Nõuame vanade ja ausate eestikeelsete sõnade "munn" ja "mölakas" taas sisseviimist Õigekeelsuse Sõnaraamatusse.
ÕS määratleb ennast kirjakeele normi alusena. Uuest ÕS-i väljaandest on välja jäetud rida murdesõnu, nn madalsõnu ja vulgaarseteks kuulutatud sõnu. Leiame, et vaamata vulgaarsusele on munn ja mölakas sõnad, mis eesti keelt rikastavad ja mille kirjakeelest välja viskamine vaesustab meie kultuuriruumi. Mõlemat sõna kasutatakse aktiivselt nii kõnes kui kirjas. Näited hiljutistest artiklipealkirjadest: "Idufirmajuhi edu valem: ära ole mölakas ja kamaluga kannatust;" "Sa ei saa olla mölakas kui tahad teatris töötada;" "aga nemad ei pannud mind tähele, muudkui plaksutasid sellele, mis polnud munngi ja seitse tuhat laiki oli juba ja mitte munnigi." Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Leiame, et eesti keele ja kultuuri säilimine ilma munni ja mölakata teeb munnide ja mölakate tegevuse lihtsmaks, mitte raskemaks, vaesustab eesti keelt, piirab eestlaste väljendusvabadust ning on põhiseadusega vastuolus.
Palume Riigikogu Kultuurikomisjonil küsimust arutada ja tagada "munni" ja "mölaka" staatuse taastamine kirjakeelsete sõnadena ehk nende tagasipanek Õigekeelsuse Sõnaraamatusse.
Vängete sõnade vabadus
Iga-aastasel e-etteütlusel osalejana ja ka üldse eesti keelest lugu pidajana soovin jätkuvalt oma sõpradele, kel sama armastus, peale etteütlust tögades või ka pimedas kangialuses röövlist mölakale öelda:”Munn, miks sa koma ei pane!”
Kehaosadel on omad nimed
Kehaosadel ja keha jääkainetel on omad nimed olnud eesti keeles kogu aeg ja mingist hetkest hakatakse seda pidama roppuseks. Need sõnad ei kahjusta eesti keelt vaid täiendavad.