Nõuame Eestis elavate põlisrahvaste õiguste ametlikku tunnustamist ja kaitset

1. Õiguslikud alused

Põlisrahvaste Koostöökogu juhindub käesoleva rahvaalgatuse esitamisel järgnevates rahvusvahelistes lepetes sätestatud maailma põlisrahvaste õigustest ja põhimõtetest:

(1) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Genfi 27.06.1989; Põlisrahvaste ja Hõimurahvaste Konventsioon ILO 169;

(2) Põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioon 07.09.2007;

(3) Euroopa Parlamendi 03.07.2018 resolutsioon maailma põlisrahvaste õiguste rikkumise, sealhulgas maa hõivamise kohta;

(4) Läänemaa (10.01.2021), Virumaa (09.01.2022), Saaremaa (12.02.2023) põlisrahvaste enesemääramise manifestid;

(5) Iseseisvuse Manifest kõikidele Eestimaa rahvastele 24.02.1918;

(6) Eesti kaart meie põlisrahvaste Maade ajalooliste piiridega, mis oli aluseks iseseisvunud Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele Rahvasteliidus 1920. a;

(7) 800 ja enam aasta tagusest ajast säilinud ürikud ja lepingud, mis koos värskemate lepete ja manifestidega tõendavad, et meie Maade põlisrahvad on olnud rahvusvahelise õiguse tunnustatud subjektideks, oleme õigusliku järjepidevuse alusel kestnud aastatuhandeid, oleme üle elanud kõik võõrvõimud ja oleme jätkuvalt olemas;

(8) Põlisrahvaste Koostöökogu asutamisleping (12.02.2023);

(9) Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alusel territooriumil elavate põlisrahvaste õiguste deklaratsioon (20.04.2023);

(10) Eestis elavate põlisrahvaste vastastikused tunnustuskirjad.

2. Põlisrahvaste hinnang Eesti Vabariigis valitsevale olukorrale

Tuginedes eelnimetatud rahvusvahelistes lepetes maailma põlisrahvaste õiguste kaitseks sätestatud põhimõtetele anname Eesti Vabariigis valitsevale olukorrale järgneva hinnangu:

2.1. Eesti Vabariik, mis eksisteerib meie põlisrahvastele ajalooliselt kuuluvatel maadel, merealadel ja õhuruumis ja mille kodanikud me oleme, ei ole seni tunnistanud riigi territooriumil elavate põlisrahvaste ajaloolist õigust korraldada oma elu eelnimetatud rahvusvaheliste lepetega vastavuses. Eesti Vabariigi seadustes ja muudes riiklikes otsustes ei ole seni arvestatud, et põlisrahvaste õiguste kaitseks rahvusvaheliselt kokkulepitud reeglid tuleb kehtestada ja jõustada ka Eesti Vabariigis.

2.2. Eesti Vabariigi riigikorralduses kehtestatud esindusdemokraatia tingimustes on võimul olijate tegevus Eesti Vabariigi Põhiseaduses kehtestatud aluspõhimõtete muutmisel ja tühistamisel muutunud rahva poolt täiesti kontrollimatuks. Põhiseaduses fikseeritud aluspõhimõtteid tahtlikult eirates ning rahvusvahelistes lepetes maailma põlisrahvaste õiguste kaitseks vastu võetud põhimõtete rakendamist vältides on valitsejad muutnud Eesti neokolonialistlikuks režiimiks. Koos osalusdemokraatia välistamisega on hävitatud eeldused Eesti Vabariigi edasikestmiseks iseseisva riigina.

2.3. Neokolonialistlik režiim Eestis kasutab põlisrahvaste maadel elavate inimeste mõjutamiseks lubamatult ja propagandistlikult valetamist, hirmutamist, sõjaõhutamist, pimeda rahvustevahelise vaenu, sh russofoobia seadustamist, talumatu maksukoorma kehtestamist, meile omase traditsioonilise eluviisi hävitamist ning ühiskondlike väärtushinnangute ja moraali väärastamist, millega sunnitakse rahvast loobuma Põhiseaduse preambulis väljendatud aluspõhimõtetest ja eesmärkidest.

2.4. Rohepöördeks nimetatavat kliimapoliitikat teostakse lubamatult ja propagandistlikult rahvale valetades. Ettevaatusprintsiipe eirates on režiim hiiglaslike tuuleparkide rajamise ettekäändel alustanud röövellikku genotsiidi eesmärgiga hõivata kuritahtlikult Eesti põlisrahvaste ajalooliseks omandiks olevad maad ja merealad ning muuta need piirkonnad eluks kõlbmatuteks.

2.5. Rahvastikupoliitikas hävitatakse lubamatult ja propagandistlikult traditsioonilist perekonda milles on isa, ema ja lapsed, sündimus on kõigi aegade madalaim, samasooliste abielusid õhutades ja väärtushinnaguid perverteerides kujundatakse urbaniseerunud ühiskonda mis on elu hävitav ja ei ole jätkusuutlik.

2.6. Hariduspoliitikas viiakse läbi väidetavat eestikeelsele õppele üleminekut, kuid tegelikkuses toimub loodud ühiskoolides ja lasteaedades põlisrahva laste identiteeti hävitav assimileerimine ja integreerimine võõrastega. Õpetamisel on peamine tähelepanu laste individuaalsete annete ja võimete arendamise asemel suunatud mahajääjate järeleaitamisele.

2.7. Majanduspoliitikas hävitab režiim riigi majanduslikku iseseisvust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet tagavat odavat ja juhitavat elektritootmist ning koos sellega ka kohalikku ettevõtlust. Selle asemel jätkatakse majanduslikult kahjuliku Rail Baltica ning uute tuuleparkide rahastamist maksumaksjatelt täiendavate maksudega kogutava raha eest. Hõivatavad maad ja merealad müüakse võõrastele, hävitatakse looduskeskkonda, avatakse uusi karjääre ning raisatakse ära põlisrahvastele kuuluvad maad, metsad ja maavarad. Merekaablite rajamiseks kulutatud summad on tänases julgeolekukeskkonnas osutunud liigselt riskantseteks ja kahjumlikeks investeeringuteks, sest nende kaablite juba korduvate tahtlike rikkumise järel on võimalik neid taastada vaid väga suurte kulude ja prognoosimatult pika aja jooksul.

2.8. Loodusvarade mastaapset röövimist on režiim alustanud teadmises, et kaasnevalt hävitatakse põlisrahva kodud, vääriselupaigad ja põhjavee varud ning kokkuvõttes kahjustatakse korvamatult meie senist looduslähedast elukeskkonda kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Rahvale lubamatult ja propagandistlikult valetades tehakse ettevalmistusi maavarade suuremahuliseks kaevandamiseks ning vastavate kontsessiooni lubade ja õiguste andmiseks võõrastele. Loodusvarade röövimist kavandatakse hoolimata sellest, et Virumaa põlisrahvas on avalikult keelanud ära ja nõudnud maavarade kaevandamiseks tehtavate ettevalmistuste kohest lõpetamist.

2.9. Riiklike eriplaneeringutena rajatavate tuuleparkide arendajate poolt tellitud keskkonnamõjude hinnangud on koostatud valetades ja arendajatele sobivalt. Nendes hinnangutes ei ole arvestatud sõltumatute rahvusvaheliste teadusuuringute tulemustega, mis üheselt ja selgelt kinnitavad tuuleparkide kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ning ümbritsevale elusloodusele ja keskkonnale tervikuna. Eestisse rajatud tuuleparkide ümbruses elavatel inimestel on juba tekkinud tervisekahjustused. Inimeste tervisekahjustusi põhjustavate tegevuste fikseerimise eest vastutav Terviseamet teostas 2024.a madalsagedusliku müra uuringu Saarde valda rajatud tuulepargi juures. Režiim mõõdistustulemusi ei avaldanud ja inimeste tervisekahjustuste meditsiinilisi uurimisi ei algatanud. Sarnaste Eestisse kavandatavate tuuleparkidega on režiimil kavas katta sisuliselt kogu riigi territoorium. Režiimi poolt vastutustundetult toetatavad arendajad ei arvesta tuuleparkide rajamisel ja käitamisel nendes piirkondades elavatel inimestel ilmnevate tervisekahjustustega ning vastavate tagajärgede eest hoiatavate teadusuuringute tulemustega.

2.10. Olukorra positiivseks lahendamiseks on Riigikogul ja kohtutel vastutustundliku suhtumise korral võimalik lähtuda ettevaatusprintsiibist ning teha otsused mis arvestavad rahva tahtega, rahvusvahelistes lepetes põlisrahvaste õiguste kaitseks kehtestatud reeglitega ning sõltumatute teadusuuringute abil saadud hoiatavate tõendite ja soovitustega.

3. Põlisrahvaste ühised nõudmised ja lahendusettepanekud

Rahvalgatuse allkirjastanud üldsuse esindajad nõuavad eeltoodud õiguslikest alustest ja hinnangutest lähtuvalt Riigikogult ja Riigikohtult olukorra lahendamist Eesti Vabariigi Põhiseaduse alusel, mille § 3. sätestab: Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

3.1. Põlisrahvaste õiguste, omandi ja esinduskogude tunnustamine ja toetamine.

- Nõuame, et Eesti Vabariigi seaduseandjad, valitsus, riigiasutused, KOV-d ja kohtud muudavad oma senist suhtumist, lõpetavad põlisrahvaste diskrimineerimise ning asuvad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ja põhimõtteid järgides Eesti Vabariigi territooriumil elavate ja vähemuses olevate põlisrahvaste õigusi, omandit, algatusi, enesemääramisi ning põlisrahvaste esinduskogude ja esindusasutuste tegevust ametlikult ja sisuliselt tunnustama, kaitsma ja toetama.

- Nõuame, et Riigikogu tagab vastavate otsuste vastuvõtmisega maailma põlisrahvaste õiguste kohta kehtivate üldtunnustatud normide ja põhimõtete rakendamise Eesti õigussüsteemi lahutamatu osana vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §3.

- Lahenduse saavutamiseks toetame Põlisrahvaste Koostöökogu algatusi koostada ja esitada Riigikogule eelnõusid, mis on osalusdemokraatia hea näitena vajalikud põlisrahvaste enesemääramiste, esinduskogude ning põlisrahvaste õiguste ja omandi tunnustamiseks ja kaitseks.

- Samuti toetame Riigikogus esindatud erakondi ühendava Eesti Vabariigi territooriumil elavate põlisrahvaste toetusrühma loomist, mille abil on võimalik põlisrahvaste õiguste ja osalusdemokraatia tagamiseks vajalike eelnõude ettevalmistamist koordineerida.

- Viitame, et Euroopa Parlament oma resolutsioonis punktis 4: “palub kõigil riikidel ja eelkõige ELi liikmesriikidel, kes ei ole veel ratifitseerinud ILO konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta, seda teha; taunib asjaolu, et seni on konventsiooni ratifitseerinud vaid mõned liikmesriigid; kutsub ELi üles tegema kõik võimaliku oma poliitiliste ja inimõigustealaste dialoogide kaudu, mida peetakse kolmandate riikidega, et ergutada ratifitseerima ILO konventsiooni nr 169, ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, võtma vastu nende fakultatiivprotokollid ning toetama põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni”;

3.2. Põlisrahvaste esindajate kaebeõiguste tunnustamine ja õiguskaitse tagamine.

Nõuame kohtutelt, sh Riigikohtult, põlisrahvaste esindajate kollektiivse kaebeõiguse tunnustamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtule esitatavatele põlisrahva kaebuste lahendamisel, millega koheselt peatatakse, tühistatakse ja keelustatakse kõik põlisrahvaste maadel ja merealadel meie elukeskkonda ja inimeste tervist hävitavate tuuleparkide rajamiseks alustatud tegevused, sh nende maade ja merealade hoonestusõiguste enampakkumisena toimuv müük.

Sarnaselt nõuame kohtutelt põlisrahvaste esindajate kollektiivse kaebeõiguse tunnustamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist kõigi põlisrahvaste maadel kavandatavate tegevuste korral, mille teostajatel ei ole selleks põlisrahva eelnevat, vaba ja informeeritud nõusolekut.

3.3. Sõjapropaganda lõpetamine ja julgeolekupoliitiliste kaalutlustega arvestamine. Nõuame vastavalt EV karistusseadustik § 91 ja § 92 sõjapropaganda lõpetamist, mis on suunatud teiste riikide vastu, millega rikutakse rahvusvahelisi kokkuleppeid, osaletakse sõja juhtimises või ettevalmistamises, ähvardatakse agressiivse sõjaga ning õhutatakse sõjategevuse laiendamist, mis kannab rahu vastu suunatud kuriteo tunnuseid ning on vastuolus ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni Artikkel 30’ga, mille kohaselt: “Põlisrahvaste maadel või territooriumidel ei tohi toimuda sõjalist tegevust, kui seda ei õigusta oluline oht asjaomase avaliku huvi vastu või kui see ei ole muudmoodi vabalt asjaomaste põlisrahvastega kokku lepitud või nende taotletud. Riikidel tuleb pidada tõhusaid konsultatsioone asjaomaste põlisrahvastega nende esindusasutuste kaudu, enne kui kasutavad nende maid või territooriume sõjaliseks tegevuseks”.

Viidatud seadustest ja rahvusvahelistest lepetest lähtuvalt nõuame uute sõjaväebaaside ja polügoonide laiendamise kohest lõpetamist põlisrahva maadel, näiteks Nursipalus Võromaal, kus režiim hävitab kohaliku põlisrahva kodud, põlistalud ja selle piirkonna looduslähedase elukeskkonna ning koos sellega rahva ühise kaitsetahte ja lojaalsuse.

Julgeolekupoliitilistel kaalutlustel on parimaks võimalikuks lahenduseks Eesti kaitseväele vajalike uute harjutusalade rajamine Virumaa kirdeosas paiknevate ammendatud põlevkivikarjääride aladele, mille kohustusliku rekultiveerimise käigus on uute baaside ja polügoonide väljaehitamine kõige otstarbekam. Virumaa põlisrahva elupaigad on selles piirkonnas segi pööratud maastikul kahjuks juba hävitatud ning sealsed kaevanduslinnad vajavad hädasti uut toimivat lahendust, mis võimaldab piirkonna rahvale tööhõivet ning tagab riiklike struktuuride püsiva kohaloleku. Samas tuleb ka selle lahenduseni jõudmiseks saavutada esmalt Virumaa põlisrahva eelnev, vaba ja infomeeritud nõusolek. Nõusoleku saavutamine eeldab riigi esindajate valmisolekut ja volitusi läbirääkimisteks ja nende kompensatsioonimeetmete rakendamiseks mida Virumaa põlisrahvas nõuab.

3.4. Lähtumine Eesti Vabariigi Põhiseadusest ja rahvusvahelistest lepetest

Olukorra positiivseks lahendamiseks on Riigikogul ja kohtutel vastutustundliku suhtumise korral võimalik lähtuda ettevaatusprintsiibist ning teha otsused mis arvestavad rahva tahtega, rahvusvahelistes lepetes põlisrahvaste õiguste kaitseks kehtestatud reeglitega ning sõltumatute teadusuuringute abil saadud hoiatavate tõendite ja soovitustega.

Olukorra lahendamiseks toetame lähtumist eeltoodud õiguslikest alustest, olukorra hinnangust ja Eesti Vabariigi Põhiseadusest, mille preambulis on öeldud: “Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”.

Täname toetuse eest!

Põlisrahvaste Koostöökogu

Koostookogu@maarahvas.ee