Kena salvrätiku arvutus (no offence)
Ma isegi ei tea, millest alustada. Sa keskendud palju kuludele - ehk alustame siis sellest. €6M (oletades, et su komakohtadega arvutus on ligilähedane reaalsele summale ja kõik kasutavad ühtselt välja toodud litsentsitasusid), võib tunduda suur summa üksikisiku tasandil, aga on praktiliselt märkamatu veepiisk miljarditesse ulatuvas riigieelarves. Lisaks väidad sa, et "on Linuxit lihtsam õppida ja siluda", kuid ei maini, kelle jaoks. Tarkvaraarenduses tõepoolest nõustun sinuga, aga ürita LibreOffice'is mingit vähegi keerukamat valemit arvutustabelis kokku panna või luua slaidiesitlust, mis ei jäta muljet, et see on 20 aastat vana. Nüüd kujuta ette, et kuskil Kapa-Kohila omavalitsuses on keegi 50+ Malle, kes on viimased 30 aastat pannud eelarveid kokku MS Excelis ja peab nüüd nullist alustama. Ning kui sa töötad asutuses, kus on vähegi tundlikumad riigiandmed, millel on reaalne lekkimise risk, siis on üsna ebatõenäoline, et organisatsioonil puuduvad a) telemeetria kontroll, b) tulemüür ning c) protseduurid andmekaitse, riskihindamise jms jaoks. Idee on hea, aga vajab veidi ümbermõtestamist. Näiteks, kui räägime koolidest, siis tõepoolest - miks me peaks avalikku raha kulutama selleks, et reklaamida lastele erasektori tasulist tarkvara? Tänapäeval on laialt levinud tasuta või soodsamad alternatiivid nagu macOS, Google Docs jne. Targem olekski tutvustada vabavara alternatiive (kuidas paigaldada Ubuntu, joonistada GIMPis jne). Lisaks tasuks üle vaadata avaliku sektori töökuulutused ja kaotada nõuded konkreetsete tasuliste toodete ja oskusele. Kui teenistuja/töötaja saab sama kvaliteediga töö tehtud sama kiiresti LibreOffice'is kui MS Office'is, siis ei ole mingit põhjust nõuda viimase oskust. P.S. Ajalooliselt ei ole Eesti oma Linuxi distrod kaua vastu pidanud (https://www.ohtuleht.ee/86302/linux-nuud-ka-eesti-keeles, https://et.wikipedia.org/wiki/Estobuntu)