Nôuame vastutustundlikku pensionireformi

Jkaosaar,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
608 allkirja
ALLKIRJASTA

392 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Valitsuse plaanitav pensionireform seab ohtu pensionikogujate õigused ja tulevased pensionid. Nõuame paremini läbimõeldud ja ette valmistatud pensionireformi, et hoida ära pensionisüsteemi lammutamine kiirkorras.

Ettepanek

Mina, allakirjutanu, tahan saada väärikat pensioni. Mina usun, et pensionisüsteem vajab muutusi, mitte lammutamist.
Mina usun, et meie Eesti ei vaja mitte emotsionaalselt ülesköetud, lühiajalist kasu jahtivaid
poliitikuid, vaid riigimehi, kes mõtlevad ja tegutsevad Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse huvides.
Mina, allakirjutanu, ootan Eesti valitsuselt pensionireformi, mis:
- toetuks põhjalikele mõju- ja riskianalüüsidele;
- arvestaks tunnustatud ekspertide (s.h. Eesti Panga, IMF-i, Praxise) ja pensioniteemal
kogenud kohalike asjatundjate arvamusi;
- põhineks ühiskonda kaasavale ning faktidel, mitte emotsioonidel, põhinevale arutelule;
- viidaks ellu mõistliku aja jooksul, et inimesed saaksid teha informeeritud otsuseid;
- arvestaks kõigi pensioniks kogujate huvidega, mitte ei keskenduks liigselt II sambast enne
pensioniga väljujatele ja neile, kes edaspidi soovivad ise oma investeerimisotsuseid teha;
- aitaks suurendada pensionisüsteemi paindlikkust, et kogujad saaksid teha ka suuremaid
sissemakseid, võtta soovi korral maksepuhkust või kasutada kogutud pensionivara
tagatisena kinnisvara ostmisel.
- looks sarnaselt paljude teiste arenenud riikidega ka Eestis toimiva tööandjapensioni Eesti
pensionisüsteemi lisaraha toomiseks.

Mina, allakirjutanu, ei ole nõus, et kiirustades ellu viidud pensionireformiga:
1. pannakse löögi alla minu kogutud pensionivara väärtus. Kui Eesti pensionifondid peavad
kiirkorras hakkama müüma investeeringuid, mis olid mõeldud pikaajalistena, tuleb
tõenäoliselt osade varade puhul teha odavmüüki. See tegevus kahandab pensionivara
väärtust nii nende jaoks, kes soovivad sambast raha välja võtta, kui ka nende jaoks, kes
soovivad teise sambasse kogumist jätkata.
2. vähendatakse võimalusi minu pensionivara tulevikus kasvatada ja teenida mulle head
tootlust. Pensionifondid ei saa enam teha pika või väga pika ajahorisondiga keskmisest
tootlikumaid rahapaigutusi, kuna igal hetkel võib tekkida kohustus teha suuremaid
väljamakseid. Fondid on seega sunnitud ostma varasid, mida oleks vajadusel kerge maha
müüa – need teenivad aga kogujale pikaajaliselt ka vähem tootlust.
3. võidakse II sambasse kogujaid panna kandma kulutusi, mis on muutustega seotud. Reformi
ellu viimine eeldab mahukaid investeeringuid, s.h. IT-süsteemide väljaarendamisse, et
inimesed saaksid lahkuda ja taas liituda. Keegi peab selle kinni maksma. Seni on kogu
süsteemi rahastatud fondide haldustasudest. Miks peaksid II sambasse jääda soovijad
maksma kinni lahkujate jaoks loodavad arendused?

Põhjendus

Novembri alguses sai rahandusministeerium valmis ja saatis kooskõlastusringile oma nägemuse meie pensionisüsteemi muudatustest. Riigis, kus täna on Euroopa Liidus kõige madalam pension viimase palgaga võrreldes, kus pensionärid on suhtena töötatud aastate arvu kõige lühemat aega pensionil ja kus penisoniealiste vaesusrisk on Euroopa Liidus kõrgeim, on kavas ellu viia pensionisüsteemi reform, mis olukorda ei paranda ja seab veelgi enam ohtu nii tänaste kui tulevaste pensionäride õigused.

Enam kui 100-leheküljeline dokumenti sai kommenteerida ja arvamust avaldada vaid 5 päeva - kuni 6. novembrini. Nüüd peaks eelnõu minema kiiresse menetlusse ja juba uue aasta algul vastu võetama. Eelnõu seletuskiri ütleb ühemõtteliselt, et II sambas pensioniraha kogutavatele inimestele, kes ei plaani iseseisvalt oma pensionirava investeerima asuda või II sambast sootuks lahkuda,  jätkub kogumine teises sambas suuremate muutusteta.

See väide ei pruugi tõele vastata, sest kehtib vaid siis, kui pensionisambast lahkub väga väike hulk inimesi ning kui pensionifondid ei peaks seetõttu muutma oma investeerimisstrateegiat. Kõik seni läbi viidud küsitlused annavad aga alust arvata, et lahkujate hulk on vähemalt neljandik või veelgi enam. Seega peavad need, kes soovivad pensioniks II sambasse edasi koguda, arvestama, et nende pensionivara väärtus võib lühiajaliselt väheneda ning pikaajaliselt kasvada aeglasemalt, keegi peab kinni maksma lahkujatele vajalike süsteemide arendused, rääkimata üldistest pikaajalistest mõjudest Eesti majandusele ja maksundusele, mis mõjutavad kõiki tänaseid ja tulevasi pensionäre ja pensionikogujaid.

Kutsume Sind alla kirjutama pöördumisele, mis kaitseb nii tänaste kui tulevaste pensionäride õigusi!
608 allkirja

392 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda.

Kommentaarid