Aktsiisid muuta vabakaubandusega piiriäärsetel aladel naaberriigi tasemele

  • Virgo Pihlapuu
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 2 allkirja

998 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Peatatud: 2 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.

Läti piiri äärsel alal Eestis 50 km ulatuses võiks olla alkoholi aktsiis Läti tasemel või selle lähedane. Nii võiks  ka Tallinnas ja Helsingis olla sarnased aktsiisi numbrid.

Ettepanek

Eelkõige tuleks muuta alkoholi aktsiis vabakaubandusega naaberriigi tasemest sõltuvaks, aga sarnaselt saaks reguleerida ka muid makse vastavalt vajadusele. Võib naaberriigiga kokku leppida ka nii, et mõlemas riigis oleks vastav piiriäärne ala mingi ühtse vahepealse aktsiisi väärtusega. Tallinnas võiks sadamast 50 km raadiuses aktsiisid olla Helsingi aktsiisidest sõltuvad. Võib ka Soomlastega kokku leppida  mõlemas linnas mingi vahepealse aktsiisi numbri, mis kaotaks ära mõttetu kütuse kulutamise alkoholi pärast.

Põhjendus

Saame lahti piirikaubandusest ja mõttetust kütuse kulutamisest alkoholi vedamiseks. Kogu selle piirikaubanduse ja aktsiisi peale on kulunud liiga palju poliitikute ja inimeste elusi. Praeguse süsteemiga teed kuluvad, autod kuluvad, raha kulub, aktsiisid langevad ja kõik kaotavad. 
Piirideta Euroopal on omad negatiivsed kõrvalmõjud ja nendega toime tulemisks tuleb kasutusele võtta vastavad meetmed. Olematu riikidevaheline piir nõuab piiriäärsete alade eraldi reguleerimist.
Keeruline maailm vajab täpsemat juhtimist!

Kommentaarid

  1. Utoopiline ja kaheldava tulemusega.

    Neeme Danziger,

    Kõigepealt selline idee ei vabasta meid mõttetust kütuse kulutamisest, sest kui piiri ääres on hinnad naabriga ühtlustatud, kuid muust riigi osast madalamd, hakatakse ostma oma riigist aga piiri äärest ja sõidetakse ikka. Tõsisem probleem on, et aktsiisi ei maksa kauplus, isegi jaeettevõte mitte, vaid hulgifirma või tootja. Ka enamik jaekabandusettevõtteid on üleriigilised, neil puudub isegi selline eraldi arvestus, et saaks korjata mingit maksu (nt ka käibemaksu) eraldi kauplustest asukohast sõltuvalt. Teie pakutud asja kehtestamine, reguleerimine ja kontrollimine oleks nii kulukas, et ületaks sellelt loodatava tulu. Piirikaubandus on tegelikult positiivne nähtus, ta hoiab riigi valitsusi kontrolli all takistamaks väga lolle maksuseadusi vastu võtmast. Ainult valimiste kaudu ei saa valija siin head signaali anda. Probleemi lahendaks ikka korralik regionaalpoliitika, sh ka maksude kaudu. Nt asendada osaliselt tulumaks või käibemaks normaalse maamaksuga. Vms.

    1. Virgo Pihlapuu,

      50 x 2 kilomeetrit vähem sõita oleks ikka väga suur võit. Küsimus polegi, kuidas Eestit mingitest probleemidest vabastada vaid kuidas leevendada negatiivseid mõjusid. Kui ostetakse oma riigist, siis on see juba pool võitu. Kui tootjad suudavad eri riikidele makse maksta, siis suudavad ka samale riigile teise protsendiga - üks veerg tableisse juurde. Ma olen kindel, it iga jaekaubandusettevõte peab ikka hoolega arvestust iga üksiku poe rahalise seisu kohta. Selle asja juurutamine on ühekorde investeering ja enamjaolt tarkvaraline, protseduuriline. Käigushoidmise kulud oleks tühised. Piirikaubandus takistab riikidel teha iseseisvaid vajalikke otsuseid. Regionaalpoliitika võiks tähendada ju seda, et mingit piirkonda riigis juhitakse vastavalt selle iseärasustele. Väga mugav on muidugi juhtidel tuua vabanduseks, et raske juhtida, kui rool ainult paremale keerab. Viimane aeg oleks arendada veidi masinat, mitte tuua selle puudusi vabanduseks?

Olen lugenud läbi algatuse "Aktsiisid muuta vabakaubandusega piiriäärsetel aladel naaberriigi tasemele" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri