Kogukonna-aiandite arendamine [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
Arutelu lõppenud
Esitaja: Lea Teeääre

Idee sisu 
Probleemiks on pensionile jäänud korteris elavate inimeste sageli  väga tubaseks ja väheliikuvaks jäämine, mille tulemusena võib tekkida  suhtelmisvaegus ning esineda erinevad tervisemured. Samas võib inimestel olla  tahtmist ja jõudu aiatööd teha. Ettepanek on rajada kogukonna aiad/aiandid,  kus inimesed saaksid toimetada aedniku abilistena. Aiandis võiks olla ka  (väli)köök inimestevahelise suhtlemise soodustamiseks. Võiks toimuda ka  aiasaaduste müük linnarahvale. Aiandi asukoht peaks olema ühistranspordiga hästi  ligipääsetavas kohas ning koordinaatoriks peaks olema kohalik omavalitsus.  Tulemuseks on liikuv, kaaslastega suhtlev, puhast toitu kasvatav ja tarbiv  eluga rahulolev inimene.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?  
Liikumisharjumuste kujundamine, tervislikud toiduvalikud

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?     
Ei eelda seadusemuudatusi.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?     
Sobib.
Kogukonnaaiad on tasapisi levimas Eestis, eriti linnaaiad Tartus,  Tallinnas ja teistes kohtades. Lisaks on üle Eesti nõukogude ajast säilinud  pisikeste peenramaade alad (n-ö pilpakülad, nt Sillamäel ja raudteede ääres),  mille aktiivsed kasutajad on eeskätt venekeelne elanikkond. Selliste kohtade  süsteemne soodustamine omavalitsuste poolt aitab ennetada paljusid probleeme,  nt tervishoiukulusid ja üksildusest tingitud hädasid. Samas pole peenramaade  kasutajad väga organiseerunud (vt Tallinna lennujaama Soodevahe aiamaa  likvideerimist), mistõttu on oluline selliseid algatusi moraalselt või  rahaliselt toetada osana omavalitsuste ruumilises planeerimises.    

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Kasvab kogukonna sidusus, füüsiline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus. Linnaaianduse kasusid tervisele, sotsiaalsele sidususele, paikade turvalisusele ja muule on põhjalikult käsitletud Linnalabori raamatus „Söödav linn I“. http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/20179
Samal ajal võivad kasvada omavalitsuse kulud, kuna aiandi jaoks on vaja eraldada maad, viia see põllupidamiseks vajalikku konditsiooni. Võimalik on põllumajandustehnika soetamine.
Kui kulud katab aiandit pidav kogukond ise, siis ei kaasne sellega ühiskondlikke kulutusi.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?     
Tartu linn toetab kogukonnaaianduse levimist Annelinna juures maatüki  kasutamisse andmisega vabaühendusele.  
  
Soome linnades on omavalitsusele kuuluvate aiamaadele suur nõudlus,  isegi paariaastased järjekorrad väikese peenramaa kasutamiseks. See näitab,  et linnastumissurve kontekstis on ise toidu kasvatamine, sotsiaalne suhtlus  ja õues viibimine aina suurema tähtsusega.    

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?     
Idee on kergesti rakendatav omavalituse ja/või kogukondlikul tasandil  ning ei eelda riigi sekkumist.

Eksperdid: Liisi Uder, Teele Pehk

Kommentaarid