Väesõnad kui autentsed emotsiooni ja tunde väljendajad
Väesõnad on selleks, et täpselt kirjeldada emotsiooni või tunnet. Nende eemaldamine võtab võimaluse väljendada oma tõelist tunnet, kasutades alternatiive võib sisu pehmenduda ja tekitada valearusaamu. Loomulikult nende sõnade kasutuse eest vastutab kasutaja ise. Elus pole kõik lilled ja liblikad, on oluline, et jäätaks võimalus seda väljendada kui on kohane. Ma saan aru, et me läheneme järjest rohkem ajastule, kus otse ja ausalt välja ütlemine ei ole enam teretulnud, aga minu jaoks Eesti rahva ja riigi suurim eelis on aus ja otsekohene inimene. Pole mõtet ÕSist võtta sõnu, mis vähendavad ausat ja otsekohest väljenduslaadi. Olgugi, et need individuaalset kõlavad labaselt ja rõvedalt, on neil oma aeg ja koht. Ja ma ei ironiseeri, kui keel tehakse mittemidagiütlevaks massiks, kus on ainult pehmed sõnad, siis rahvas muutub samasuguseks. Sul lihtsalt pole sõnavara, et väljendada mida sa päriselt tunned ja näed. See kehtib kõigi sõnade, mitte ainult vulgaarsete kohta. Teine mõte on, et keda need sõnad ÕSis segasid? Ja ma ei küsi seda agressiivselt, küsin otse, siira huviga. Neid sõnu kasutatakse tänaval kõnes, kasutatakse kirjas. Olles asjas teadmatu, seni kuni pole paremat seletust, kõlab nagu saaks palka iga sõna eest, mis lisati või eemaldati, või lihtsalt asendustegevus millegi kasuliku tegemisele. Võimalus ka, et seal seltskonnas kellelegi öeldi mõni neist sõnadest, solvus ja järgmine kord tahab erudeeritult vastata "ära kasuta sõnu, mida ÕSis" pole. Olgugi, et lõpp läks pipraseks, olen siiralt huvitatud miks need välja jääti ja miks keegi arvab, et nad ei pea seal olema. Võime viisakalt jääda eriarvamusele.