no mida veel ?
meie niigi kergeid karistusi tahetakse veel kergendada? Süüdimatuse tunne tekib sellise suhtumisega Miinimum määr peaks olema hetke maksimum määr ja sealt saadud summad siis otse suunata sõltuvusravisse. Lugedes "imelisi" uudiseid, siis väide et sõltuvusravi kättesaadavus on keeruline ei pea kuidagi paika. Tänapäeval on juba perearsti juurde pääseminegi keerulisem. Lisaks veel tuleks üle tõmmanud ja päästetud narkomaanilt nende elule toomiseks mõeldud ravimi arved saata otse neile endile. Olgu siis väikese mööndusega, et teise, kolmana jne korra arved, et olgu siis esimene doos tasuta. Miks peab selle tavaline maksumaksja kinni tampima?
> meie niigi kergeid karistusi tahetakse veel kergendada? Petitsioonis toodud soovitused taotlevad enamat kui uimastite tarvitamise eest määratavate karistuste karmistamata jätmist või leevendamist. Nagu petitsiooni tekst selgitab, on nende meetmete laiem mõte aidata saavutada riiklikus uimastiennetuse strateegias ja siseministri memorandumis sätestatud eesmärke (üledoosisurmade ennetamine ning sõltuvustervishoiusüsteemi ja karistuspoliitika ümberkujundamine nii, et need reaalselt toetaksid uimastite tarvitamisega seonduvate tervise- ja ühiskonnakahjude vähendamist). Lihtsamalt öeldes on meil riigina valida, kas jätkata tarvitamise karistamist nagu seni ning loobuda uimastipoliitika edendamisest, või jätkata uimastipoliitika edendamist ja leevendada karistusi või tarvitamise karistamisest üldse loobuda. Sisuliselt väga sarnane samm astuti 2002. aastal, kui Eesti lõpetas uimastite tarvitamise ja väikeste koguste käitlemise eest karistamise kriminaalkorras, s.t dekriminaliseeris kõik uimastid, mille tulemusel sai üldse võimalikuks nüüdisaegsel tasemel kahjude vähendamise ja uimastisõltuvusraviteenuste võrgustiku loomine. Tänu sellele oleme aastakümnete jooksul säästnud arvestatava hulga inimelusid; paljud neist karistamata ja tänu sellele ellu jäänud inimestest töötavad nüüdseks ise sõltuvustervishoiusüsteemis ja aitavad saatusekaaslastel valida paranemise teed. Tänu dekriminaliseerimisele julgeb osa abivajajatest üldse teenustele pöörduda, tänu millele on rohkem inimesi elus ja nakkushaiguseid nagu HIV ja hepatiit levib vähem. Siinne petitsioon pole oma nõudmistes sugugi revolutsiooniline; me soovime lihtsalt, et riik jätkaks selliste meetmete ellurakendamist, mis end juba tõestanud on, s.t teeks edasi sedasama, mida viimased 22 aastat, ainult natuke rohkem. > Süüdimatuse tunne tekib sellise suhtumisega Korrarikkumine, olgu joobeseisundis või mitte, on niikuinii karistatav ja seda me antud petitsiooniga muuta ei soovi. Uuringud on korduvalt näidanud, et karistamine ei hoia uimastite tarvitamist ära, vaid pigem soodustab seda. Põhjuseks on sõltuvuse käitumishäireline olemus – karistamine pole ei mõistlik ega ka tõhus viis ravida mis tahes vaimse tervise häireid, sh sõltuvushäreid (pikemalt vt M. Szalavitzi allikaviidatud teksti "Põhjakäimise problemaatilisus", https://narkostuudio.ee/index.php/2024/10/21/pohjakaimise-problemaatilisus/).
> Miinimum määr peaks olema hetke maksimum määr ja sealt saadud summad siis otse suunata sõltuvusravisse Ettepanek on intellektuaalselt huvitav, ent rajaneb vääral eeldusel, et karistamine soodustab sõltuvusest paranemist. Kuna oleme näidanud, et tegelikkuses on olukord vastupidine, tähendaks karistuste karmistamine sõltuvusravi edendamise ettekäändel ainult õli tulle valamist. Mõnede uimastite turu reguleerimine ja sellest laekuva maksutulu suunamine uimastisõltuvuse ennetamise ja ravi süsteemi oleks palju kulutõhusam viis uimastite tarvitamisega riigile ja üldsusele tekkivate kahjude heastamiseks või ennetamiseks. . > Lugedes "imelisi" uudiseid, siis väide et sõltuvusravi kättesaadavus on keeruline ei pea kuidagi paika. Tänapäeval on juba perearsti juurde pääseminegi keerulisem. Kuna Te ei ole viidanud imeliste uudiste allikale, ei ole võimalik seda väidet põhjalikumalt analüüsida. Meie andmetel on kõik vaimse tervise häirete raviteenused Eestis krooniliselt üle koormatud ja sõltuvushäired pole siin mingiks erandiks, pigem vastupidi. Masendavalt sageli lõpetab abiotsija enne abini jõudmist hauas.
> Lisaks veel tuleks üle tõmmanud ja päästetud narkomaanilt nende elule toomiseks mõeldud ravimi arved saata otse neile endile. Olgu siis väikese mööndusega, et teise, kolmana jne korra arved, et olgu siis esimene doos tasuta. Miks peab selle tavaline maksumaksja kinni tampima? Välja pakutud meede on tõhus viis uimastisuremuse suurendamiseks. Õnneks oleks selline diskrimineerimine tervishoiusüsteemis vastuolus ka mitme rahvusvahelise lepinguga, millega Eesti on liitunud. Kui soovite, et uimastitarvitajad toetaksid maksudega tervishoiusüsteemi, andke neile võimalus makse maksta. Kuna meie praegune valitsuskoalitsioon on selgelt väljendanud seisukohta, et selliseid samme ei pooldata, tuleb rakendada vähem tõhuisaid, ent uimastipoliitikat siiski edendavaid meetmeid, nt tarvitamise eest määratavate karistuste karmistamata jätmist, leevendamist või kaotamist.