Seadustada vanemate tegevus lapselaste hoidmisel [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Jüri Ginter

Idee sisu
Maksta toetust nendele vanavanematele, kes hoiavad lapselapsi, et lapsevanemad saaksid tööl käia ning ei ole vajadust lapsi lasteaeda viia. Vastav raha hoitakse kokku lasteaedade toetamisest. Kui vanavanem ei ole pensionil, võiks talle selleks ajaks maksta ka ravikindlustust.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Võimaldada nooremaealiste kõrgemat tööhõivet ja parandada lastehoiuvõimalusi. Juhul kui lastehoiuteenust hakkab pakkuma erasektor,  ka positiivne mõju vanemaealiste ettevõtlusele.

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Koolieelse lasteasutuse seadus ja sotsiaalhoolekande seadus kui lastehoiuteenuse pakkumist korraldavad seadused. 
Perehüvitiste seadus, kui käsitleda ettepanekut vanavanema lastehoiutoetuse hüvitisena laste hoiu puhul. 
Ravikindlustuse seadus, kui käsitleda lapsehoidu lepingulise tööna.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Põhimõtteliselt sobib selline lahendus Eestisse, sest koolieelsete lasteasutuste seadus näeb ette, et 1,5–3aastase lapse puhul võib omavalitsus asendada lastehoiukoha lapsehoiuteenusega. Seega on juba erand seaduses lubatud. Sama skeemi saaks kasutada ka vanavanemate puhul. Aga seda vaid juhul, kui ei suurenda avaliku sektori kulutusi ja ei halvenda alushariduse kättesaadavust.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Osaliselt laheneb alla 3aastaste laste lastesõime kohtade probleem. Kasvab noorte lastevanemate hõive, suureneb perekondade sidusus. 
Samas kuna pole teada täpsem vajadus ega ka täpsem pakkujate hulk ning pakkujaid iseloomustavad näitajad (vanus, hõive, investeerimisvõimekus teenuse pakkumisse jmt), on raske hinnata, kas ja milline oleks mõju avaliku sektori kulutusele ja tegelikule tööhõive kasvule.
Oluline mõju neile vanematele, kes ei soovi näiteks 1,5aastast last lastesõime/-hoidu panna, kuna saavad hoopis pereliikme hoida jätta. Mis tähendab, et sellel võib olla mõju laspevanemate hõive kasvule.
Võimalikud on omavalitsuste kulude kasv lastehoiule, mida kompenseeriks töötavate vanemate laekunud maksud. On oht ka kuritarvitustele.
Samas pole teada, kui paljud pered seda võimalust kasutaksid. 
Kuna lasteaiakohtade tagamine on omavalitsuse ülesanne ning oluline on, et lapsed saaksid hoitud, siis sellise võimaluse pakkumine on hea alternatiiv praegusele ning suurendaks sel viisil sotsiaalsüsteemi paindlikkust.
Arvestada tuleb, et lapsehoiuteenus ei ole haridusteenus, vaid sotsiaalteenus. Teenuse eesmärgiks on toetada lapse vanema või hooldaja toimetulekut ja töötamist. Oluline on ka tagada kõigile lastele võrdne ligipääs kvaliteetsele alusharidusele, seetõttu on vajalik teenuse pakkumise tingimuste kaalumine.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
Ei ole teada

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Kõikidele lastele pakutav lapsehoid, kuid see ei suurendaks ilmselt vanemate hõivet.
Paindlikumad töösuhted lapsi kasvatavatele vanematele.

Eksperdid: Liisi Uder, Raina Loom

Kommentaarid

  1. Idee kiideti teemaseminaril heaks

    Idee põhisisuks on nendele veel mitte vanaduspensioniealistele vanavanematele, kes hoiavad oma lapselapsi sissetulek ning tagada neile ravikindlustus. Kindlasti tuleks reguleerida ka sellise tegevuse seos töötuskindlustuse kujunemisega ja muude sotsiaalsete hüvedega. See annaks võimaluse lastevanematel tööturule pöörduda kui nad soovivad.