LASKE MEIL HINGATA! KOHTLA-JÄRVE LINNA ELANIKE PÖÖRDUMINE Riigikogu poole

Olga Kurdovskaja,
  1. Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 171

    Algus 14.05 lõpp 15.30 Juhataja: Rainer Vakra Protokollija: Andra Ainsaar Võtsid osa: Valeri Korb, Eevi Paasmäe, Kalle Palling (kuni 14.35), Urve Palo, Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Puudusid: Meelis Mälberg, Andres Metsoja, Terje Trei Kutsutud: Algatajad Olga Kurdovskaja, Allan Tamm ja Olga Gudkova, Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov, Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann, keskkonnaosakonna juhataja Erika Sulg ja suhtekorraldusjuht Irina Bojenko, Novotrade Invest AS esindajad Marina Setdikova ja Reimo Päri, Eastman Specialities OÜ juhatuse liige ja ohutusjuht Mihhail Gristsenko, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Irja Alakivi, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruul, Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle, Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna juhataja Allar Leppind Päevakord: 1. Kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ (1-6/18-98) 1. Kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ (1-6/18-98) Rainer Vakra märkis, et kollektiivses pöördumises palutakse peatada seadusevastane olukord Kohtla-Järve linna õhu saastamise osas. Pöördumises kutsutakse üles kõiki selle probleemi eest vastutajaid - riiki, linna ja ettevõtteid - seda viivitamatult lahendama. Pöördumises märgitakse, et õhusaaste ja ebameeldiv hais mürgitavad juba aastaid keskkonda ja seavad ohtu linnaelanike tervise. Vladislav Korzanov tutvustas ettekandes (protokolli lisa 1) Järve Biopuhastuse (JBP) tegevuskava seoses Kohtla-Järve lõhnahäiringuga. Eesmärk on reoveepuhasti tehnoloogia muuta haisuvabaks ja vähendada tahkete setete koguseid. Rakendatavate meetmete korral peaks lõhnaainete emissioon vähenema 34%. Kuna JBP ei kvalifitseeru meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimustele, siis on tehtud Keskkonnaministeeriumile ettepanek toetuse andmise tingimusi muuta. Rainer Vakra küsis, et mis seisus on eelpoolnimetatud ettepaneku lahendamine. Harry Liiv vastas, et ettepanek on alles ministeeriumile esitatud ja seda kaalutakse. Tehtud ettepanek nõuab mitmeid analüüse ja Euroopa Komisjoni nõusolekut. Varasemalt on Kohtla-Järvel ja ka JBP-s tehtud mitmeid investeeringuid olukorra parandamiseks. Meelis Eldermann andis ettekandega (protokolli lisa 2) ülevaate Viru Keemia Grupi (VKG) lõhnaainete vähendamise kavast. Samuti näitas ta pilte tootmisterritooriumi seisundi kohta enne erastamist ja käesoleval ajal. Viimase 8 aastaga on VKG investeerinud 657 mln €, millest 56 mln € investeeringuid välisõhu kvaliteedi parandamiseks. Seejuures on heitkogused vähenenud, vaatamata tootmismahtude suurendamisele. Lisaks on pidevalt kasvanud keskkonnatasud: vääveldioksiidi tasu on 10 aastaga kasvanud 700% võrra. Samas ei jõua põlevkivisektorisse läbi keskkonnainvesteeringute palju tagasi, mis tegelikult aitaks mitmeid kohalikke probleeme kiiremini lahendada. Kohtla-Järve välisõhu probleemi põhjuseks on kõigi sealsete ettevõtete koosmõju tulemus. Rainer Vakra küsis, et kas VKG on saanud ka Keskkonnaametilt ettekirjutise seoses välisõhu saastamisega. Meelis Eldermann vastas, et ettekirjutisi on saadud eelnevatel perioodidel. Allar Leppind märkis, et Kohtla-Järve välisõhu uuringute tulemusel leiti, et neli suuremat kohal olevat ettevõtet tekitavad suurima välisõhu häiringu ning kõikide koosmõjus tuleb lõhnahäiringut vähendada. Keskkonnainspektsioon alustas ka kõigi nelja ettevõtte osas haldusmenetlusi ja Keskkonnainspektsiooni nõudmisel tuleb välisõhu kavadega ühes tempos edasi minna. Reimo Päri selgitas ettekandes (protokolli lisa 3) Novatrade Investi plaane lõhnaainete vähendamiseks. Ettevõte viib läbi oma territooriumil välisõhu mõõtmisi ning täiustab ja moderniseerib järk-järgult seadmeid. Rainer Vakra tundis huvi, et kas ilma Keskkonnainspektsiooni sekkumiseta ei oleks ettevõtted välisõhu kvaliteedi parandamisega tegelema hakanud. Meelis Eldermann vastas, et ettevõtte tegevuse määravad Euroopa Liidu direktiivid ja Eesti seadusandlus. Vladislav Korzanov lisas, et JBP-i investeerimiskava nägi settekäitluse arendamise projekti ette juba poolteist aastat tagasi ning haldusmenetlus ei ole selle täideviimist kiirendanud. Reimo Päri täiendas, et parima võimaliku tehnika juurutamise kohustus tuleneb ka Euroopa normidest ning lõhnaainete vähendamise projekti eesmärk on samuti välisõhu kvaliteedi parandamine. Mihhail Gristsenko tutvustas ettekandes (protokolli lisa 4) Eastman Specialities OÜ lõhnataseme alandamise programmi aastatel 2017-2020. Vastavalt kehtivale keskkonnakompleksloale on ettevõtte piirile määratud neli õhu kvaliteedi kontrollpunkti, mis analüüsivad suuremaid saasteainete koguseid. Seni ei ole lubatud piirmäärasid ületatud. Ettevõtte lõhnataseme alandamise programm näeb ette ennekõike vanade seadmete väljavahetamist ja parima võimaliku tehnika kasutusele võtmist. Rainer Vakra küsis pöördumise algatajatelt, et kuidas nad jäävad rahule ettevõtete ettepanekutega oma tegevuskavade kohta. Olga Kurdovskaja tõi välja, et heaks näiteks hea suhtlejana kohalike elanikega on VKG. Kindlasti ettevõtted panustavad töökeskkonna parandamisesse, kuid palju tehnilist teksti jääb tavakodanikule ka segaseks. Elanike jaoks on tähtis elada ohutus keskkonnas ja keegi ei ole uurinud, kuidas lõhnaained mõjuvad pikaajaliselt inimese tervisele. Samuti ei saa garanteerida, et 2022. aastast on linn haisuvaba – ka 2016. aastal lubati, et lõhnaprobleemid lõpevad. Vladislav Korzanov märkis, et tegemist on oluliste investeeringutega, mida kiiremini teha ei saa, kuid 2022. aastaks on kindlasti kõik plaanid realiseerunud. Rein Kalle andis ettekandes (protokolli lisa 5) ülevaate, mida on tehtud alates 2016. aastal valminud uuringust „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas“ ja kuidas on plaanis nelja ettevõtte esitatud kavadega edasi minna. Lisaks korraldati 27. septembril 2018 avalik arutelu, et kohalikele elanikele kavasid tutvustada ning need on kättesaadavad ka Keskkonnaameti veebilehel. Nüüdseks on kavad heaks kiidetud ja kõik meetmed ning nende täitmise tähtajad on ettevõtetele kohustuslikud. Samuti tuleb ettevõtjatel esitada täitmise kohta aruandeid ja teha inventuure. Urve Palo märkis, et on kahetsusväärne, et kolme linna ühisettevõttel JBP-l jääb aastaks 2022. plaanide täitmiseks puudu 4,8 mln €. Ta küsis, kas arendustöödega ei saanud varem alustada. Vladislav Korzanov vastas, et aega on võtnud projektide ettevalmistamine ja koostamine. Rainer Vakra tundis huvi, et miks ei ole ettevõtted varem probleemiga tegelenud ja kas põhjuseks on lõpuks Keskkonnainspektsiooni sekkumine. Vladislav Korzanov selgitas, et JBP-i reoveepuhasti sai valmis 2009. aastal ja sellele järgnenud probleemide esitamise perioodil kaebusi ei tulnud. Seejärel edasisi investeeringuid ei tehtud, kuna Keskkonnaministeeriumis koostati mitu aastat samateemalist üleriigilist strateegiakava. Paralleelselt riigi strateegiakavaga valiti lõpuks 2016. aastal JBP-le tehnoloogia ja nüüd jätkatakse eelprojektiga. Harry Liiv lisas, et riigi strateegiliste küsimuste analüüsimine ei takista üksikutel vee-ettevõtetel investeeringute tegemist, praegu on vajalik olemasolevate kavadega võimalikult kiiresti edasi minna. Vladislav Korzanov täiendas, et strateegiline kava nägi ette Kohtla-Järvele riikliku käitluskeskuse rajamist. Olga Kurdovskaja palus täpsustada, et mille alusel on JBP valinud praeguse tehnoloogia. Vladislav Korzanov märkis, et kriteeriumiteks oli, et ettevõtte piiril ei ületaks lõhnaained piirmäärasid, investeerimis- ja käitamiskulutused ning tehnoloogia sobivus ettevõtte toorainega. Valeri Korb selgitas, et JBP-i sooviks arenguid kiiremini ellu viia, kuid kogu projekti ettevalmistamine ja hange võtavad aega vähemalt ühe aasta ning see ei sõltu rahast, vaid seadusega ettenähtud tähtaegadest. Lisaks olevat puudu 4,8 mln € ei ole võimalik taotleda Euroopa Liidu toetustest ning seega loodetakse tõsiselt riigieelarveliste vahendite peale. Allan Tamm märkis, et ettevõtete tegevuskavad on vastuvõetavad. Seejuures võiks KohtlaJärve linn koostöös ettevõtetega läbi viia uuringu, kuidas piirkonna õhukvaliteet mõjutab inimese tervist. Reet Pruul selgitas, et põlevkivi arengukava raames tegi Terviseamet koostöös Tartu Ülikooli teadlastega uuringu laste tervisest sealses piirkonnas, mida käidi tutvustamas ka kohapeal. Samuti on tehtud mitmeid uuringuid, ka välisriikide poolt, töökeskkonna kohta, osad analüüsisid lausa keskkonnamõju kromosoomi tasemel – otsitud geneetilisi muutusi ei leitud. Lisaks ei räägita enam saasteainete vähendamisest, kuna neid piirnorme täidetakse. Olga Kurdovskaja tõi välja, et Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru hinnangul tuleb piirkonna õhukvaliteedi ja töökeskkonnaga endiselt väga tõsiselt tegeleda. Meelis Eldermann märkis, et inimeste tervist mõjutavad sotsiaalmajanduslik seisund (töökoht, palk, Maslow' püramiid), tervisekäitumine ja elukeskkond – Ida-Virumaa elukeskkonda mõjutavad pärandreostus ja tööstusettevõtete tegevus. Lisaks on antud piirkonnas kõige suurem tööpuudus, ligi 12% lastest elab alla vaesuspiiri ning on madalad keskmised palgad. Irja Alakivi ütles, et Keskkonnaministeeriumis käivad probleemide lahendamised väga aeglaselt ning ootaks neilt tõsisemat suhtumist sealse piirkonna elukvaliteedi tõstmisesse. Vaatamata vee madalamale hinnale, tuleks ette näha enam riigipoolset abi. Harry Liiv selgitas, et Keskkonnaministeerium teeb kaalutletud otsuseid, kuna arvestada tuleb mitmete koostoimivate seaduste, kavade ja strateegiatega. Lisaks ministeeriumi otsusega algselt üldse JBP-i loodi ja rahastati. Ida-Virumaal on Keskkonnaministeerium väga mitmeid projekte algatanud, neid juhtinud ja ellu viinud. Olga Kurdovskaja märkis, et ennekõike ootavad kohalikud elanikud mõistvat suhtumist, kuna olukord on jõudnud taluvuse piirini – inimesed elavad vaesuse piiril, väga paljudel lastel on astma, allergiad või muud respiratoorsed haigused, kuid puudub piisav arstiabi. Samuti ei ole normaalne tõdeda, et haiseb 60 päeva aastas. Lisaks on keeruline mõista, kui räägitakse projektide rahastamisest, siis kuidas see mõjutab sealseid inimesi – muutusi ju ei ole näha. Pöördujatele jääb mulje, et riik on neid hooletusse jätnud. Rainer Vakra kinnitas, et kindlasti läheb ka tallinlastele korda, kuidas elatakse Ida-Virumaal. Keskkonnakomisjon hoiab pingsalt silma peal lõhnakavade täitmisel. Komisjoni esimees tänas pöördujaid keerulise teema tõstatamise eest ning soovis edu selle eestvedamisel. Otsustati: 1.1 Jätkata arutelu komisjonis. (konsensus- Valeri Korb, Eevi Paasmäe, Urve Palo, Rainer Vakra) Rainer Vakra juhataja Andra Ainsaar protokollija (allkirjastatud digitaalselt) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/801f5574-6e0d-44f2-8625-559a0dc442ea

  2. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: Võtta menetlusse Olga Kurdovskaja k.a 3. septembril algatatud kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“ ja edastada see menetlemiseks keskkonnakomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Teet Randma

    Väga tore, et selline algatus on sündinud!

    Inimeste tervise kahjustamine s.h. otseselt eluea vähendamine peaks olema põhiseaduse ja inimõigust vastane. Ma töötan Eesti Rohelises Liikumises põlevkivi teemadega, juhul kui võimalik, siis võiks millalgi proovida kokku saada ja arutada, kuidas võiks saada õhu puhtaks!

    1. Olga Kurdovskaja

      Miks mitte, võiks proovida kokku saada :)

  2. Toomas Randmer

    Elu on ilus

    Värske õhk on elu