Utoopiline ja kaheldava tulemusega.
Kõigepealt selline idee ei vabasta meid mõttetust kütuse kulutamisest, sest kui piiri ääres on hinnad naabriga ühtlustatud, kuid muust riigi osast madalamd, hakatakse ostma oma riigist aga piiri äärest ja sõidetakse ikka. Tõsisem probleem on, et aktsiisi ei maksa kauplus, isegi jaeettevõte mitte, vaid hulgifirma või tootja. Ka enamik jaekabandusettevõtteid on üleriigilised, neil puudub isegi selline eraldi arvestus, et saaks korjata mingit maksu (nt ka käibemaksu) eraldi kauplustest asukohast sõltuvalt. Teie pakutud asja kehtestamine, reguleerimine ja kontrollimine oleks nii kulukas, et ületaks sellelt loodatava tulu. Piirikaubandus on tegelikult positiivne nähtus, ta hoiab riigi valitsusi kontrolli all takistamaks väga lolle maksuseadusi vastu võtmast. Ainult valimiste kaudu ei saa valija siin head signaali anda. Probleemi lahendaks ikka korralik regionaalpoliitika, sh ka maksude kaudu. Nt asendada osaliselt tulumaks või käibemaks normaalse maamaksuga. Vms.
50 x 2 kilomeetrit vähem sõita oleks ikka väga suur võit. Küsimus polegi, kuidas Eestit mingitest probleemidest vabastada vaid kuidas leevendada negatiivseid mõjusid. Kui ostetakse oma riigist, siis on see juba pool võitu. Kui tootjad suudavad eri riikidele makse maksta, siis suudavad ka samale riigile teise protsendiga - üks veerg tableisse juurde. Ma olen kindel, it iga jaekaubandusettevõte peab ikka hoolega arvestust iga üksiku poe rahalise seisu kohta. Selle asja juurutamine on ühekorde investeering ja enamjaolt tarkvaraline, protseduuriline. Käigushoidmise kulud oleks tühised. Piirikaubandus takistab riikidel teha iseseisvaid vajalikke otsuseid. Regionaalpoliitika võiks tähendada ju seda, et mingit piirkonda riigis juhitakse vastavalt selle iseärasustele. Väga mugav on muidugi juhtidel tuua vabanduseks, et raske juhtida, kui rool ainult paremale keerab. Viimane aeg oleks arendada veidi masinat, mitte tuua selle puudusi vabanduseks?