[IDEEKORJE] Mida peab tegema, et pensionisüsteemi muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad?
, Arutelu lõppenud
Arutelu tähtaeg:
Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.
Olukorras, kus muutused toimuvad oluliselt kiiremini kui eelmistel sajanditel ja kümnenditel, peab riik inimesi toetama nende muudatustega kohanemisel. Igaüks vananeb esimest korda. Vananemine on kõigile uus. Riigil tuleb palju tähelepanu pöörata neile, kes muutustega hästi ei kohane või on sotsiaalselt marginaalsemates gruppides.
Mõtete kogumiseks loe uue eakuse visioonist muutustega kohanemise osa http://pension2050.kogu.ee/visioon/#muutustega-kohanemine
/////////
Idee esitamiseks logi kõigepealt sisse. Esitatud ideid saab kommenteerida samamoodi sisse logides.
Pea meeles, et hea idee
- on tulevikkuvaatav;
- avab lühidalt probleemi, pakub lahenduse ja selgitab lahenduse positiivset mõju;
- on suunatud riigi tasandil katsetamisele või juurutamisele.
Kommentaarid
| Nimi | Isikukood | Allkiri |
|---|---|---|
Süsteem on siis arusaadav kui ta on julge ja tulevikku vaatav, et mobilseeriks nii vanu kui noori
Minuealiste põlvkonda püüti motiveerida loosungiga, et tänastel noortel saab olema õnn elada kommunismis, ausalt õeldes ei motiveerinud see kedagi. Sama ükskõikseks jätab vist tänaseid noori see kui räägitakse, et 50 aasta pärast kui nad pensionile jäävad kehtib mingi pensionisüsteem kuhu tuleks hakata panustama juba täna. Inimesed, nii vanad kui noored tahaksid elutervet ja jätkusuutlikku elukorraldust juba täna. Kogu meedia kisendab uute julgete ideede , mitte sandikopikate lugemise järele mida meie poliitikud meile pakuvad. Mäletan aega kui tollases nõukogude Liidus mindi üle viiepäevasele töönädalale ei mäleta, et riigi majandus sellega seoses oleks langusesse pööranud. Tuntud oli anektoot kui kõrgelt partei trbüünilt hüüti saali järgmsel viisaastakul elame me veel paremini ja saal küsis aga meie. Kas tuleb tänapäevalgi tuttava ette aga meie. Kas tõesti toimunud tormiline tehniline areng ei ole toonud kaasa seda, et ühiskond tervikuna nii meie kui teie võiks natuke rahulikumalt võtta töötada ajaliselt vähem aga efektiivsemalt ja puhata rohkem ja aktiivsemalt asi ei ole pensioni süsteemis vaid elamise viisi muutuses. Eesti Riik ei vaja brändi, parim bränd on riik kus elavad õnnelikud inimesed, kes ei pea muretsema juba sündides kuidas elada pensionärina selle vahele jääb aeg mida nimetatkse eluks.
Idee vajab oluliselt täpsemat mõjuanalüüsi, kui rahvakogu raames seda teha saab. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/0dfd980e-f747-4ada-8c85-4786ee5fc1b0
Seenioritöö professiooni loomine
Luua Eestisse sarnaselt noorsootööle seenioritöö professioon, mida reguleerib seadus ja kus kehtivad kvaliteedinõuded. Nõuda seenioritöö tegijatelt vähemalt täiendusõppe programmi läbimist. Probleem: vanemate inimeste eneseteostuse ja arenemisvõimaluste pakkujad on praegu iseõppijad ja isekatsetajad. Spetsialiseerumise võimalusi pole olnud ning tööd tehakse oma parima äranägemise järgi. Võiks arvata, et vanemaealiste tegevus on nende oma siseasi ja selle kvaliteet pole ühiskonna jaoks oluline. See pole nii. Vanemaealiste tegevus on ühiskonna nooremate liikmete jaoks allikas, mille alusel luuakse ja kinnistatakse stereotüüpe kõikide vanemate inimeste suhtes. Kui stereotüüp on negatiivne, käivituvad kaitsemehhanismid, mis takistavad arvajat ka iseenda vananemiseks valmistumise suhtes otsuseid vastu võtmast. Lisaks on näha, et töös vanemate inimestega kaasatakse praegu pigem neid, kes ise initsiatiivi näitavad ja ei tegeleta nendega kaasamisega, kes vajavad teistsugust lähenemist või teistsuguseid võimalusi. Viimane nõuab oskusi, mida väljaõppeta inimesel pole kuskilt võtta. Seega sotsiaalne kaasatus kui väga odav viis säilitada ja parandada vanemas eas oma vaimset ja füüsilist tervist, pole määratud olema kättesaadav kõikide jaoks. Valdkond vajab professionaalset lähenemist. Mõju: Professionaalselt läbi viidud seenioritöö suurendab haridusliku sekkumise efektiivsust, mille lõpptulemusel paraneb rahvastiku elukvaliteet. Stereotüüpse mõtlemise vähendamine suurendab tõenäosust, et nooremad põlvkonnad valmistuvad teadlikumalt ette vanaduseks. Ulatuslikum ja kvaliteetselt korraldatud seenioritöö tulemusel vähenevad suure tõenäosusega ka riigi kulutused tervishoiule.
Ideed arutatakse teemaseminaril. Selle mõjuhinnangu leiab siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/1b7617be-1069-40ba-8692-d33019f151f3
Ühiskodude ehitusprojektides kogukonnatöö ruumide nõue
Kuigi riigi suund on arendada kohalike omavalitsuste teenuseid selliselt, et inimesel on võimalik elada oma kodus nii kaua kui vähegi võimalik (ageing in place), tuleb vanemate inimeste osakaalu, sh üksielavate vanemate inimeste osakaalu suurenemise tõttu paratamatult ehitada juurde ka hooldekodu tüüpi ühiskodusid. Ettepanek: Selliste asutuste ehitamisel või olemasolevate laiendamisel peab nõudma (ehitusloa väljaandmisel), et hoonesse oleks kavandatud ka ruumid selliseks ühistegevuseks, kus asukatel on võimalik tegutseda koos kogukonnaliikmetega. Ehk siis ruumid, kus korraldatakse ühistegevust mitte ainult ühiskodu elanikele või ühiskodu elanike jaoks, vaid ruumid, kus saavad ühiskodust väljaspool elavad inimesed teha midagi kogukonna jaoks koos ühiskodu asukatega. Tegemist on põhimõttega, mis lähtub ideest „kogukond igas vanuses inimeste jaoks“ (community for all ages). Eesti praegused toetusmeetmed kogukondadele ja KOV-dele toetavad ühiskonna kitsaste gruppide (noored, puudega inimesed, vanemaealised) probleemide lahendamist. Oleks tarvis põhimõttelist muutust – tuge ja teenuseid, et arendada keskkonda ja kogukondi, kuhu kõik ligi pääsevad, kus kõikidel inimestel on võimalik panustada, koos tegutseda ja tajuda kuuluvust. Suund „kogukond igas vanuses inimeste jaoks“ annab noortele võimaluse teha vanemate inimestega koostööd ja see omakorda aitab teadvustada iseenda vananemise küsimusi ning parandada kõikide osaliste elukvaliteeti.
Ideed arutatakse teemaseminaril. Selle mõjuhinnangu leiab siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/db0212bd-300e-4a87-82bf-d620c7130076
Jagatud töökohad
Pooldan vanemas eas osaajaga töötamist. Töökohti saaks hästi jagada ka erinevate põlvkondade vahel. Võtame näiteks lapsepuhkuselt naasva noore ema ja isiku 60+, kes töötavad 3+2 päeva, jagades ühte ja sama töökohta. Juhtuvad nooremal töötajal lapsed haigestuma, saab vanem teda asendada. Saab ju kokku leppida ja olla paindlik. Ärgem kartkem paindlikkust ja inimlikkust. Ei maksa karta ka seda, et tänapäeva ja tuleviku 60+ 70+ põlvkonnad on digitaalselt kirjaoskamatud. Kui inimesel on vähegi tervist, siis ei tule tavaliselt puudu ei motivatsioonist ega pealehakkamisest. Ja pensionile lisaks kulub igasugune täiendav sissetulek ära. P.S. Kuni 500-eurone pension peaks olema kindlasti tulumaksuvaba.
Ideed arutatakse eneseteostuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/b47faf06-c763-4f3c-93a4-02c969496d89 Pensionite tulumaksuvabastuse kohta loe siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/75a0d426-fb72-4553-bd0a-534db8f2ac76
Riiklikel pensionidel peaks olema pensionilagi, mis ei tohiks ületada miinimumpalka.............................................
Riiklikel pensionidel peaks olema pensionilagi, mis ei tohiks ületada miinimumpalka.
Idee kohta ei koostatud mõjuhinnangut, kuna selle idee rakendamise põhjus ei ole selge ning idee ei lähe uue eakuse rahvakogu eesmärkidega kokku.
See aitab tõsta poliitikutel ka miinimumpalka.
See motiveerib poliitikuid tõstma ka miinimumpalka.
Idee kohta ei koostatud mõjuhinnangut, kuna selle idee rakendamise põhjus ei ole selge ning idee ei lähe uue eakuse rahvakogu eesmärkidega kokku.
Pension jääb eakamatele inimesetel millekski kodanikupalga taoliseks
Tööaja arvestus tuleb muuta tunnipõhiseks ehk kaotada ära kuupõhine sotsiaalmaksu arvestus. See loob paindliku tööturu ning ka eakamatel on võimalus vastavalt oma võimetele olla seal võrdväärsed osalejad. Pensionile jäämine tuleb muuta võimalikult paindlikuks ja sujuvaks ning mitte siduda seda riiklikult konkreetsete eluaastanumbriga, vaid peab olema vaid üldteada, millal võivad pensionite erinevad vormid hakata kehtima. Hajutada kuvand pensionärist, kui riigi ülalpidamisel olevast abitust olendist, staatusest, mis tuleb inimesele peale teatud vanusest paratamatult ning justkui lõikaks inimese elu pooleks – aeg enne ja aeg peale pensionile jäämist! Pensioni saamist tuleks käsitleda kui vaid ühte aktiivse inimese kvaliteeti, mis võib kuid alati ei pea vanusega kaasnema.
Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/a1790b3d-5110-49cf-833a-8115a41a5d6f Kodanikupalga idee vajab täpsemat mõjuanalüüsi: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/2b51a497-c544-4b44-a8f8-127a1f278a65
Töövõtja ja tööandja suhted korrastada, et oleks kõigile meeldiv töökeskkond!
Töösuhted Eestis korda! Töövõtja ja tööandja suhted tulevad korrastada, et oleks meeldiv, usaldav ja vastastikku austav töökeskkond! Vastavad seadused, millised reguleerivad töösuhteid, vajavad ülevaatamist ja uuendamist ning vastavusse viimist kaasaja nõuetele. Mitmed töötajad Soomes ütlevad, et tuleksid Eestisse tagasi, väiksem palk pole peamine takistus, aga ei soovi enam tunda ebameeldivaid suhteid Eestis töökohas, sest harjunud juba meeldiva normaalse töökeskkonnaga. Peame Eestis oma töösuhteid kiiremas korras parandama.
Esitatud idee kohta ei koostatud mõjuhinnangut, kuna selle sisu on deklaratiivne ning ei sisalda konkreetseid ettepanekuid.