Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!*

Liis Ellert,
  1. Ühisloomes
  2. Riigikogus
  3. Valitsusasutuses
  4. Järelkaja

Algatus on Riigikogus. Vaata menetlust.

4.04.2019 • 1122 allkirjaga
Nõuame Eestis 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist, kuni sõltumatud teadlased saavad kinnitada, et 5G ja raadiosageduslike elektromagnetväljade (5G koos 2G, 3G, 4G ja wifiga) tekitatava kiirguse kogutase ei ole inimestele, eriti imikutele, lastele ja rasedatele, ega ka keskkonnale kahjulik.

Ettepanek 

5. generatsiooni tehnoloogia ehk 5G paigaldamine tuleb peatada, kuni selle tehnoloogia võimalikke ohtlikke mõjusid inimtervisele ja keskkonnale on täielikult uuritud tehnoloogiaärist sõltumatute teadlaste poolt ning oleme saanud neilt kinnituse, et see tehnoloogia on ohutu nii inimestele kui ka keskkonnale. 

Põhjendus 

Lisandudes juba olemasolevale andmesidetehnoloogiale (2G, 3G, 4G, wifi jne) tõstab 5G olulisel määral inimeste kokkupuudet raadiosageduslike elektromagnetväljadega, mille kahjulik mõju inimestele ja keskkonnale on tänaseks veenvalt tõestatud.

  • 1. 5G toob kaasa juhtmevaba kiirgusega vältimatu kokkupuute massiivse suurenemise.


5G tehnoloogia toimib hästi vaid lühikestel vahemaadel ja see läbib kehvasti tahket materjali. Seepärast tuleb paigaldada palju uusi antenne ja saatjaid - linnaaladel igale 10.-12. majale -, mis suurendab hüppeliselt vältimatut kokkupuudet kiirgusega. 5G saatjad paigaldatakse isegi majadesse, poodidesse ja haiglatesse sisse ning asjade interneti ehk värkvõrguga lisandub hinnanguliselt 10-20 miljonit ühendust (1) (külmkappide, pesumasinate, turvakaamerate, isesõitvate autode ja bussidega jne). Kõik see põhjustab raadiosageduslike elektromagnetväljadega pikaajalise kokkupuute märkimisväärse suurenemise kõigi inimeste jaoks.

  • 2. Raadiosageduslike elektromagnetväljade kahjulik mõju on juba tõestatud 


Üle 230 teadlase enam kui 40 riigist (2) on väljendanud oma tõsist muret elektriliste ja juhtmevabade seadmete tekitatava kõikjal oleva ja suureneva EMVdega kokkupuute üle juba enne 5G paigaldamist. Nad viitavad faktile, et “arvukad viimase aja teadusartiklid näitavad, et elektromagnetkiirgus mõjutab elusorganisme enamikest rahvusvahelistest ja riiklikest kiirgusnormidest oluliselt madalamatel tasemetel“. Nende mõjude hulka kuuluvad suurenenud vähirisk, rakustress, kahjulike vabade radikaalide arvu suurenemine, geneetilised kahjustused, reproduktiivsüsteemi struktuurilised ja funktsionaalsed muutused, õpiraskused ja mäluhäired, neuroloogilised kõrvalekalded ja negatiivne mõju inimeste üldisele heaolule. Negatiivsed mõjud ei puuduta üksnes inimesi, kasvav hulk tõestusmaterjali näitab kahjulikku mõju (3) ka taimedele (4) ja loomadele (5).

 2011. aastal nimetas WHO alla kuuluv Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) elektromagnetväljad sagedusvahemikus 30 KHz – 300 GHz inimeste jaoks võimalikuks vähitekitajaks (grupp 2B) (6). Kuid uuemad uuringud, sh viimased uuringud mobiiltelefonide kasutamise ja ajuvähi riskidest, kinnitavad, et raadiosageduslike elektromagnetväljade kiirgus on inimestele kindel vähitekitaja (7).
 
Euroopa Keskkonnaakadeemia juhistes EUROPAEM EMF Guideline 2016 (8) märgitakse, et “on olemas tugev tõestusmaterjal selle kohta, et pikaajaline kokkupuude teatud elektromagnetväljadega on selliste haiguste nagu teatud vähkkasvajad, Alzheimeri tõbi ja meessoo viljatus riskifaktorid… Elektroülitundlikkuse levinud sümptomid on peavalud, keskendumisraskused, unehäired, depression, energiapuudus, väsimus ja gripilaadsed sümptomid.” Seepärast pole ime, et aina suurenev osa Euroopa elanikkonnast kannatab terviseprobleemide all, mida teaduskirjanduses on juba pikemat aega seostatud EMVde ja juhtmevaba kiirguse ekspositsiooniga.

  • 3. Ettevaatuspõhimõte


2005. aastal võttis EL vastu UNESCO ettevaatuspõhimõtte (9): ”Juhul, kui inimtegevused võivad kaasa tuua moraalselt vastuvõetamatut kahju, mis on teaduslikult võimalik, kuid pole kindel, tuleb astuda samme selle kahju vältimiseks või vähendamiseks.” 

Euroopa Nõukogu Resolutsioon nr 1815 (2011) (10) soovitab: ”Võtta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vähendada kokkupuudet elektromagnetväljadega, eriti nendega, mida tekitavad mobiiltelefonide raadiosagedused, ja eriti laste ja noorte kokkupuudet, kelle risk haigestuda ajukasvajasse näib olevat suurim..." Assamblee soovitab tõsiselt, et kohaldataks ALARA (as low as reasonably achievable ehk nii madal kui mõistlikult saavutatav) põhimõtet, mis puudutab elektromagnetväljade või kiirguse nii termilist (soojuslikku) kui ka mittetermilist (mittesoojuslikku) või bioloogilist mõju.

Nürnbergi koodeks (1949) (11) kehtib kõikidele inimkatsetele, mis seetõttu hõlmab ka 5G paigaldamisega kaasnevat uut ja suuremat kokkupuudet raadiosageduslike elektromagnetväljadega. Kõik seesugused katsed ”peaksid põhinema juba olemasoleval teabel (näiteks eeldused loomade peal läbiviidud katsete põhjal), mis katset õigustavad. Mitte ühtegi katset, kus aprioorselt on alust uskuda, et sellega võib kaasneda surm või kahjustav vigastus, ei tohi läbi viia, väljaarvatud ehk need katsed, kus eksperimenteerivad arstid on ise samuti katsealusteks.” (Nürnbergi koodeks p. 3-5). Juba avaldatud teaduslikud uuringud näitavad, et "aprioorne alus uskumaks" reaalsetesse ohtudesse tervisele on olemas. 

Euroopa Keskkonnaagentuur (12) hoiatab “igapäevaseadmetest tuleneva kiiritusriski eest”, hoolimata sellest, et kiirgus on kehtivatest normidest väiksem. “On palju näiteid, kus minevikus on eksitud ettevaatusprintsiibi vastu, mis on kaasa toonud tõsise ja sageli pöördumatu kahju tervisele ja keskkonnale… Kahjulik kokkupuude võib olla laialdaselt levinud enne, kui on olemas veenvad tõendid pikaajalise kokkupuute kahjulikkuse kohta ja bioloogiline arusaam sellest, kuidas see kahju tekib.” 

  • 4. Kehtivad kiirgusnormid kaitsevad tööstust, mitte tervist 


Eestis kehtivad kiirgusnormid tuginevad Rahvusvahelise ICNIRPi (mitteioniseeriva kiirguse kaitse rahvusvaheline komisjon) ohutusjuhenditele, mis ei ole adekvaatsed ega kaitse inimeste tervist. Vastasel juhul ei saaks ilmneda kahjulikud tervisemõjud, mida tänaseks on suurel hulgal dokumenteeritud. Eksitavate juhendite põhjuseks on ICNIRPi liikmete huvide konflikt nende suhete tõttu telekomi- või elektrifirmadega (13), mis õõnestab erapoolikust, mis peaks valitsema mitteioniseeriva kiirguse avalikkuse ekspositsiooninormide regulatsiooni puhul.
Praegused ICNIRPi elektromagnetväljade juhised toetuvad iganenud hüpoteesile, et raadiosageduslike elektromagnetväljade kriitiline mõju inimtervisele ja ohutusele seisneb kiirgusega kokkupuutes oleva koe kuumenemises (14). Teadlased on aga tõestanud, et paljud eri tüüpi haigused ja kahjustused tekivad ilma kuumenemiseta kiirgustasemetel, mis jäävad kõvasti alla ICNIRPi juhistes määratud tasemete (15). 


Kõike eelnevat arvesse võttes nõuame 5G tehnoloogia edasiarenduse ja paigaldamise peatamist, kuni sõltumatud teadlased kinnitavad, et 5G ja raadiosageduslike elektromagnetväljade (5G koos 2G, 3G, 4G ja wifiga) tekitatava kiirguse kogutase ei ole inimestele, eriti imikutele, lastele ja rasedatele, ega ka keskkonnale kahjulik.


* Algatuse tekst tugineb eri riikide teadlaste ja arstide üleskutsele 5G tehnoloogiale moratooriumi kehtestamiseks Euroopa Liidus (2017), mille autoriks on emeriitprof. Rainer Nyberg ja prof. Lennart Hardell (MD, PhD). Vt lähemalt (originaalüleskutse koos allkirjastajate nimekirjaga): http://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-ja-arstid-hoiatavad-5g-voimalike-tosiste-tervisemojude-eest/ .
Loe lisaks 5G kohta: http://www.kiirgusinfo.ee/?s=5G

Viited

(1) Mark P. Mills “The Internet Of Things Won’t Be Big It’ll Be Huge”. Forbes, Sep 28, 2016.
https://www.forbes.com/sites/markpmills/2016/09/28/the-internet-of-things-wont-be-big-itll-be-huge/#3d685839915f
(2) International Appeal: Scientists call for Protection from Non-ionizing Electromagnetic Field Exposure. Initial release date: May 11, 2015.
https://emfscientist.org/index.php/emf-scientist-appeal
(3) Henrietta Nittby, Arne Brun, Susanne Strömblad, Mehri Kaviani Moghadam, Wenjun Sun, Lars Malmgren, Jacob Eberhardt, Bertil R. Persson, Leif G. Salford. Nonthermal GSM RF and ELF EMF effects upon rat BBB permeability. The Environmentalist, June 2011, Volume 31, Issue 2, pp 140–148.
https://link.springer.com/article/10.1007/s10669-011-9307-z
(4) Waldmann-Selsam C., Balmori-de la Puente A., Breunig H., Balmori A. Radiofrequency radiation injures trees around mobile phone base stations. Sci Total Environ. 2016 Dec 1;572:554-569. doi: 10.1016/j.scitotenv.2016.08.045. Epub 2016 Aug 24.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27552133
(5) Alfonso Balmori. Electromagnetic pollution from phone masts. Effects on wildlife. Pathophysiology, Volume 16, Issues 2–3, August 2009, Pages 191-199.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0928468009000030
(6) Non-Ionizing Radiation, Part 2: Radiofrequency Electromagnetic Fields, Volume 102. IARC Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans. Lyon, France – 2013.
http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol102/mono102.pdf
(7) Michael Carlberg, Lennart Hardell. Evaluation of Mobile Phone and Cordless Phone Use and Glioma Risk Using the Bradford Hill Viewpoints from 1965 on Association or Causation. Biomed Res Int. 2017; 2017: 9218486.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5376454/
(8) Belyaev I, Dean A, Eger H, Hubmann G, Jandrisovits R, Kern M, Kundi M, Moshammer H, Lercher P, Müller K, Oberfeld G, Ohnsorge P, Pelzmann P, Scheingraber C, Thill R. EUROPAEM EMF Guideline 2016 for the prevention, diagnosis and treatment of EMF-related health problems and illnesses. Rev Environ Health. 2016 Sep 1;31(3):363-97. doi: 10.1515/reveh-2016-0011.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27454111
(9) Precautionary Principle website: http://www.precautionaryprinciple.eu/
Precautionary Principle: http://eur-lex.europa.eu/summary/glossary/precautionary_principle.html
(10) Resolution 1815 (2011) Final version. The potential dangers of electromagnetic fields and their effect on the environment.
http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17994
(11) THE NUREMBERG CODE: https://history.nih.gov/research/downloads/nuremberg.pdf
(12) Radiation risk from everyday devices assessed. EEA. Published 17 Sep 2007 Last modified 21 Jun 2016.
https://www.eea.europa.eu/highlights/radiation-risk-from-everyday-devices-assessed
(13) Lennart Hardell. World Health Organization, radiofrequency radiation and health – a hard nut to crack (Review). International Journal of Oncology June 21, 2017.
https://www.spandidos-publications.com/ijo/51/2/405
(14) ICNIRP. High Frequency 100 kHz – 300 GHz. 
http://www.icnirp.org/en/frequencies/high-frequency/index.html
(15) THE BIOINITIATIVE REPORT 2012. RF Color Charts. 
http://www.bioinitiative.org/rf-color-charts/



  
    
    
    
  1. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 9

    Juhataja: Tõnis Mölder (esimees) Protokollija: Terle Kask (konsultant) Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Urmas Espenberg, Hele Everaus, Liina Kersna, Helmen Kütt, Signe Riisalo, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev Komisjoni ametnikud: Tiina Runthal (nõunik-sekretariaadijuhataja), Heidi Barot (nõunik), Helgi Kundla (nõunik) Puudus: Priit Sibul Kutsutud: rahvastikuminister Riina Solman ja kantsler Lauri Lugna (2. päevakorrapunkt) Päevakord: 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Ülevaade rahvastikuminister Riina Solman tegevusvaldkonnast 3. Kollektiivse pöördumise "Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!" edasine menetlemine komisjonis 4. Kollektiivse pöördumise "Eesti vajab kanepireformi!" arutelu 5. Info ja muud küsimused 3. Kollektiivse pöördumise "Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!" edasine menetlemine komisjonis Otsustati: 3.1. Saata Eesti Teaduste Akadeemiale kiri ja paluda nende arvamust kollektiivse pöördumise "Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!" kohta (konsensus: Urmas Espenberg, Hele Everaus, Liina Kersna, Helmen Kütt, Tõnis Mölder, Signe Riisalo, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev).

    Teavitus algatuse jälgijatele saadetud .

  2. Riigikogu keskkonnakomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühise istungi protokoll nr 2

    Juhatajad: Tõnis Mölder (esimees), Erki Savisaar (esimees) Protokollijad: Andra Ainsaar (konsultant), Terle Kask (konsultant) Võtsid osa: Keskkonnakomisjon Komisjoni liikmed: Riho Breivel, Peeter Ernits, Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Üllar Saaremäe Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Sotsiaalkomisjon Komisjoni liikmed: Urmas Espenberg, Hele Everaus, Helmen Kütt, Signe Riisalo, Priit Sibul, Viktor Vassiljev Komisjoni ametnikud: Tiina Runthal (nõunik-sekretariaadijuhataja), Heidi Barot (nõunik) Puudusid: Sotsiaalkomisjon: Liina Kersna, Marika Tuus-Laul Keskkonnakomisjon: Yoko Alender, Jevgeni Ossinovski, Kalle Palling Kutsutud: kollektiivse pöördumise algatajad Liis Ellert, prof. emer. Martin Pall, prof. Lennart Hardell, dr Tarmo Koppel, Astrid Vaiksaar ja Raivo Varik, Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk, Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Jelena Tomasova ja keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Rasmus Pruus, Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Lauri Kütt ja insener Marek Jarkovoi, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi vanemteadur Ivo Müürsepp, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema ning esindajad Urmas Ruuto ja Priit Roosipuu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kaimo Käärmann-Liive Päevakord: 1. Kollektiivse pöördumise "Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!" arutelu 1. Kollektiivse pöördumise "Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!" arutelu Tõnis Mölder märkis, et kollektiivne pöördumine "Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!" esitati Riigikogule 4. aprillil ja sellele on alla kirjutanud 1122 inimest. Riigikogu juhatus edastas pöördumise menetlemiseks sotsiaal- ja keskkonnakomisjonile. Liis Ellert tõi kõnes välja, et inimesed ei ole aina tugevneva mitteioniseeriva kiirguse eest kaitstud, kuna sellele kehtivad piirnormid ei võta arvesse reaalseid tervisemõjusid. 5G tehnoloogia osas ei ole enne selle paigaldamist läbiviidud bioloogilisi mõju-uuringuid. Seega sunnitakse meid olema katsejänesed, kuid sellega ei pea me nõustuma. Kõigil on põhiseaduse järgi õigus puhtale elukeskkonnale ja tervisekaitsele. Tänaseks on saadud piisavalt tõestust, et 5G kiirguse kahjulik mõju algab kehtivatest normidest madalamatel tasemetel ning seetõttu tuleks piirnormid üle vaadata. Viimastel aastatel on esitatud mitmeid pöördumisi 5G paigaldamise peatamiseks ka mujal maailmas ning leidub piirkondi, kus seda on kuulda võetud. Lennart Hardell selgitas ettekandes (protokolli lisa 1) raadiosagedusliku kiirguse mõju inimese tervisele. Juba 2011. aastal kate oriseeris Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) raadiosagedusliku kiirguse kui inimestele tõenäoliselt kantserogeenseks kiirguseks, põhjustades pahaloomulise ajukasvaja glioomi ja kuulmekanalites akustilise neuroomi teket. Seejuures on kiirgus aja jooksul pidevalt kasvanud ning praeguste piirnormide juures on suurenenud ka haigusjuhtumite arv. Kuna 5G levikuks kasutatakse suunatavat signaali, siis on levikumustrid ja kokkupuute doos inimestega ennustamatud. Lisaks on 5G antennide võrgustik väga tihe ning elektromagnetkiirguse tase kindlasti tõuseb. Seega tuleks üle vaadata kiirguste piirnormid, mis on praegu liiga kõrged ning võivad põhjustada koekahjustusi. Martin Pall andis ettekandes (protokolli lisa 2) ülevaate kiirgusohutusnõuetest, mis ei arvesta bioloogiliste mõjudega ning seetõttu ei taga ohutust. 5G ohtlikkus seisneb suures pulseerimises, mis tõstab rakkudes kaltsiumi taset. Samas on teada, et liigne kaltsium rakkudes põhjustab Alzheimeri tõbe. Katsed rottidega on näidanud, et kõrges mikrolainete keskkonnas tekib noortel loomadel väga varajane Alzheimer. Lisaks on kaltsiumikanalitel oluline roll autismi tekkel, katkestades neuronite vahelisi sünapse. Uuringud on näidanud, et elektromagnetväli kahjustab ka raku DNA-d, vähendab viljakust ning põhjustab neuroloogilisi häireid. Seega viib 5G pulseerimine tõsiste haigusteni. Lauri Kütt selgitas ettekandes (protokolli lisa 3) TalTech-i elektromagnetilise ühilduvuse labori tööd, mis tegeleb elektromagnetväljade mõõtmise ja seadmete parameetrite vastavuse katsetamisega. Elektromagnetväljade ohutuse tagamiseks on mitmeid juhendeid ja standardeid. Seadmetega seotud väljad on oluliselt väiksemad, kui seatud ohutuse piirnormid. Samas on erinevaid uuringuid, mis väidavad, et ohutuspiirid on liiga kõrged ja oht algab palju madalamalt väljatugevuselt. Seevastu tuleb rõhutada, et ametlikud normid on saadud korduvate teaduslike katsete tulemusel – erinevad laborid on kinnitanud üksteise uuringuid. Ei ole leitud kõrgemate sageduste ja kõrgendatud terviseriski vahelisi kinnitatud seoseid. Ka praegu töötab Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon (IEC) välja uusi juhiseid, mis võtavad arvesse 5G seadmete tehnoloogia ja elektromagnetväljade riske. Raadioseadmete ohutust reguleerib Euroopa Liidus raadioseadmete direktiiv. 5G võimaldab enamatel seadmetel tõrgeteta võrgus olla. Lisaks kasutavad väiksema ala tugijaam ja lähedal olev seade väiksemat saatevõimsust. 5G ei ole midagi revolutsioonilist, vaid tulevad ka järgmiste generatsioonide 6G ning 7G jne. Kui tõestatakse, et 5G on inimese tervisele kuidagi ohtlik, siis võetakse see rahvusvaheliselt kohe arvesse ning tahtlikult midagi ei varjata. Jelena Tomasova tõi ettekandes (protokolli lisa 4) välja, et 5G tehnoloogia osas ei saa teha lõplike järeldusi tervisemõjude kohta, kuna hetkel puuduvad pikaajalised usaldusväärsed andmed. Terviseamet on mõõtnud wifi võrkude elektromagnetväljade tasemeid lasteasutustes ja teletorni ümbruses ning esimesel juhul oli see 10 000 korda ja teisel juhul 30 korda madalam piirväärtusest. WHO hinnangul ei ole praeguseks mobiiltelefonide kasutamise kahjulikke tervisemõjusid kindlaks tehtud. WHO ja Euroopa Liit soovitavad rakendada ettevaatlikkuse printsiipi ning vähendada elektromagnetvälju miinimumini seal, kus võimalik. Samuti on Rahvusvaheline mitteioniseeriva kiirguse kaitse komisjon (ICNIRP) ülevaatamas elektromagnetväljade tasemeid ning vajadusel piirnorme ajakohastamas. Kui selles osas midagi korrigeeritakse, siis teeb ka Terviseamet vastavad muudatused. Tõnu Nirk selgitas, et kui sagedusload välja antakse, siis hiljem saab nende tingimusi muuta. Sagedusloaga saab kehtestada täiendavaid nõudeid inimese elu ja tervise kaitseks, keskkonna kaitseks ja kõikideks muudeks teatavateks juhtudeks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus sagedusluba ära võtta, kui taotleja tegevus võib ohustada inimese tervist või keskkonda. Ta märkis, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kindlasti jälgib arenguid ning toetub oma edasises tegevuses ka partneritele nii Eestis, Euroopa Liidus kui ÜRO-s. Urmas Ruuto märkis, et telekommunikatsiooniettevõtted lähtuvad kõikidest rahvusvahelistest standarditest, mis baseeruvad üle viiekümne aastastele uuringutele. Ta tõi välja, et esimesed 5G võrgud on juba lahti tehtud ning mõõtmised on näidanud, et tasemed on tegelikult väiksemad, kui 4G võrkude puhul. Tasemed, mida on mõõdetud tänavatel, on maksimaalselt kuni 2% piirmääradest ehk tegelikult oleme väga oluliselt allpool piirmääradest. Priit Roosipuu lisas, et uutesse tehnoloogiatesse võiks suhtuda avatult, kuna need on efektiivsemad ja võimaldavad vanu tehnoloogiaid käigust maha võtta, mis enam nii efektiivsed ei ole. Tarmo Koppel tõi oma ettekandes välja, et tehnoloogia arendamise vastu ei olda, kuid selle arendamine peaks olema kooskõlas inimese tervisega ja vastutustundlik inimese suhtes. Tehnoloogiate arendamisse tuleks kaasata ohutuse spetsialiste, et leida lahendusi, kus kiirgusekspositsioon oleks minimaalne. Välja tuleks töötada selline 5G, mis oleks ekspositsioonilt palju madalam, kui praegu kasutusel olevad tehnoloogiad (2G, 3G, 4G). Ta märkis, et siseturvalisuse arengukavas on toodud, et jätkuvalt on vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Selle alustaladeks on probleemi lahendamine teadmiste põhiselt. Kõige mõistlikum on probleeme ennetada ning tagada turvalisus kaasates erinevaid osapooli. Samuti on alustatud rahvastiku tervise arengukava koostamist aastateks 2020-2030 eesmärgiga luua ühtne, terviklik ja tulevikku vaatav visioon tervise valdkonnaga seotud väljakutsetest ja võimalustest. Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel. Astrid Vaiksaar juhtis tähelepanu, et 2015. aastal tulid 230 elektromagnetkiirguse tervisemõjusid uurivat teadlast üle maailma kokku ning tegid ühise avalduse ÜRO-sse. Avalduses paluti kiirguskaitse normide ohutusstandardite üle vaatamist, kuna on tuhandeid teadustöid, mis näitavad, et kahjulikud tervisemõjud tekivad kordades madalamatel tasemetel, kui on meie ohutusstandardid. Ta märkis, et tehnoloogiaid tuleb teha turvaliselt ning väga oluline on elanike teavitamine võimalikest ohtudest. Erki Savisaar märkis, et algatajate ettekandes tuli välja selline väide, et kiirguskaitse normid ei võta arvesse tervisemõjusid. Ta küsis, mille järgi normid on tehtud ja kas tervisemõjudega arvestatakse? Jelena Tomasova vastas, et kindlasti arvestatakse kõikide normide kehtestamisel võimalike tervisemõjudega. Ta selgitas, et piirkontsentratsioonide kehtestamisel arvestatakse alati varu. Loomade peal on katseid tehtud ja uuringuid on arvesse võetud ning see on üldiselt levinud metoodika normide välja töötamisel ja kehtestamisel. Samuti, kui rahvusvaheline mitteioniseeriva kiirguse kaitse komisjon toob välja piirkontsentratsioonid, siis ka teised liikmesriigid teevad oma normid lähtudes rahvusvaheliste organisatsioonide standarditest ja soovitustest. Lennart Hardell lausus, et standardid on 20 aastat vanad ja ei hõlma viimaseid uuringuid, mis näitavad suurenenud riski vähi tekkeks. Erki Savisaar küsis, miks ei ole elektromagnetkiirgust ja 5G seni piisavalt uuritud ja kui kaua läheb veel, et kõik need uurimused läbi viia? Lennart Hardell vastas, et 5G ei ole samasugune nagu eelmised tehnoloogiad. Selle ohtlikkus seisneb väga suures pulseerimises. On palju uuringuid ja ülevaateid, mis näitavad, et meile avalduvad mõjud on palju suuremad, kui ohutussuunised lubavad. Hele Everaus lausus, et juba ammu on tõestatud, et loomkatsed ei ole absoluutselt üle viidavad inimese tasemele ja sellepärast on meditsiinis palju probleeme lahendamata. Enamus krooniliste haiguste põhjuseid täna meditsiinis ei teata. Ükski teadlane maailmas ei tea täna, miks näiteks tekib vähk, alzheimer või teised degeneratiivsed närvisüsteemi haigused. Heiki Kranich küsis, kas normid töökohal ja eluruumis on erinevad ja kui tänavatel tehakse kontrollmõõtmisi, siis missugusest normist lähtutakse? Jelena Tomasova vastas, et on normid elukeskkonnale ja puhkealale ja normid töökeskkonnale ning nende piirväärtused on erinevad. Elukeskkonnale madalamad ja töökeskkonnale kõrgemad, lähtudes olemasolevatest rahvusvahelistest standarditest. Viktor Vassiljev tundis huvi, miks algataja keskendus pöördumises just elektromagnetkiirgusele, mis ei ole mitte kõige hullem asi kaasaegsete kommunikatsioonivahendite juures. Liis Ellert vastas, et see on teema, mis puudutab kõiki. Iga inimene saab otsustada, kas ta liiklusesse läheb, hamburgerit sööb või Facebooki kasutab, aga kiirgus on igal pool ja sellest on mõjutatud kõik. Heiki Kranich küsis, kui 5G võrgud rajatakse ja üldine elektromagnetlainete foon kasvab, siis kas vanad tehnoloogiad võetakse maha? Urmas Ruuto vastas, et kui võetakse uus sagedus kasutusele, siis loomulikult mingisugune kiirgusfoon tõuseb, aga teisalt tehnoloogia arengutega jällegi üldine foonitase peaks langema. Üks asi on see, missuguse välja tekitab võrk meie ümber, aga teine asi on nutiseadmed, mille kasutamist saame ise kontrollida. Erki Savisaar küsis, kas 5G võrguga on plaanis katta terve Eesti või on see selline tehnoloogia, mis pigem koondub teatud tööstuspiirkondadesse ja kas satelliitidega suhtlemiseks kasutatakse ka 5G-d? Urmas Ruuto vastas, et operaatorid laiendavad seda eelkõige sinna, kus on vajadus ja on juba tugijaamad olemas. Liis Ellert lisas, et välismaa uudiste portaalides on räägitud Elon Musk-i plaanist saata kosmosesse kuskil 500 km kõrgusele 20 000 satelliiti, et tagada üle maailma 5G võrk. Ivo Müürsepp küsis, kui pöördumise koostajad on välja toonud, et on kümneid ja sadu teadusartikleid, kus tõestatakse, et elektromagnetkiirgusel on kahjulik mõju tervisele, siis kui palju on teaduslikke uurimusi ja artikleid, mis vastupidist tõendavad? Martin Pall vastas, et mitte ühtegi. Kunagi ei saa öelda seda, et mõju puudub. Seda, et mõju ei ole, saab näidata ainult siis, kui leida statistiliselt piisavalt fakte ja seda saab teha ainult katseliselt. Reelika Runnel küsis, kas pöördumise algataja on selle teemaga pöördunud ka Eesti Teaduste Akadeemia poole? Liis Ellert vastas, et tema otseselt Eesti Teaduste Akadeemia poole pöördunud ei ole, küll aga teab ta inimest, kes on olnud kontaktis ühe sealse esindajaga ja teab nende sisukohta, kuid see ei ole see, mida algatajad näevad. Tõnis Mölder tänas istungil osalejaid ning märkis, et lisaks tänasele istungile peavad komisjonid kogunema teema aruteluks veel vähemalt ühel korral, kuna komisjonidel tuleb kujundada seisukoht pöördumise osas. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §15212 lõikest 1 on komisjonidel seisukoha kujundamiseks aega 6 kuud arvates pöördumise menetlemisse võtmisest, s.t komisjonidel on aega 2019. aasta 02. novembrini. Riigikogu keskkonnakomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühine avalik istung on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=fa26y5nbVOU&feature=youtu.be https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b1720310-1d10-460a-90ac-e183407749af

    Teavitus algatuse jälgijatele saadetud .

  3. Komisjoni istungi materjale

    - pressiteade https://www.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-et-et/riigikogu-komisjonid-arutavad-5g-vorgu-rajamisega-seotud-asjaolusid/ - arutelu materjale https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b1720310-1d10-460a-90ac-e183407749af - video avalikust istungist https://www.youtube.com/watch?v=fa26y5nbVOU

    Teavitus algatuse jälgijatele saadetud .

  4. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    RIIGIKOGU JUHATUSE OTSUS nr 27 Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine Lähtudes Riigikogu kodu-ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: Võtta menetlusse Liis Ellerti k.a 4. aprillil algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!“ ja edastada see menetlemiseks keskkonnakomisjonile ja sotsiaalkomisjonile. Henn Põlluaas Riigikogu esimees

  5. Algatus saadeti Riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  6. Algatus kogus 1000 allkirja

  7. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Piret Noodapera

    kahjulikud kiirgused inimestele .

    tunnen et se kiirgus mõjub halvasti

    1. Tenno Drevs

      Panen lisasse aadressi, kus on andmed selle kohta, kuidas 5-G jaam tapab hulganisti linde. https://www.lifeenergysolutions.com/blog/5g-is-killing-birds/#birds?utm_source=November+2018+%283%29&utm_campaign=November+2018+%283%29&utm_medium=email Ma ise ei suutnud HUAWEI internetipulga kahjulikku kiirgust neutralisaatoritega neutraliseerida ja 10 min jooksul tekkis peas ja silmades väljakannatamatult halb tunne. Kui paljud inimesed teavad, et nutitelefoni juhendis on öeldud, et telefoni töötamise ajal ei tohi teda vastu keha või kõrva panna, vahe peab olema 1,5 cm vähemalt. Tegelikult peaks olema telefonil neutralisaator samuti. Lugupidamisega, Tenno Drevs

  2. Martin Strutinski

    Kas te lugesite artikli läbi ?

    Hetkel seda artiklit ja petitsiooni läbi lugedes tekib tunne et inimene ei saa püstitatud argumentidest ise ka aru või inimesel on puudulik eesti keelest arusaamine. Argumendid räägivad kohe alguses et 5G ja kõik sellised kiirgused ei ole mitte kellelegile kahjulikud. Siis millest tuleneb soov antud võrkude paigaldamise katkestamine ?

    1. Sassylander0

      Ma saan aru, et Martin ei oska ise eesti keelt ning ei tee vahet sidesõnade ''kuna''ja ''kuni'' tähendusel. Nõutakse 5G peatamist, KUNI (=SELLEKS AJAKS, KUI) on tõendatud, et see pole kahjulik. Sellest tuleneb soov katkestada 5G paigaldus. Õpi, poiss, muidu jäädki võtmeid kätte andma!

  3. Liis Ellert

    Martin, äkki täpsustaksid, kust saab välja lugeda, et sellised kiirgused ei ole mitte kellelegi kahjulikud?

    Tsiteerin algatust: "Lisandudes juba olemasolevale andmesidetehnoloogiale (2G, 3G, 4G, wifi jne) tõstab 5G olulisel määral inimeste kokkupuudet raadiosageduslike elektromagnetväljadega, mille kahjulik mõju inimestele ja keskkonnale on tänaseks veenvalt tõestatud." Mulle tundub, et veel selgemalt ei saa seda välja öelda.

  4. Jakob Leib

    Wifi street lamps with 5G technology are causing insomnia, nosebleeds and stillbirths?

    https://www.lifeenergysolutions.com/blog/street-lamps-with-5g-technology-causing-insomnia-nosebleeds-and-stillbirths/

    1. Kulno Kesküla

      No see viide (nö EMK "neutralisaatoreid" müüva firma kodulehele!) küll ei päde 5G kohta. 5G raadiovõrgud pole selles sagedusalas veel kasutusel. Aga WiFi tugijaama võivad seal tänavavalgustusepostide otsas küll kiirgust levitada. Samas pole nende toime hullemad kui kodus või tööl Wifi võrgu levis olles. Viited surnud lastele on ilmne ülepingutus. Kahju kui sellist jama kokku aetakse selle tõsise teema puhul. Lugege pigem meie oma teadlaste selgitusi www.kiirgusinfo.ee

  5. Anne Palm

    Olen 5G vastu, aga ei saa hääletada

    Mobiili ID link ei tööta

  6. Kulno Kesküla

    kiirgusinfo.ee

    Soovitan kõigil selle teemaga (nüüd ka Riigikogus) tegelema asujatel vaadata https://www.kiirgusinfo.ee/ ja kontakteeruda meie raadiosideekspertidega (aga ainult nendega, kes pole ise mobiilside/5G äris).