Töövõimetust põhjustavate terviseprobleemide tõhusam ravi [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Janika Kilgi

Idee sisu      
Üks suurimaid töövõimetuse põhjustajaid on alaseljavalu. Eestis läheb  pea iga alaseljavalu patsient neuroloogi või neurokirurgi juurde, mis ei ole  enamasti vajalik. Elan hetkel Inglismaal, kus on kulude ja ravijärjekordade  vähendamiseks välja töötatud eraldi seljavalu triaažisüsteem ja  vastuvõtuüksus (spinal assessment service) - tõsisemate patoloogiate puhul (5-10%)  on tagatud kiire spetsialisti vastuvõtt, diagnostika jne, ülejäänud 90%  esmajuhtudega, mis invasiivset ravi ei vaja, tegelevad koolitatud ja sellele  patsiendigrupile spetsialiseerunud füsioterapeudid. Kiire ja adekvaatne ravi  aitab ennetada krooniliseks muutumist. Edaspidi tegeleb kroonilise  alaseljavalu kannatajaga multidistsiplinaarne kroonilise valu meeskond  (anestesioloog, farmatseut, füsioterapeut, psühholoog, tegevusterapeut, õde).  Psühhiaatria ravijärjekorrad on Eestis lisadepressiooni tekitavad.  Depressioon üks põhiline töövõimetuse põhjustaja. Inglismaal on nt loodud  internetipõhine kognitiiv-käitumuslik teraapia. Samuti tehakse telefoni teel  hindamisi ja triaaže - raskemate häirete puhul sekkutakse ja võimaldatakse  vastuvõtt psühhiaatrile kiirendatud korras, kergema ärevuse puhul nt  suunatakse otse internetiteraapiasse, mida hindab ja monitoorib psühholoog.  See on lihtsalt üks näide ravijärjekordade lühendamisest ja triaažist.  Kokkuvõttes, enim töövõimetust põhjustavate terviseprobleemidele tuleb  osutada kõrgendatud tähelepanu ja keskenduda teenuste efektiivsemaks  muutmisele ravijärjekordade vähendamiseks. Lahendused, mis toetuvad rohkem  tugispetsialistidele lühendavad ravijärjekordi, tagavad kiirema abi ja  seeläbi vähendavad töövõimetust.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?     
Enim töövõimetust põhjustavate seisundite tõhusam ravi

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Ei eelda seaduste muutmist.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?     
Ka Eestile on soovitatud multidistsiplinaarsete meeskondade  kasutuselevõttu, kuid praeguse tervishoiukorralduse puhul ei ole see  võimalik. Küll peaks tervisekeksuste loomine oluliselt aitama kaasa sellele,  et idee esitaja välja toodud terviseprobleemid saaksid lahendatud juba  esmatasandil. Seda nii seljavalu, esmase depressiooni kui ka muude haiguste  puhul, mille käsitlemine kuulub perearsti pädevusse. Nende haigustega  toimetulek eeldab ka patsientide endi head haigusteadlikkust ning püsivust  oma haiguse ravil.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Mida kiiremini ja paremat ravi esmase haigusjuhu puhul inimesed saavad, seda tervemad nad edaspidi on.
Teisest küljest tooks rakendamine kaasa ilmselt suurema töökoormuse esmatasandile, kuid seda saaks vältida kindlate juhiste ja suuniste väljatöötamisega antud situatsioonide korral.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?     
Ettepaneku autor on ise neid kirjeldanud. Euroopas koguvad järjest  enam populaarsust n-ö interdistsiplinaarsete (vahel nimetatakse neid ka  aktiveerimis-) meeskondade tekkimine, kes lähenevad probleemile väga  inimesekeskselt (nt Hollandis ja Taanis).

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?     
Idee on lahendatav Eesti Haigekassa poolt ravikindlustusraha  suunamisel multidistsiplinaarsete meeskondadele. Eeldab enne teenuse  sisustamist. Mõistlikum oleks teha palju laiema profiiliga meeskonnad, kui  üksnes  seljavaludele ja  psühhiaatrilistele probleemidele keskenduvad.
     
Eksperdid: Liisi Uder, Gerli Paat-Ahi, Ülla-Karin Nurm

Kommentaarid