Pöördumine Tapa Vallavalitsuse ja Vallavolikogu poole
Soovime avaldada oma meelsust Tapa valla poliitilise käitumise ja vanade mustrite kordumise osas. Paljudele jääb arusaamatuks uue vallavanema Riho Telli väljaöeldu, et vallavalitsuse struktuuris on vaja teha muudatusi ja me teame, et seda ainult poliitilistel eesmärkidel. Ei ole ka selge, kuidas struktuuri muudatused täidavad valla eelarve tasakaalustamise eesmärke?!
Soovime küsida Tapa valla poliitikute käest, kas teie poliitika sisu (struktuuri muudatused, valimislubadused ja koalitsioonileping) tegeleb ainult hetke olukorra lahendamisega või on tulevikku suunatud ratsionaalne ja kaalutletud samm?
Peame silmas, et teadaolevalt on Tapa vallas viimastel aegadel abivallavanemaid vahetatud umbes iga kahe aasta tagant. See on poliitiline tõmbetuul, mis takistab valla arengut ja tulevikuvisiooni kujunemist, rääkimata ametnike igapäevatöö pärssimisest ja ebakindlusest kogukonnas. Poliitiliselt paika pandud abivallavanem või palgaline vallavalitsuse liige täidab lühiajaliselt etteantud käske, suutmata teha pikaajalisi valla arenguid soodustavaid ja järjepidevust hoidvaid otsuseid. Selline poliitiline „kemplemine“ ei ole jätkusuutlik ega Tapa valla elanike ega töötajate huvides. Tapa valla juhtimises ei tohiks olla kohta poliitilisel ringkäendusel, isiklike motiivide ellu viimist ning võimu kuritarvitamist omakasu eesmärgil.
Tapa valla elanikud ja Tapa vallaga seotud inimesed soovivad stabiilset juhtimist abivallavanemate tasandil. Selleks, et täita ühiselt seatud eesmärke ning ületada väljakutseid nii hariduse-, sotsiaali-, kultuuri-, spordi-, ning noorsootöö valdkonnas, peab valdkonda juhtima vastava haridusega, kogemustega ja kogukonnas hinnatud ametnik.
Demokraatlik ja läbipaistev juhtimine vajab dialoogi rahvaga ja arvestamist kogukonna soovidega. Ootame vallavalitsuselt ja volikogult selgelt sõnastatud põhjendusi plaanitavatele muudatustele. Leiame, et nii kaua kui Tapa valla poliitikud peavad ainult (poliitilist) võitlust omakasu eesmärgil, on Tapa valla areng tagasikäigul ja määratud hääbumisele, mitte soovitud õitsengule.
Soovime ausat, teadlikku ja innovaatilist Tapa valla juhtimist ning toetame Riina Haljasoksa jätkamist abivallavanemana!
Toetan apoliitilise abivallavanemaga struktuuri
Reformid on ühiskonna üks osa, aga eesmärgid, toimivus ja tulemuse prognoos eeldab põhjalikku analüüsi. Kuivõrd kõnealune manööver puudutab väga suurt osa kogukonnast, siis oleks vallavalituse poolt aus ettevalmistusprotsessi integreerida ka kogukonnaga dialoog. Kuigi algatus on seotud hetkel teenistuses oleva ametnikuga, tuleks fookusesse võtta laiem pilt. Uue struktuuri plaanide kohaselt muutub abivallavanema ametikoht poliitiliseks. Kas see on õige? Paraku on praktika näidanud, et võimuliitude püsivus on pigem ebastabiilne. Ei kritiseeri, ju nii peab olema. Siiski tähelepanu tasub pöörata asjaolule, et järgmised KOV valimised on juba 2 a pärast. Dialoogi raames tuleks vaadelda ka valdkonna sisu. Nimelt kas poliitiline tasand teeb koolilapsele turvalisse kohta bussipeatuse, tagab talvel lumesaha liikumistee ka üksiku talu juurde, parandab kooliklassis sisekliimat ja õpilaste vaimset tervist, valib kogukonda kõnetava kultuurisündmuse jne? Formaalselt tõesti - rahastusele annab heakskiidu juhtorgan. Samas, kas juhtorgan teab, et metsa sees üksikus talus on tõesti abivajaja ja millistele kriteeriumitele juhtum vastab, et 6b klassis on sotsiaalne kriis ja ohvrite vältimiseks tuleks viivitamatult sekkuda, valides konkreetse probleemistiku lahendamiseks sobilik meede jne? Selle tänuväärse töö teevad ära vallavalituses töötavad spetsialistid. Kindlale valdkonnale spetsialiseerunud ametnikust teeb hea ametniku aastatepikkune töö kogukonnaga. Need inimesed suudavad adekvaatselt hinnata olukorda ja vajadusel eraldada terad sõkaldest. Loomulikult on risk, et üks või teine ametnik ei tule oma tööga toime. Sellisel juhul korraldatakse uue sobiliku ametniku leidmiseks konkurss, kus hinnatakse erialast ettevalmistust, töökogemusi ja isikuomadusi. Töömesilaste pere vajab vahetut, usaldusväärset, pädevat ja ka kogukonna poolt tunnustatud juhti. Antud kontekstis täidab seda rolli abivallavanem. Aga kes oleks sobilik juht? Siin ongi dialoogi koht, kas võimuliitudega muutuv poliitik või pädev ja kindlaks määratud kriteeriumitele vastav ametnik? Ma näen tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse valguses konkreetse valdkonna oskuste, hoiakute ja väärtushinnangutega ametnikku. Siinkohal on oluline ajafaktor, teisisõnu piirkonna iseärasustega ja kogukonnaga sulandumine võtab paratamatult aega. Kas poliitilise taustaga lahendus annab piisavalt aega, pigem mitte! Pean õigeks abivallavanema, kui valdkonnajuhi, määramist läbi avaliku konkursi, mitte poliitilise koosseisu tuumikust määramist! Apoliitiline suund võimaldab ametikohale esitada valdkonna ja kogukonna spetsiifikast tulenevaid kriteeriumeid ja tagab jätkusuutlikuma kvaliteedi. Sellise lahenduse kaudu oleks abivallavanem kontaktpunktiks kogukonna ja poliitika vahel – nõunik poliitikule, kaalutletud poliitilise tahte menetleja, vahetu kontakt kogukonnaga ja leevenduslüli võimuliitude vahetumisel. Kogukond ootab kaalutletud otsuseid!
Vastuskirja kommentaariks
Vastuskirjale kommentaariks peab ütlema, et Rahvaalgatus.ee oli ainult platvorm mida kasutati toetusallkirjade kogumiseks ning kollektiivse pöördumise edastamiseks. Seega viide kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32, lõikele 1, ei ole asjakohane. Samuti ei olnud vajalik 1% valla hääleõiguslike elanike allkirjad kuna tegemist ei olnud eelnõu esitamisega vaid ühiskonnaasjadest huvitatud kogukonna liikmete pöördumisega, et teavitada Tapa valla poliitikuid probleemidest, mis kõnetavad kohalikku kogukonda. Toetuskiri kogus 101 allkirja. Ka ei ole relevantne viide kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 50 lg 1 p 7, kuna pöördumises on esitatud konkreetsed küsimused vallavalitsusele ja volikogule, mitte kahtlus vallavanema õigustele. Kuigi vallavalitsus ja volikogu leiavad, et neil puudub alus menetleda, siis kogukond ootab valitseva võimu tahet olukorda selgitada. Eelkõige on päevakorras järgmised aspektid: 1. Kuidas struktuuri muudatused täidavad valla eelarve tasakaalustamise eesmärke? 2. Kas struktuurimuudatused, valimislubaduste mittetäitmine ja koalitsioonilepingu mitteavalikustamine on tulevikku suunatud ning kaalutletud sammud? 3. Vallavalitsusel ja volikogul esitada selgelt sõnastatud põhjendused struktuuris tehtud muudatustele, st. miks oli vajalik teenistusse võtta 3 uut juhti?