LASKE MEIL HINGATA! KOHTLA-JÄRVE LINNA ELANIKE PÖÖRDUMINE Riigikogu poole

Olga Kurdovskaja,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Arhiveeritud
1045 allkirja

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Meie, Kohtla-Järve linna elanikud, palume peatada seadusevastane olukord linna õhu saastamise osas! Kutsume üles kõiki selle probleemi eest vastutajaid – riiki, linna ja ettevõtteid – seda viivitamatult lahendama. Õhusaaste ja ebameeldiv hais mürgitavad juba aastaid keskkonda ja seavad ohtu linnaelanike tervise. 
Aastate vältel on Järve linnaosa inimesed pidanud taluma  jubedat ja lämmatavat lehka. See ei ole saladus, et peamiseks haisu allikaks on kohalikud tööstusettevõtted. Kohtla-Järve elanikud, sealhulgas lapsed, on sunnitud sisse hingama solgihaisulist õhku. Õhus on kohutav lehk nii päeval kui ööselgi. Viimasel ajal on lisaks kõigele muule tunda ka gaasihaisu. Aknaid ei ole võimalik avada. Väljas pole võimalik sportida. Keskkonnainspektsiooni numbrile 1313 helistamine ei anna mingeid tulemusi, mistõttu on kadunud usaldus ametkondade vastu. Mingeid tõhusaid meetmeid heitmete õhkupaiskumise peatamiseks ei ole ette võetud. 
Kõige enam oleme mures heitgaaside mõju pärast linna elanikkonna tervisele. Meie mured pole tühiasi! 
Näiteks Terviseameti ja Tartu Ülikooli koostöös läbiviidud põlevkivisektori tervisemõjude uuringust selgus, et idavirulaste tervis on võrreldes kaasmaalastega mitme näitaja poolest kehvem. Olulise põhjusena nimetati piirkonna saastatust põlevkivitööstuse tõttu. Oodatav eluiga on Ida-Virumaal madalam kui mujal Eestis. Kui Eesti keskmine oodatav eluiga sünnihetkel oli 2011. aastal meestel 70,5 ja naistel 81,3 aastat, siis Ida-Virumaal oli meeste oodatav eluiga sünnihetkel lühem 3,7 aasta võrra ning naistel 2,2 aastat. Kuigi aastate jooksul on Ida-Virumaa keskkonnaseisund oluliselt paranenud, näitavad Statistikaameti andmed, et Ida-Virumaal sündinud lapse oodatav eluiga on endiselt pea viis aastat lühem kui Tartus või Tallinnas sündinud lapsel. Veelgi tõsisemaks probleemiks on väga paljudel lastel kõrged (üle 30 ppb) väljahingatava lämmastikoksiidi (FeNO) väärtused, mis on hingamisteede põletiku markeriks. Kõrged FeNO väärtused võivad viidata nii astmale, atoopiale (immuunglobuliin-E vahendatud ülitundlikkusele teatud allergeenide suhtes), hingamisteede hüperreaktiivsusele kui ka atoopilisele astmale.
Oleme teadlikud, et lõhnaainete esinemise vähendamise kava kohaselt tuleb OÜ Järve Biopuhastusel hiljemalt 2022. a suveks rajada uus settekäitluskompleks, mille tulemusena paraneks ka välisõhu kvaliteet Kohtla-Järve linnas.  OÜ Järve Biopuhastus juht Vladislav Korzakov mainis meedias (3.04.2017 rus.postimees.ee), et tehnoloogiaks, mis lahendaks halva lõhna, jäätmete utiliseerimise ja desinfektsiooni probleemid täies mahus, on ilmselt vaid ehitiste rajamine, kus jäägid kuivatataks ja põletataks. Taolise projekti realiseerimine on võimalik vaid koostöös riigiga ja Euroopa Liidu rahalise toetuse abil. Tekivad asjakohased küsimused: “Kas mingisugused muutused on üldse võimalikud enne aastat 2022?” ja “Milliseid meetmeid rakendatakse nende heitmete puhul, millel puudub lõhn?”
Seni, kuni kestab lõputu tühja jutu ajamine, näitavad õhusaaste andmed jätkuvat normide ületamist. Nii oli viimase kuu jooksul mitmeid kordi fikseeritud peenosakeste (PM) normi ületamine. PM osakestel  puudub nimelt lõhn ning teiste õhku saastavate ainetega kombineerimisel on need inimese tervisele kõige ohtlikumad. PM mõju negatiivseteks tagajärgedeks on ka hingamis- ja vereringeelundite haigused ning kopsuvähk.
Linnaõhu kvaliteedikontroll ei tõota head – konkreetseid korrarikkumisi igal konkreetsel juhtumil ei tuvastata ning elanikkond ei saa informatsiooni.
Seoses ülalmainituga nõuame: 
1. kutsuda korrale ametkonnad ja ettevõtted, mis vastutavad linnaõhu puhtuse eest, vajadusel rakendage Eestis kehtestatud trahvide süsteemi keskkonna saastamise eest.
2. rakendada kõik võimalikud meetmed, et mõjutada  filtrite õigeaegse puhastuse ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamise eest vastutavaid osapooli. 
3. töötada välja strateegia Ida-Virumaa elanike keskmise eluea tõstmiseks.
4. tõsiselt pöörata tähelepanu Terviseameti (koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertidega) välja töötatud soovitustele. Eriti huvitab meid, milline mõju ja tagajärjed inimeste tervisele on erinevatel tehnoloogiatel, mis on kasutuses paljudes ettevõtetes – sealhulgas ka põlevkivitööstuses ja keemiatehastes.
 
On aeg probleem ära lahendada! Laske meil hingata!
 

ДАЙТЕ НАМ ДЫШАТЬ!
 
ОБРАЩЕНИЕ ЖИТЕЛЕЙ ГОРОДА КОХТЛА-ЯРВЕ К РИЙГИКОГУ
 
Мы, жители города Кохтла-Ярве, просим остановить беспредел по загрязнению воздуха в Кохтла-Ярве и незамедлительно призвать всех ответственных по данному вопросу (государство, город и предприятия) к решению проблемы. Просим также предпринять меры по устранению неприятного запаха, который царит в городе на протяжении уже многих лет, отравляя жизнь людям и ставя ПОД УГРОЗУ ЗДОРОВЬЕ ЖИВУЩИХ ЗДЕСЬ ЛЮДЕЙ.
На протяжении многих лет в Ярвеской части города стоит жуткий и удушающий запах. Не секрет, что основными источниками вони являются местные предприятия. Жители города, в том числе дети, вынуждены дышать канализационным смрадом. Запах стоит и днем, и ночью. В последнее время ко всему прочему пахнет газом. Окна не открыть. На улице невозможно заниматься спортом. Неоднократные обращения на номер 1313 уже не вызывают доверия, так как ничего не меняется. Никаких эффективных мер для сокращения выбросов загрязняющих веществ не предпринимается. 
Больше всего мы обеспокоены влиянием выбросов на здоровье жителей города. И беспокойства наши cовсем не пустяк. Так, например, из исследования влияния cланцевого сектора на здоровье, которое было проведено при сотрудничестве Департамента здоровья и Тартуского университета выяснилось, что здоровье ида-вирумаасцев по сравнению c cоотечественниками по многим показателям хуже. Существенной причиной загрязнения воздуха называют сланцевую промышленность. Ожидаемая продолжительность жизни в Ида-Вирумаа ниже, чем в других местах в Эстонии. Если средняя продолжительность жизни от момента рождения в 2011 году у мужчин была 70,5 лет и у женщин 81,3 года, то в Ида-Вирумаа ожидаемая продолжительность жизни от момента рождения у мужчин была на 3,7 года и у женщин на 2,2 года короче. Несмотря на то, что со временем экологическое  положение значительно улучшилось, как свидетельствуют данные Департамента статистики, у детей, рожденных в Ида-Вирумаа ожидаемая продолжительность жизни по-прежнему на 5 лет короче, чем в Тарту или в Таллинне. Еще одна серьезная проблема связана с тем, что у очень многих детей высокие (выше 30 ppb) показатели выдыхаемые оксида азота (FeNO), которые служат маркером при воспалении дыхательных путей. Высокие показатели фракции выдыхаемого оксида азота могут указывать как на астму, атопию  (уменьшенная сверхчувствительность иммуноглобулина класса E к известным аллергенам), гиперактивность бронхов, так и на атопическую астму. 
Мы осведомлены, что cогласно программе по уменьшению присутствия ароматных веществ не позднее летнего периода 2022 года OÜ Järve Biopuhastus построит новый комплекс по обращению c осадочными  отложениями, результатом которого станет также улучшение качества воздуха. Учитывая, что в медиа (3.04.2017 rus.postimees.ee) руководитель предприятия OÜ Järve Biopuhastus Владислав Корзанов упоминал о том, что технология, которая решила б проблему запаха, утилизации и обеззараживания в полном объеме, наверное, решает только строительство сооружений по высушиванию с последующим сжиганием осадка, а реализация подобного проекта возможна только при содействии государства и финансовой поддержке со стороны Евросоюза, встает резонный вопрос: «А будут ли вообще какие-либо изменения не позднее 2022? » и «Каким образом ведется борьба с выбросами, которые не имеют запаха?».
Пока идут бесконечные и пустые разговоры, данные о загрязнении воздуха продолжают превышать норму. Так, за последний месяц превышение норм частицами PM было зафиксировано не один раз. Частицы PM как раз не имеют запаха и при комбинации с другими загрязнителями воздуха являются наиболее опасными для здоровья человека. Среди негативных последствий воздействия РМ — респираторные, сердечно-сосудистые заболевания и рак легких.
Контроль качества воздуха оставляет желать лучшего - конкретные нарушители загрязнения воздуха  в каждом конкретном случае,  не устанавливаются, население информации не получает. 
В связи с вышеизложенным требуем:
  1.  призвать к порядку предприятия, отвечающие за чистоту воздуха в городе, при необходимости     применять принятую в государстве систему штрафных санкций за загрязнение окружающей среды;
  2.  применить все необходимые меры воздействия на ответственных за своевременную чистку фильтров и использование технологий с уменьшением влияния на окружающую среду;
  3.  разработать стратегию по повышению средней продолжительности жизни в Ида-Вирумаа;
  4.  обратить серьезное внимание на рекомендации, разработанные Департаментом здоровья при сотрудничестве с экспертами Всемирной  организацией здравоохранения, и провести     исследование по влиянию выбросов загрязняющих веществ на здоровье горожан. Нас особенно волнует, какое влияние и какие последствия на здоровье людей могут оказывать или уже     оказывают, действующие промышленные предприятия (в т.ч. сланцевые) и химические заводы.
 
Пора решать проблему! Дайте нам дышать!
 
 

  1. Kiri Riigikogule

    PealkiriTerviseameti vastus - Kollektiivne pöördumine Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole
    Saatja
    • Terviseamet - Merike Jürilo

  2. Kiri Riigikogule

    PealkiriKeskkonnaameti vastuskiri Kohtla-Järve piirkonna ettevõtete lõhnaaine esinemise vähendamise kavade aruannete ja inventuuride kohta
    Saatja
    • Keskkonnaamet - Rein Kalle

  3. Vastuskiri

    Lugupeetud kollektiivse pöördumise esindaja Riigikogu keskkonnakomisjonile on 03.09.2018 esitatud kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“. Pöördumises märgitakse, et õhusaaste ja ebameeldiv hais mürgitavad juba aastaid keskkonda ja seavad ohtu linnaelanike tervise. Pöördumises kutsutakse üles kõiki selle probleemi eest vastutajaid - riiki, linna ja ettevõtteid - seda viivitamatult lahendama. Riigikogus menetleti pöördumist kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peatükis 182 „Kollektiivsete pöördumiste menetlemise kord“ sätestatuga. Riigikogu juhatuse 2018. aasta 11. septembri otsusega nr 172 edastati kõnealune pöördumine edasiseks menetlemiseks keskkonnakomisjonile. Keskkonnakomisjon on pöördumist arutanud kahel istungil. Keskkonnakomisjon arutas pöördumist oma 23. oktoobril toimunud istungil, millest võtsid osa lisaks algatajatele ka Järve Biopuhastuse, Viru Keemia Grupi, Novotrade Invest AS, Eastman Specialities OÜ, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindajad. Nimetatud istungil viibinud neli suuremat ettevõtet, kes tekitavad suurima välisõhu häiringu, tegid kohalolijatele ettekanded oma ettevõtete lõhnahäiringu vähendamise kavadest. Istungil tõdeti, et Keskkonnainspektsioon on alustanud kõigi nelja ettevõtte osas haldusmenetlusi ning inspektsiooni nõudmisel tuleb välisõhu parendamise kavadega (edaspidi ka kava) kõikidel ettevõtetel jätkata. Keskkonnaamet on kinnitanud eelnimetatud kavad ning hinnanud ka nende koosmõju, st võimalikku lõhnaaine esinemise taset peale kavade rakendamist. Kavade elluviimine on planeeritud lõpetada aastal 2022. Keskkonnaameti andmetel jääb lõhnahäiringu tase pärast rakendatud meetmeid elamupiirkondades valdavalt normi piiresse. Keskkonnakomisjonis toimunud arutelust on võimalik saada täpsem ülevaade komisjoni 23. oktoobri 2018. a protokollist. Keskkonnakomisjon arutas pöördumist veelkord oma 19. novembril toimunud istungil ning otsustas saata Keskkonnaametile ja Terviseametile kirja asjakohaste alljärgnevate ettepanekutega. Keskkonnakomisjoni seisukoht on, et Kohtla-Järve välisõhu kvaliteet on elanike tervise seisukohalt väga oluline ning kavandatud meetmete rakendamine on kõigile tööstusettevõtetele kohustuslik. Keskkonnakomisjon soovib, et kavade täitmisel esitatavate aruannete ja inventuuride kohta teeb Keskkonnaamet ülevaate ja esitab selle keskkonnakomisjonile iga kalendriaasta lõpuks kuni aastani 2022. Peale kavade rakendamist peaks Keskkonnaamet hindama, kas kavad olid piisavad ja lõhnahäiringu tase jääb normi piiresse. Keskkonnakomisjon tõdeb, et põlevkivi arengukava raames on Terviseamet koostöös Tartu Ülikooli teadlastega teinud uuringu laste tervisest sealses piirkonnas, samuti on tehtud mitmeid uuringuid töökeskkonna kohta. Keskkonnakomisjon soovib, et Terviseamet ka edaspidi tegeleks Kohtla-Järve piirkonna õhukvaliteedi ja töökeskkonna monitoorimisega ning koostöös ettevõtetega viiks peale kavade rakendamist aastal 2022 läbi uuringu selle kohta, kas õhukvaliteet on reaalselt paranenud ning kuidas piirkonna õhukvaliteet mõjutab inimese tervist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra Esimees Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b7b0decb-5589-43d4-bbb4-97f9a70936c4

  4. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud

    Otsustati lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

  5. Kiri Riigikogult

    PealkiriKollektiivne pöördumine Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole
    Saaja
    • Keskkonnaamet - Andres Onemar
    • Terviseamet - Merike Jürilo

  6. Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 174

    Juhataja: Rainer Vakra Protokollija: Andra Ainsaar Võtsid osa: Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Eevi Paasmäe, Urve Palo, Terje Trei, Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Puudus: Kalle Palling Kutsutud: Keskkonnaminister Siim Kiisler, Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Jelena Hannus (2. päevakorrapunkti juures) Päevakord: 1. Nädala (19.11.-25.11.2018) töökava kinnitamine 2. Tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) 3. Kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ 3. Kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ Rainer Vakra märkis, et koostatud on kollektiivsele pöördumisele vastuskirja projekt, millega komisjoni liikmed saavad tutvuda. Otsustati: 3.1 Nõustuda vastuskirja projektiga. (konsensus- Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Eevi Paasmäe, Urve Palo, Terje Trei, Rainer Vakra) 3.2 Lõpetada kollektiivse pöördumise menetlus. (konsensus- Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Eevi Paasmäe, Urve Palo, Terje Trei, Rainer Vakra) Rainer Vakra juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Andra Ainsaar protokollija (allkirjastatud digitaalselt) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/60602826-5336-4c12-b828-bf7e1969f5f5

  7. Arutelu Keskkonnakomisjon-is

    Otsustati lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

  8. teade järgnevast arutelust

    Keskkonnakomisjon arutab esmaspäeval, 19.11.2018 kell 11:00 kollektiivset pöördumist „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole

  9. Arutelu Keskkonnakomisjon-is

    Otsustati jätkata arutelu komisjonis.

  10. Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 171

    Algus 14.05 lõpp 15.30 Juhataja: Rainer Vakra Protokollija: Andra Ainsaar Võtsid osa: Valeri Korb, Eevi Paasmäe, Kalle Palling (kuni 14.35), Urve Palo, Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Puudusid: Meelis Mälberg, Andres Metsoja, Terje Trei Kutsutud: Algatajad Olga Kurdovskaja, Allan Tamm ja Olga Gudkova, Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov, Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann, keskkonnaosakonna juhataja Erika Sulg ja suhtekorraldusjuht Irina Bojenko, Novotrade Invest AS esindajad Marina Setdikova ja Reimo Päri, Eastman Specialities OÜ juhatuse liige ja ohutusjuht Mihhail Gristsenko, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Irja Alakivi, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruul, Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle, Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna juhataja Allar Leppind Päevakord: 1. Kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ (1-6/18-98) 1. Kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ (1-6/18-98) Rainer Vakra märkis, et kollektiivses pöördumises palutakse peatada seadusevastane olukord Kohtla-Järve linna õhu saastamise osas. Pöördumises kutsutakse üles kõiki selle probleemi eest vastutajaid - riiki, linna ja ettevõtteid - seda viivitamatult lahendama. Pöördumises märgitakse, et õhusaaste ja ebameeldiv hais mürgitavad juba aastaid keskkonda ja seavad ohtu linnaelanike tervise. Vladislav Korzanov tutvustas ettekandes (protokolli lisa 1) Järve Biopuhastuse (JBP) tegevuskava seoses Kohtla-Järve lõhnahäiringuga. Eesmärk on reoveepuhasti tehnoloogia muuta haisuvabaks ja vähendada tahkete setete koguseid. Rakendatavate meetmete korral peaks lõhnaainete emissioon vähenema 34%. Kuna JBP ei kvalifitseeru meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimustele, siis on tehtud Keskkonnaministeeriumile ettepanek toetuse andmise tingimusi muuta. Rainer Vakra küsis, et mis seisus on eelpoolnimetatud ettepaneku lahendamine. Harry Liiv vastas, et ettepanek on alles ministeeriumile esitatud ja seda kaalutakse. Tehtud ettepanek nõuab mitmeid analüüse ja Euroopa Komisjoni nõusolekut. Varasemalt on Kohtla-Järvel ja ka JBP-s tehtud mitmeid investeeringuid olukorra parandamiseks. Meelis Eldermann andis ettekandega (protokolli lisa 2) ülevaate Viru Keemia Grupi (VKG) lõhnaainete vähendamise kavast. Samuti näitas ta pilte tootmisterritooriumi seisundi kohta enne erastamist ja käesoleval ajal. Viimase 8 aastaga on VKG investeerinud 657 mln €, millest 56 mln € investeeringuid välisõhu kvaliteedi parandamiseks. Seejuures on heitkogused vähenenud, vaatamata tootmismahtude suurendamisele. Lisaks on pidevalt kasvanud keskkonnatasud: vääveldioksiidi tasu on 10 aastaga kasvanud 700% võrra. Samas ei jõua põlevkivisektorisse läbi keskkonnainvesteeringute palju tagasi, mis tegelikult aitaks mitmeid kohalikke probleeme kiiremini lahendada. Kohtla-Järve välisõhu probleemi põhjuseks on kõigi sealsete ettevõtete koosmõju tulemus. Rainer Vakra küsis, et kas VKG on saanud ka Keskkonnaametilt ettekirjutise seoses välisõhu saastamisega. Meelis Eldermann vastas, et ettekirjutisi on saadud eelnevatel perioodidel. Allar Leppind märkis, et Kohtla-Järve välisõhu uuringute tulemusel leiti, et neli suuremat kohal olevat ettevõtet tekitavad suurima välisõhu häiringu ning kõikide koosmõjus tuleb lõhnahäiringut vähendada. Keskkonnainspektsioon alustas ka kõigi nelja ettevõtte osas haldusmenetlusi ja Keskkonnainspektsiooni nõudmisel tuleb välisõhu kavadega ühes tempos edasi minna. Reimo Päri selgitas ettekandes (protokolli lisa 3) Novatrade Investi plaane lõhnaainete vähendamiseks. Ettevõte viib läbi oma territooriumil välisõhu mõõtmisi ning täiustab ja moderniseerib järk-järgult seadmeid. Rainer Vakra tundis huvi, et kas ilma Keskkonnainspektsiooni sekkumiseta ei oleks ettevõtted välisõhu kvaliteedi parandamisega tegelema hakanud. Meelis Eldermann vastas, et ettevõtte tegevuse määravad Euroopa Liidu direktiivid ja Eesti seadusandlus. Vladislav Korzanov lisas, et JBP-i investeerimiskava nägi settekäitluse arendamise projekti ette juba poolteist aastat tagasi ning haldusmenetlus ei ole selle täideviimist kiirendanud. Reimo Päri täiendas, et parima võimaliku tehnika juurutamise kohustus tuleneb ka Euroopa normidest ning lõhnaainete vähendamise projekti eesmärk on samuti välisõhu kvaliteedi parandamine. Mihhail Gristsenko tutvustas ettekandes (protokolli lisa 4) Eastman Specialities OÜ lõhnataseme alandamise programmi aastatel 2017-2020. Vastavalt kehtivale keskkonnakompleksloale on ettevõtte piirile määratud neli õhu kvaliteedi kontrollpunkti, mis analüüsivad suuremaid saasteainete koguseid. Seni ei ole lubatud piirmäärasid ületatud. Ettevõtte lõhnataseme alandamise programm näeb ette ennekõike vanade seadmete väljavahetamist ja parima võimaliku tehnika kasutusele võtmist. Rainer Vakra küsis pöördumise algatajatelt, et kuidas nad jäävad rahule ettevõtete ettepanekutega oma tegevuskavade kohta. Olga Kurdovskaja tõi välja, et heaks näiteks hea suhtlejana kohalike elanikega on VKG. Kindlasti ettevõtted panustavad töökeskkonna parandamisesse, kuid palju tehnilist teksti jääb tavakodanikule ka segaseks. Elanike jaoks on tähtis elada ohutus keskkonnas ja keegi ei ole uurinud, kuidas lõhnaained mõjuvad pikaajaliselt inimese tervisele. Samuti ei saa garanteerida, et 2022. aastast on linn haisuvaba – ka 2016. aastal lubati, et lõhnaprobleemid lõpevad. Vladislav Korzanov märkis, et tegemist on oluliste investeeringutega, mida kiiremini teha ei saa, kuid 2022. aastaks on kindlasti kõik plaanid realiseerunud. Rein Kalle andis ettekandes (protokolli lisa 5) ülevaate, mida on tehtud alates 2016. aastal valminud uuringust „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas“ ja kuidas on plaanis nelja ettevõtte esitatud kavadega edasi minna. Lisaks korraldati 27. septembril 2018 avalik arutelu, et kohalikele elanikele kavasid tutvustada ning need on kättesaadavad ka Keskkonnaameti veebilehel. Nüüdseks on kavad heaks kiidetud ja kõik meetmed ning nende täitmise tähtajad on ettevõtetele kohustuslikud. Samuti tuleb ettevõtjatel esitada täitmise kohta aruandeid ja teha inventuure. Urve Palo märkis, et on kahetsusväärne, et kolme linna ühisettevõttel JBP-l jääb aastaks 2022. plaanide täitmiseks puudu 4,8 mln €. Ta küsis, kas arendustöödega ei saanud varem alustada. Vladislav Korzanov vastas, et aega on võtnud projektide ettevalmistamine ja koostamine. Rainer Vakra tundis huvi, et miks ei ole ettevõtted varem probleemiga tegelenud ja kas põhjuseks on lõpuks Keskkonnainspektsiooni sekkumine. Vladislav Korzanov selgitas, et JBP-i reoveepuhasti sai valmis 2009. aastal ja sellele järgnenud probleemide esitamise perioodil kaebusi ei tulnud. Seejärel edasisi investeeringuid ei tehtud, kuna Keskkonnaministeeriumis koostati mitu aastat samateemalist üleriigilist strateegiakava. Paralleelselt riigi strateegiakavaga valiti lõpuks 2016. aastal JBP-le tehnoloogia ja nüüd jätkatakse eelprojektiga. Harry Liiv lisas, et riigi strateegiliste küsimuste analüüsimine ei takista üksikutel vee-ettevõtetel investeeringute tegemist, praegu on vajalik olemasolevate kavadega võimalikult kiiresti edasi minna. Vladislav Korzanov täiendas, et strateegiline kava nägi ette Kohtla-Järvele riikliku käitluskeskuse rajamist. Olga Kurdovskaja palus täpsustada, et mille alusel on JBP valinud praeguse tehnoloogia. Vladislav Korzanov märkis, et kriteeriumiteks oli, et ettevõtte piiril ei ületaks lõhnaained piirmäärasid, investeerimis- ja käitamiskulutused ning tehnoloogia sobivus ettevõtte toorainega. Valeri Korb selgitas, et JBP-i sooviks arenguid kiiremini ellu viia, kuid kogu projekti ettevalmistamine ja hange võtavad aega vähemalt ühe aasta ning see ei sõltu rahast, vaid seadusega ettenähtud tähtaegadest. Lisaks olevat puudu 4,8 mln € ei ole võimalik taotleda Euroopa Liidu toetustest ning seega loodetakse tõsiselt riigieelarveliste vahendite peale. Allan Tamm märkis, et ettevõtete tegevuskavad on vastuvõetavad. Seejuures võiks KohtlaJärve linn koostöös ettevõtetega läbi viia uuringu, kuidas piirkonna õhukvaliteet mõjutab inimese tervist. Reet Pruul selgitas, et põlevkivi arengukava raames tegi Terviseamet koostöös Tartu Ülikooli teadlastega uuringu laste tervisest sealses piirkonnas, mida käidi tutvustamas ka kohapeal. Samuti on tehtud mitmeid uuringuid, ka välisriikide poolt, töökeskkonna kohta, osad analüüsisid lausa keskkonnamõju kromosoomi tasemel – otsitud geneetilisi muutusi ei leitud. Lisaks ei räägita enam saasteainete vähendamisest, kuna neid piirnorme täidetakse. Olga Kurdovskaja tõi välja, et Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru hinnangul tuleb piirkonna õhukvaliteedi ja töökeskkonnaga endiselt väga tõsiselt tegeleda. Meelis Eldermann märkis, et inimeste tervist mõjutavad sotsiaalmajanduslik seisund (töökoht, palk, Maslow' püramiid), tervisekäitumine ja elukeskkond – Ida-Virumaa elukeskkonda mõjutavad pärandreostus ja tööstusettevõtete tegevus. Lisaks on antud piirkonnas kõige suurem tööpuudus, ligi 12% lastest elab alla vaesuspiiri ning on madalad keskmised palgad. Irja Alakivi ütles, et Keskkonnaministeeriumis käivad probleemide lahendamised väga aeglaselt ning ootaks neilt tõsisemat suhtumist sealse piirkonna elukvaliteedi tõstmisesse. Vaatamata vee madalamale hinnale, tuleks ette näha enam riigipoolset abi. Harry Liiv selgitas, et Keskkonnaministeerium teeb kaalutletud otsuseid, kuna arvestada tuleb mitmete koostoimivate seaduste, kavade ja strateegiatega. Lisaks ministeeriumi otsusega algselt üldse JBP-i loodi ja rahastati. Ida-Virumaal on Keskkonnaministeerium väga mitmeid projekte algatanud, neid juhtinud ja ellu viinud. Olga Kurdovskaja märkis, et ennekõike ootavad kohalikud elanikud mõistvat suhtumist, kuna olukord on jõudnud taluvuse piirini – inimesed elavad vaesuse piiril, väga paljudel lastel on astma, allergiad või muud respiratoorsed haigused, kuid puudub piisav arstiabi. Samuti ei ole normaalne tõdeda, et haiseb 60 päeva aastas. Lisaks on keeruline mõista, kui räägitakse projektide rahastamisest, siis kuidas see mõjutab sealseid inimesi – muutusi ju ei ole näha. Pöördujatele jääb mulje, et riik on neid hooletusse jätnud. Rainer Vakra kinnitas, et kindlasti läheb ka tallinlastele korda, kuidas elatakse Ida-Virumaal. Keskkonnakomisjon hoiab pingsalt silma peal lõhnakavade täitmisel. Komisjoni esimees tänas pöördujaid keerulise teema tõstatamise eest ning soovis edu selle eestvedamisel. Otsustati: 1.1 Jätkata arutelu komisjonis. (konsensus- Valeri Korb, Eevi Paasmäe, Urve Palo, Rainer Vakra) Rainer Vakra juhataja Andra Ainsaar protokollija (allkirjastatud digitaalselt) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/801f5574-6e0d-44f2-8625-559a0dc442ea

  11. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: Võtta menetlusse Olga Kurdovskaja k.a 3. septembril algatatud kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ ja edastada see menetlemiseks keskkonnakomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

  12. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Keskkonnakomisjon-ile.

  13. Algatus jõudis Riigikokku

  14. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  15. Algatus kogus 1000 allkirja

  16. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Väga tore, et selline algatus on sündinud!

    Teet Randma,

    Inimeste tervise kahjustamine s.h. otseselt eluea vähendamine peaks olema põhiseaduse ja inimõigust vastane. Ma töötan Eesti Rohelises Liikumises põlevkivi teemadega, juhul kui võimalik, siis võiks millalgi proovida kokku saada ja arutada, kuidas võiks saada õhu puhtaks!

    1. Olga Kurdovskaja,

      Miks mitte, võiks proovida kokku saada :)

  2. Elu on ilus

    Toomas Randmer,

    Värske õhk on elu