Avalik pöördumine kaitsealade kaitseks

Päästame Eesti Metsad MTÜ, Farištamo Eller, Liina Steinberg,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
1503 allkirja kogutud
ALLKIRJASTA

Riigikokku saatmiseks allkirjad koos! Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Kaitsealad KAITSE ALLA! - Rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumine tuleb koheselt keelata.

Et tagada meie looduse ökoloogiline järjepidevus peab olema kaitstud vähemalt 30% Eestimaast.

Lageraiesurve kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid on viimase kümne aasta jooksul teadlikult leevendatud ja kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on järel vaid vähem kui 2% metsamaast.

Riigikontrolli auditis toodi 2023. aastal esile, et praegune kaitsealade kaitsekorraldus, mis ei välista uuendusraieid, ei taga kaitstavate metsade väärtuste hoidmist ja säilimist. Sisulise kaitse tagamiseks on vaja loobuda kaitsealadel lagedaks raiumise võtetest ehk lage- ja teistest uuendusraietest.

Kuna väga paljud metsad on olnud kaitse all vaid paberil ja nime poolest, on see toonud endaga kaasa metsade elurikkuse märkimisväärse kao. Punase nimestiku (2018) andmetel on Eestis välja surnud 38 peamiselt metsas elanud liiki. Toome näited ka metsalindude ja metsasamblike arvukuse ning liigilise mitmekesisuse vähenemise kohta.

Haudelinnustiku riikliku seire andmetel on Eesti metsalindude arvukus kiires languses. Perioodil 1983-2018 on metsalinnustiku arvukus vähenenud 26% võrra. Analüüside kohaselt on suurimaks mõjutavaks teguriks metsamajandamise viis. Kõige halvemini läheb liikidel, kes on inimpelglikud ja vajavad vanades loodusmetsades asuvaid elupaiku.

Samamoodi vajavad ka paljud haruldased samblikud spetsiifilisi tingimusi, mida leidub vaid vanas loodusmetsas, mille loomulikku arengusse on inimene vähe sekkunud. Riikliku kaitse rakendamise vajadusega liikide hulgas on kõige rohkem metsasamblikke, kokku 53 liiki. Metsasamblikke leidub Eestis kõige rohkem ja need kuuluvad eriti tugevasti ohustatud elustiku hulka, kuna metsaraie surve on Eestis väga kõrge juba viimased 20 aastat.

Kaitsealade, sh rahvusparkide, looduskaitsealade, maastikukaitsealade, Natura 2000 alade ja looduslike pühapaikade lagedaks raiumine uuendusraietega tuleb keelata!

Ökosüsteemide elurikkust kaitsvate alade osakaalu tuleb Eestis suurendada vähemalt 30%ni. Eesti maismaast on praegu kaitse all ainult 19%, seega on vaja lisaks kaitse alla võtta veel 11%, et tagada Eesti loodusväärtuste mitmekesisus ja säilimine.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda on juba teinud konkreetse ettepaneku ca 3000 ruutkilomeetrit elurikkaid ja süsinikurikkaid riigimetsi kaitse alla võtta.

Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub hüvesid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskond. Üle poole maailma SKTst sõltub loodusest ja selle pakutavast.

Teeme ettepaneku muuta looduskasutust selliselt, et kaitsealad oleksid tõepoolest kaitse all ja kaitstud oleks vähemalt 30% elurikkast Eestimaast.

Pöördumise algatajad: Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Läänemaa MTÜ, Hoiame Loodust MTÜ

1503 allkirja kogutud

Riigikokku saatmiseks allkirjad koos! Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik.
🚫Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.🚫

Menetlusinfo

Kommentaarid

  1. Vahel küsitakse, et öelge siis, millised liigid on meie metsadest kadunud. Võiks lisada sobivasse kohta vähemalt liikide arvut nende

    Punase nimestiku (2018) andmetel on piirkonnas välja surnud (RE) 38 peamiselt metsas elanud liiki. Liikide nimekirja ei ole vaja lisada aga siin nad on: 1. Amblystegium humile — madal tömpkaanik 2. Ampedus cinnaberinus — kinaver-punanaksur 3. Arthopyrenia cinereopruinosa 4. Carphoborus cholodkovskyi — holodkovski ladvaürask 5. Catathelasma imperiale — hiidloorik 6. Collema occultatum — tera-limasamblik 7. Cucujus haematodes — suur-punalamesklane 8. Eustrophus dermestoides 9. Galium schultesii — metsmadar 10. Harpanthus scutatus — kilpjas harpantus 11. Hygrocybe spadicea — tõmmu vesinutt 12. Hylastes attenuatus — mäestiku-juureürask 13. Hyperphyscia adglutinata — liimjas liibsamblik 14. Hypnum fertile — tihe ulmik 15. Inonotus dryadeus — juurepässik 16. Jungermannia gracillima — õrn ümarlehik 17. Jungermannia subulata — naaskelkulbik 18. Kiaeria blyttii — blytti tõmmuhammas 19. Melaspilea gibberulosa 20. Amblystegium humile — madal tömpkaanik 21. Ampedus cinnaberinus — kinaver-punanaksur 22. Arthopyrenia cinereopruinosa 23. Carphoborus cholodkovskyi — holodkovski ladvaürask 24. Catathelasma imperiale — hiidloorik 25. Collema occultatum — tera-limasamblik 26. Cucujus haematodes — suur-punalamesklane 27. Eustrophus dermestoides 28. Galium schultesii — metsmadar 29. Harpanthus scutatus — kilpjas harpantus 30. Hygrocybe spadicea — tõmmu vesinutt 31. Hylastes attenuatus — mäestiku-juureürask 32. Hyperphyscia adglutinata — liimjas liibsamblik 33. Hypnum fertile — tihe ulmik 34. Inonotus dryadeus — juurepässik 35. Jungermannia gracillima — õrn ümarlehik 36. Jungermannia subulata — naaskelkulbik 37. Kiaeria blyttii — blytti tõmmuhammas 38. Melaspilea gibberulosa

    1. Punase nimestiku (2018) andmetel on piirkonnas välja surnud (RE) 38 peamiselt metsas elanud liiki.

      Vabandust, eelmine nimekiri oli vigane. Panen parandatud nimekirja. 1     Ampedus (Ampedus) cinnaberinus; kinaver-punanaksur 2      Amblystegium humile (kehtiv nimi: Hygroamblystegium humile); madal tömpkaanik 3      Arthopyrenia cinereopruinosa 4      Botrychium simplex; liht-võtmehein 5      Carphoborus cholodkovskyi; holodkovski ladvaürask 6      Catathelasma imperiale; hiidloorik 7      Collema occultatum (kehtiv nimi: Rostania occultata); tera-limasamblik 8      Cucujus haematodes; suur-punalamesklane 9      Eustrophus dermestoides 10      Galium schultesii; metsmadar 11      Harpanthus scutatus ; kilpjas harpantus 12      Hygrocybe spadicea; tõmmu vesinutt 13      Hylastes attenuatus; mäestiku-juureürask 14      Hyperphyscia adglutinata; liimjas liibsamblik 15      Hypnum fertile ; tihe ulmik 16      Inonotus dryadeus (kehtiv nimi: Pseudoinonotus dryadeus); juurepässik 17      Jungermannia gracillima ; õrn kulbik 18      Jungermannia subulata ; naaskelkulbik 19      Kiaeria blyttii ; Blytti tõmmuhammas 20      Melaspilea gibberulosa 21      Nephroma arcticum; tundra-neersamblik 22      Nycteola siculana 23      Oncophorus wahlenbergii; Wahlenbergi pugukupar 24      Pemphredon morio 25      Pertusaria carneopallida 26      Pityophthorus traeghardhi; trägarthi pisiürask 27      Pohlia andalusica; andaluusia pirnik 28      Prionus (Prionus) coriarius; Nahksikk 29      Pseudephemerum nitidum ; läikiv ebakübesammal 30      Punctelia subrudecta; hiis-täppsamblik 31      Sapyga similis 32      Sphagnum aongstroemii ; Ångstroemi turbasammal 33      Thuidium minutulum ; väike ehmik 34      Tragosoma depsarium; Tundrasikk 35      Upis ceramboides 36      Xylocopa valga; puidumesilane 37      Xylotrechus arvicola 38    Tricholoma acerbum; rihvelheinik

      Olen lugenud läbi algatuse " Avalik pöördumine kaitsealade kaitseks" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
      NimiIsikukoodAllkiri