Tänapäevase mesinduse põhieesmärk on raha teenimine. See paneb tugeva surve nii mesilastele, kui inimestele (tootjatele). Hakatakse kõrvale kalduma looduse loomulikest protsessidest. Söödetakse suhkru ja glükoosi-fruktoosisiirupiga ning sealt tekivad haigused, kui mesilaste loomulik toit on nektar.

Looduslikul mesindusel põhinev mesilaste pidamine on orienteeritud rohkem tolmeldamisele ja koostööle inimese ja Looduse vahel.

Mesilasi ei pea ostma, vaid taru pannakse õigesse kohta ja nad tulevad ise.

Majandada ega kontrollida pole põhimõtteliselt vaja, korra aastas peaks vaatama, kui palju mett on - et kui on piisavalt, siis saab endale ka. Kärjemett..

Erinevate riikide kogemused on näidanud, et taru peale ca 15 kilo. Tarud on lihtsalt natuke teistsugused, katust pealt ei võeta, mett saab altpoolt.

Saksamaal on juba riiklikud programmid põllumajanduse toetamiseks.

Eestis võiks minna veel huvitavamat teed – kas siis pere või lapse kohta üks taru, mis pannakse kas siis oma aeda või, linnainimeste puhul, kasvõi majakatustele. (olen ise pannud tarusid ka 9-nda korruse rõdule)

Praegu on just eriti vaja, et lastel oleks kasvõi natukene rohkem kontakti loodusega, et mitte koguaeg ninapidi telefonis olla..

****

Mesinduse (R)evolutsioon (tõlge):

https://www.dropbox.com/scl/fi/t246udee74y87r8xt8grl/Mesinduse-R-evolutsioon.pdf?rlkey=m0kmrpmi7uq0z2x3vh4zqicrw&dl=0

Tarude tüübid, ise ehitanud: https://youtu.be/-xHmc8EeCBU