Tallinna Linnahall pole ainult arhitektuur vaid linnaruumi osa! Palume säilitada hoone välimus senisel kujul renoveeritud kaasaegsete lahendustega, vastavalt Muinsuskaitse reeglitele.
Leiame, et Linnahall on mitte ainult arhitektuuriline objekt, vaid lisaks sellele ka linnaruum ja ajalooline paik, mis on mänginud olulist rolli taasiseseisvumise ajal.
Arhitekt Raine Karp ja Riina Altmäe on 1980. aastaks loonud ansambli, mis on olnud nõukogude ajal üks ehitisi (koos mõnede teistega), mis just keerulisel ajal olid rahvuslikkuse meelestatusega välja võideldud. Seal on ka toimunud taasiseseisvumisaja olulisemad üritused (Eesti Kongress, Rahvarinne) , mis on pannud aluse meie praegusele vabadusele, mida peame kalliks. Arhitektuuriliselt on tegu selgelt vägagi hinnatud brutalismi (modernismi) ühe näitega, mis oma läbimõeldusega on üks pärle, mitte Eestis, vaid kogu maailmas. Hoones olnud Enn Põldroosi maailma suurim 10x50 meetrine tekstiilpannoo “Elurõõm”, ühe parima akustilise lahendusega saal (isegi praegu) , läbimõeldud sisse- ja väljapääsud on vaid vähesed näited sellest.
Palume linnavõimul selgelt läbi mõelda, millisel kujul minnakse edasi Linnahalli projektiga ning kuidas on võimalik säilitada seda kompleksi mõistliku lahendusena, kus hoonele antakse selge sisu ja eesmärk. Nõustume, et Linnahall peab olema ruum, mis on rahvale avatud ning hoonega, mida kasutatakse võimalikult sagedasti konverentside, artistide, arhitektuurialaste ekskursioonide ja ajaloo tutvustamiseks. Linnahall peab säilima, aga olema ka avatud nii linnainimestele kui ka atraktiivne koht turistidele.