule toomist eraldi analüüsitakse. Erkki Truve märkis, et EL on Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) kohtus kaotanud, kuna GMO taotluste menetlemine on liiga aeglane. Olav Kreen selgitas, et antud küsimuses on keeruline seisukohta võtta, kuna tegemist on väga vastuolulise teemaga ja arvamused on äärmuslikud. Teaduspõhisus peaks olema kindlasti riiklike otsuste tegemise alus, kuid arvestada tuleks ka ühistegevuste aluspõhimõtetega. Põllumeestel on printsiip: tee teistele head ja kui see ei ole võimalik, siis ära tee teistele halba. Samast põhimõttest tuleks lähtuda ka GMO lubamisel, et tagatud oleks kõigi ohutus ja kellelegi ei tehtaks halba. Inara Luigas märkis, et isegi kui Eesti otsustab olla GMO vaba riik, siis kaalukatel põhjustel saab seda alati muuta. Rea Raus tuletas meelde, et riik on vastu võtnud otsuse võtta suund mahepõllumajandusele ja puhtale keskkonnale ning seetõttu tuleb teatud otsused vastu võtta. Peeter Ernits selgitas, et esitatud petitsioon näitab inimeste muret keskkonna pärast ning sellega ei taotleta tehnoloogia keelustamist. Riik teeb otsuse küll teaduspõhiselt, kuid Läti ja Leedu näitel tuleks arvestada ka muude aspektidega Aivar Kokk märkis, et ohtlikke GM kultuure ei tohiks lubada ka edaspidi Eestis kasvatada, kuid samas ei tohiks keelata GMO potentsiaali kasutamist teadustöös. Täppisaretus ehk geneetiline modifitseerimine võimaldab kiiret sordiaretust. Komisjonide esimehed tänasid petitsiooni esitajaid olulisele teemale tähelepanu juhtimast ning kinnitasid antud probleemi menetlemise jätkamist Riigikogus. Otsustati: 1.1 Võtta teadmiseks. (konsensus- Rainer Vakra, Peeter Ernits, Valeri Korb, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Aivar Kokk, Inara Luigas, Arno Sild, , Artur Talvik, Heimar Lenk, Martin Repinski, Urmas Kruuse) 1.2 Jätkata arutelu. (konsensus- Rainer Vakra, Peeter Ernits, Valeri Korb, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Terje Trei, Aivar Kokk, Inara Luigas, Arno Sild, , Artur Talvik, Heimar Lenk, Martin Repinski, Urmas Kruuse)

Riigikogu juhatuse otsus

Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse Meelis Uustali k.a 1. detsembril algatatud kollektiivne pöördumine „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud“ ja edastada see menetlemiseks keskkonnakomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees