Õigus jääda eestlaseks!

Airis Meier,
107 allkirja
ALLKIRJASTA

893 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Mitte keegi ei peaks valima oma ema ja isa kodakondsuse vahel. Ometi Kodakondsuse seadus seda hetkel sünnijärgsetelt topeltkodakondsetelt nõuab. See on põhiseaduslik vastuolu, kuna Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Eesti kodanik, kellel on enam kui üks kodakondsus ning kes soovib Eesti kodakondsust säilitada, ei peaks  leidma end olukorrast, kus ta eirab ühte Eesti seadustest. 

Ettepanek

Riigikogu ülesanne on lähtuda oma töös Eesti Põhiseadusest. Seega, neil tuleb likvideerida vastuolu Eesti Põhiseaduse ja Eesti Kodakondsuse seaduse vahel. Sünnijärgsed Eesti kodanikud, kellel on peale Eesti kodakondsuse veel ka mõne teise riigi sünnijärgne kodakondsus, ei peaks olema kohustatud Eesti kodakondsusest loobuma põhjendusel, et ta soovib alles hoida ka oma teist kodakondsust. 
Samuti tuleks muuta oluliselt lihtsamaks topeltkodakondsuse võimalikkus välisriigis elavatele Eesti kodanikele, kes soovivad lisaks Eesti kodakondsusele omandada ka oma elukohariigi kodakondsuse. Eesti riigil on siin tähtis roll oma kodanike õiguste eest seismisel, näiteks töötades diplomaatilisel tasemel selle nimel, et sõlmida teiste riikidega selle osas kahepoolseid kokkuleppeid.

Põhjendus

Toetudes Inimarengu aruandele 2016-2017 (https://inimareng.ee/valjapoole-avatud-eesti/eestlased-maailmas/ ) elas Eesti Statistikaameti andmetel 2015. aasta alguses välismaal hinnanguliselt kuni 120 000 Eesti kodanikku. Aruande koostajate hinnangul on see arv aga pigem 150 000 ning 200 000 vahel (ligikaudu 15% kõikidest eestlastest). 

Eestist lahkutakse erinevatel põhjustel, mis võivad olla nii professionaalsed kui ka eraelulised. Meil kõigil on õigus vabale liikumisele. See on üks meie põhivabadustest. Eestist eemal elades on Eesti identiteedi säilitamine eriti oluline, aga ka oluliselt raskendatud. 
Eesti kultuuri, keele ja üldisemalt Eesti identiteedi säilitamine väliseesti kogukondade seas toetub suuresti õhinapõhisele vabatahtlikkusele. Selle eest võitlevad paljud kohalikud õpetajad, lapsed ning nende vanemad. Iga eestlane loeb. Olles ise elanud Belgias ligikaudu  15 aastat ning töötanud selle nimel, et Eesti huvid oleksid Euroopa Liidus võimalikult hästi esindatud, ei saa ma nõustuda suhtumisega justkui kõik Eesti geograafilistest piiridest väljaspool elavad eestlased oleksid Eestist põgenenud ning Eesti hüljanud. Tegelikult on hoopis vastupidi. Lisaks Eesti kogukonnas eesti keele ja kultuuri viljelemisele tutvustavad väliseestlased Eestit ja meie rahvakombeid ka kohalikule elanikkonnale, tehes seda vabatahtlikkuse alusel, oma pere ning töö kõrvalt. Diasporaa on tihti eeskuju ja sisuliselt Eestit esindav ja edendav mitteametliku diplomaatia osa maailmas. 

Kahjuks aga saadab praegune põhiseaduse ja Kodakonduse seaduse vastuolu negatiivse sõnumi: eestlasi maailmas pole vaja, juhul kui nad ei hülga oma teist identiteeti või soovivad oma elukohariigiga läbi teise kodakondsuse samuti tugevates sidemetes olla. Semantika on oluline. Kas me soovime hoida sidet kõikide eestlastega välismaal? Kui jah, siis me ei peaks neid panema valiku ette, mis paratamatult võib viia nende suhte katkemiseni oma isamaaga. Esimene samm eestluse hoidmiseks maailmas on lubada sünnijärgsetel eestlastel säilitada tingimusteta oma Eesti kodakondsus. See on põhiseaduslik õigus ning sünnijärgne Eesti kodanik, kellel on enam kui üks kodakondsus ning kes soovib Eesti kodakondsust säilitada, ei peaks end leidma olukorras, kus ta eirab ühte Eesti seadustest. 
„Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult.”, Jakob Hurt.
"Iga okas loeb!", #siil2018
107 allkirja

893 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda.

Kommentaarid

  1. Airis Meier

    Pealkiri

    Ma teeks pealkirja "Õigus jääda eestlaseks!". See püüab pilku ning ilmselt kogume kiiresti 1000 allkirja kokku. Allkirjade kogumiseks on isikutel vaja ID kaarti, seega peab olema tekst lihtne ja selge ja koheselt haaratav.

    1. Mailis Sütiste

      Igati nõus, Airis, selle pealkirjaga kui ka tekstiga. Väike märkus, "professionaalne" peaks ühe f-iga olema. Ma teen ettepaneku lisada lausele: "Tegelikult on hoopis vastupidi. Lisaks Eesti kogukonnas eesti keele ja kultuuri viljelemisele tutvustavad väliseestlased Eestit ja meie rahvakombeid ka kohalikule elanikkonnale, tehes seda vabatahtlikkuse alusel, oma pere ning töö kõrvalt. Diasporaa on tihti eeskuju..."

    2. Airis Meier

      Tehtud!

    3. Mailis Sütiste

      Aitäh!

    4. Katrin-Heli Natalicio

      Paluks parandada ühte lauset: Póhjenduse 7. lauses oleks nagu mingi sóna puudu vói peaks lauseehitust veidi ümber seadma ("Vabatahtlikele toetuv (?) Eesti kultuuri, keele ja üldisemalt Eesti identiteedi säilitamise eest võitlevad paljud kohalikud õpetajad, lapsed ning nende vanemad." Ettepaneku osa viimane lause on minu arvates veidi ebatäpne: "Samuti tuleks muuta oluliselt lihtsamaks topeltkodakondsuse võimalikkus EestisT eemal elavatele Eesti kodanikele, kes soovivad oma elukohariigis omandada Eesti kodakondsusele lisaks ka tolle riigi kodakondsust." Minu küsimus on, mida on sellega silmas peetud? Eesti ei saa ju otseselt teiste riikide seadusandlust mójutada, et Eesti kodanikel lihtsam teisi kodakondsusi saada oleks. Küll aga on Eestil vóimalus muuta see LEGAALSEKS vói siis töötada diplomaatilisel tasemel selle nimel, et sólmida teiste riikidega selle osas kahepoolseid kokkuleppeid.

    5. Katrin-Heli Natalicio

      Póhjenduses olev link sellisel kujul kahjuks ei tööta, sest lingile järgnev sulu lópu märk on samuti sinine (sattunud interlingi markeeringusse). Kui see sulu märk lingiga kaasa kopeerub, siis on link kehtetu. Paluks see märk markeeringust välja vótta, siis klapib koheselt lingi avamine.

  2. Katrin-Heli Natalicio

    Sünnijärgne kodakondsus...

    ...on iga inimese elementaarne óigus. Seda ei tohiks sunniviisiliselt kelleltki ära vótta. Eesti sellekohane seadusandlus on pärit 1995. aastast, kui Eesti Vabariik oli alles paari aasta eest taastanud iseseisvuse ning Euroopa Liidu liikmeks saamine oli veel 9 aasta kaugusel tulevikus (2004.a.). Sellest saati pole kahjuks topeltkodakondsuse seadust nende muudatustega kohandatud. Teiste Euroopa Liidu riikide seadusandlus lubab reeglina teiste sünnijärgsete Euroopa Liidu kodakondsuste allesjätmist. Hoopis teine olukord on naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsustega. Oleks väga vajalik, et Riigikogu viiks end kurssi teiste riikide vastava seadusandlusega ja teeks vahet just sünni kaudu ja naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsustel Eesti kodanikuks saamise taotluste puhul. Ja paluks rohkem tähelepanu pöörata just neile, kes sünnilt Eesti kodanikud on ja ka nendele móelda. Praegu on kahjuks küll tunne, et erakonnad mótlevad póhiliselt sellele, kuidas "uusi" (eesti-vene) topeltkodanikke vältida ja mitte sellele, kuidas väärtustada praeguseid kodanikke ja säilitada nende kontakte Eestiga. Väliseestlaste teened Eesti kultuuri alalhoidmisel ja Eesti omariikluse taastamisel on olnud hindamatud. Ja kui nende juured Eestis jäävad alles, on nende järeltulijaile Eestisse tagasipöördumine südame kutsel palju tóenäolisem. Palun tehke ometigi topeltkodakondsuse lubamisel vahet sellel, kas Eesti kodakondsus on omandatud sünni vói naturalisatsiooni kaudu!

    1. Airis Meier

      Arvesse võetud. Tänan.

  3. Rain Ots

    Ettepanek põhineb valeväidetel!

    Väide, et kodakondsusseadus ja Põhiseadus on vastuolus, on juridilisest seisukohast vale ja asjatundmatu. Kehtiv kodakondsusseadus on loodud väga suure hoolega ning läbimõeldult. Seejuures on läbimõeldud kodakondsusseaduse ja Põhuseaduse koosmõju. Põhiseadusega vastuolus olevat seadust ei oleks saanud vastu võtta. Kodakondsusseadust tölgendatakse kooskõlas Põhiseadusega, mistõttu kehtiva korra kohaselt mitte üheltki sünnijärgselt Eesti kodanikult ei ole vastu tema tahtmist kodakondsust ära võetud. Eesti kodanikel, kes elavad välismaal on võimalik täiesti korrektselt praegu säilitada Eesti kodakondsus ka siis, kui nad peaksid lisaks taotlema välismaa kodakondsust. Ka laps võib vastu võtta esmalt oma sünnijärgse Eesti kodakondsuse ema või isa kaudu ja alles hiljem taotleda võõrriigi kodakondsust - kui tal seda vaja peaks olema. Ettepaneku põarvesse ei ole võetud turvalisuspoliitilisi aspekte, millele praegune kodakondsusseadus rajaneb. Eesti kodakondsusseaduse vastast ning topeltkodakondsuse kampaaniat on ajanud kogu Eesti Vabariigi eksisteerimise aja vältel Venemaa, kelle eesmärgiks on et Eestis elavad venelased ei loobuks Vene kodakondsusest. Venemaa käsitleb topeltkodanikke Vene kodanikena, mis tähendab, et neil on Venemaa ees lojaalsuskohustus. Venemaa kodanikel, kes Eestis on sooritanud kuriteo ja põgenenud Venemaale, ei saa Venemaa välja anda. Eesti kaitseväes teenimist võimalikus sõjas Venemaa vastu käsitleb Venemaa topeltkodanike puhul kui väga rasket kodumaareetmist. Selletõttu näiteks Soome loeb topeltkodanikke ebausaldusväärseiks ega kohtle neid kui oma kodanikke, mitte lubades neid isegi vabatahtlikult sõjaväeteenistusse. Selleks, et välismaal elades säilitada eestust, eesti keelt ja eesti identiteeti, ei ole vaja olle Eesti kodanik. Eestlus on paljo vanem kui Eesti riik! Kui keegi soovib olla Eesti kodanik, siis see ei ole niisama formaalsus, vaid kohusrus ja õiguus näiteks teenida Eesti sõjaväes koos teiste kodanikega. Teen ettepaneku muudatusettepanek tagasi lükata.