Lapsed ei tohi olla riigi kokkuhoiukoht

Eesti Lasterikaste Perede Liit, Aage Õunap,

Kommentaarid

Vastus Liisi 4.05.2023 16:22

See, et need Teie jaoks utoopilised summad tunduvad, ei tähenda, et keegi seda ei teeni, ilmselt kui tehtaks mingi ülevaade (mis reaalselt on võimalik, aga ilmselgelt ei tehta), siis oleks üllatus päris suur, et neid siiski on piisavalt. Kui Eesti riik oleks rikas riik (mida ilmselgelt ei ole tänases valguses, aga mis oli paljudele ka juba varem selge, aga osad ei arvanud sest midagi), siis poleks vahet, kuhu seda raha jagatakse, aga kui ei ole rikas riik, siis tulnuks juba 2016 mõelda hoolikamalt, kuidas antud toetusmeetme seadustamisel maksmist hakata rakendama, et see tulevikus omakorda midagi kaasa ei tooks (selleks peaks ikka haritud ja analüüsivõimelised inimesed olema). Kui riigikogu nimekirja ette võtate, on seal suurpere papasid piisavalt, kellele kõigile laekub sotsiaaltoetus vaid asjaolul, et on kolm või rohkem lapsi peres. Kui ka selles osas oleks alates 2017 kokku hoitud ning suunatud mingi osa sellest rahast kasvõi puuetega lastele või muudmoodi mõistlikumalt käitutud toetuse maksmisel, ei oleks olukord täna selline nagu see on, kus normaalse sissetulekuga ja hästi toimetulevad suurpered üritavad tõestada, kui vajalik see toetus neile on, arvestamata, et nendest on tunduvalt kehvemal järjel suurperesid, kes absoluutselt ei nurise, kuna kogu aur läheb perel igapäevaselt hakkamasaamisele. Olen näinud kommentaarides suurpere vanemaid, kes tõesti julgevad öelda, et iga pere on individuaalne ja 19 aastat järjest ei ole ju need lapsed imikud, et jutti haigestuvad ja vanem peab nendega kodus olema, et haigusrahades kaotatakse, sellest kasvatakse ju välja, ka kasvavad järgemööda sündinud lapsed ühel hetkel oma turvatoolidest välja (üsna levinud väide, et kolm turvatooli ei mahu autosse ja vaja uus soetada, et toetus hädavajalik sel puhul), Samuti on ju hakkamasaamine sõltuvuses sissetulekuga, seega kindlasti ei vaja kõik toetust, kes kohe kvalifitseerub suurpere nimetuse alla, kuna suurpere ei tähenda automaatselt vaesunud pere. On ka suurperesid, kes ütlevad, et kolme lapsega pole mingi suurpere jne seinast seina arvamusi. Kui toetus oleks vajaduspõhise lahendusega, oleks just väga kehval järjel olevatele peredele ehk tänases mõistes (kus elu ongi märgatavalt kallinenud) suurem võimalus abi pakkuda rahalise toetuse või ka teenuste/konkreetsete asjade näol. Samas puuetega inimesi koheldakse ühtemoodi (ehk nagu tõin oma näite, kus töövõime toetus väheneb sõltuvalt teenitavast sissetulekust - ka sellistel inimestel on pere ja lapsed kas siis 1-2 sõltuvalt erinevatest asjaoludest või ka isegi suurpere sest õnnetused ei hüüa tulles - a´la ära tee lapsi, kohe-kohe oled invaliid) ja suurperesid erilisemalt, kuigi Põhiseaduse paragrahvis on puuetega inimesed ja suurpered ühe paragrahvi punktis, seega tuleks kohelda ka neid samaväärselt, mitte eelistada ühte ühiskonna osa teisele, määrates toetuste maksmiskorra osas teistsugused alused (üldjuhul on puue määratud täielikult puuduva töövõimega inimesele).

  1. Teid ilmselt üllatab aga Statistikaametil ja Maksu- ja Tolliametil on üksikasjalik informatsioon palkade kohta täiesti olemas. Statistikaameti palgarakenduses on info palkade kohta ameti- ja valdkonnapõhiselt ka avaldatud. Kui vaja detailsemat informatsiooni, siis saab seda Statistikaametilt tellida. 5000 eurot mõlema vanema kohta on Eesti oludes väga suur palk ja teenivad väga vähesed (nt Eesti Energia nõukogu liikmed). See, et Te informatsiooni otsida ei oska, ei tähenda, et seda varjatakse. Kui üldistada, siis suurim kulu on vast ikka suurema eluaseme soetamine või üürimine. Samas on see väga mahukas teema, kus on palju erinevaid aspekte. Seetõttu olekski just vajalik korralik majandusanalüüs, mis annaks objektiivse pildi. Samuti oleks vajalik mõjuanalüüs sh demograafiline. Seadusandja pole selliseid analüüse teinud ega ole neid isegi vajalikuks pidanud. Seletuskirjas ütleb lihtsalt, et võtab seaduse muudatused vastu ja siis vaatabki, kuidas see meile mõjub. See ei ole korrektne tegutsemine seadusandja poolt. Blogipostitus, millele seadusandja viitab, on aga ühe isiku subjektiivne arvamus ega ole ka sõltumatult kontrollitud. Toote oma kommentaaris välja puuetega laste toetamise vajadust. Kahtlemata vajaksid puuetega lapsed täiendavat toetamist ja kindlasti tuleks selles suunas töötada. Samas miks Te siis ei võitele puuetega laste õiguste eest, miks sõdite hoopis lasterikka pere toetuse vastu. Kuidas aitab puuetega lapsi ja eriti neid, kes kasvavadki lasterikkas peres, pere toetuse vähendamine? Mis abi on Teie heietamisest, et 2017 oleks võinud toimida teisiti, kuidas see aitab praegu puuetega lapsi? Vägisi jääb mulje, et puuetega laste kaitsmist tuuakse lihtsalt ettekäändena välja, et saada endale lisaargumente lasterikaste perede toetuse vastu. Selline üksteisele vastandamine ja omavahel nääklemine on väär, lõpuks on sellise tegutsemise tulemusena kaotajaks kõik lastega pered. Võrdluseks on väga hea näide, et mõned inimesed sõdisid aktiivselt lasterikaste perede toetuse vastu ja selle tulemusena on see vähendatud aga 1-2 lapse toetusi ei tõstetud ning ühiskonna hoiak lastega pere suhtes muutus negatiivsemaks. Kindlasti oleks tulemuslikum rõhutada 1-2 lapsega pere vajadusi, mitte kolme ja enama lapsega peresid maha teha. Lastega pere muredele pööratakse tervikuna vähem tähelepanu ja suhtutakse negatiivselt. See on vananeva rahvastikuga väikeriigis aga väga halb tendents.