Riiklikud soodustused/nõuded tervisehädade ennetamiseks [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
Arutelu lõppenud
Esitaja: Margit T 

Idee sisu 
Soomes saavad erinevate ametiühingute liikmed aastas paki erinevaid  sooduskuponge spaades, spordiklubides jne kasutamiseks. Me võiks aga edasi  mõelda mingi innovaatilisema süsteemi suunas, et tööinimesel (olenemata  hetkevanusest) oleks esiteks aega ja teiseks positiivset tõuget oma tervise  peale mõtlemiseks. Näiteks võiks igale töötajale anda võimaluse võtta kord  kuue kuu jooksul välja tervisepäev, mis veedetakse spaas, tervisekeskuses,  spordiklubis, loodusmatkal vms. See oleks mõistagi koostöökoht eraettevõtjatega,  kellele esitataks n.ö riiklik tellimus tervisepäeva teenustele. Eestis on  juba omajagu ettevõtteid, kes pakuvad niisugust võimalust omadest vahenditest  ja initisiatiivist, aga mõned töötaja tervisele pühendatud tunnid aastas  võiks meie miljoniriigis luksuse asemel normaalsus olla. Tervisehädasid  ennetavaid teenuseid võiks osaliselt või täielikult doteerida ka  ametipõhiselt, näiteks sundasendis töötajad võiks pääseda soodsamalt  massaaži. Või miks mitte ka sissetulekupõhiselt? Näiteks kui keskastme juht  saab endale tõenäoliselt trenni lubada, siis hooldekodu töötaja, kes teeb iga  päev füüsiliselt rasket tööd, ei lähe tihti just raha pärast  tervisekeskusesse. Kogu jutu iva on siis n.ö populariseerida tervisehädade  ENNETAMISE võimalusi ning neisse ka investeerida. Arvatavasti oleks juba see  suureks abiks, kui need teenused oleks töötajatele kättesaadavamad, mitte  isegi täitsa tasuta.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Tervise taastamine

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Töölepinguseadus,  töötervishoiu- ja tööohutuse seadus   

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?     
Sobib Eesti süsteemi.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?     
Kui ettepaneku mõte on kehtestada võimalus, et töötaja saab võtta  kaks korda aastas nn tasustatud tervisepäeva, mida tuleb kasutada oma tervise  turgutamiseks ning selle tegevuse kulud kaetakse (osaliselt), siis  täpsustamata kulude kandjat on raske hinnangut anda. Kahe lisapuhkusepäeva  andmine on kulu ettevõtjale ning kui sellele lisada veel näiteks spaa-paketi  hind, siis on see ettevõitjaile väga suur koormus. Kui päevaspaa pakett  maksab u 40 eurot, siis oleks sellise seadusemuudatuse kulu u 47 miljonit  eurot (2 x 40 x 583600). Lisandub puhkusetasu, mida tööandjad peavad maksma.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?     
Ettepaneku autor on toonud Soome näite. 
  
Rootsi näitel soodustavad tööandjad terviseedendamist, makstes  töötajale teatud summa ulatuses aastas erinevad kulud, olgu see spordiklubi  maks, massaaži või spaa kasutamine.

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Arvestades seda, et tervise eest hoolitsemine vaid paar korda aastas ei ole piisav, on paremaks alternatiiviks tööandjale maksusoodustuste tegemine kõikidelt kuludelt, mida nad  teevad oma töötajate tervise heaks. Sellel meetmel on ühiskondlikult ka üsna lai toetus.
Alates 2018. aastast on teatud piirides võimalik tööandjal erisoodustusmaksuvabalt hüvitada töötaja spordikulusid, st terviseedendust. 

Eksperdid: Liisi Uder, Gerli Paat-Ahi, Ülla-Karin Nurm

Kommentaarid