Ettevõtjatel võimalik saada tööotsijana/töötuna teenuseid [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
Arutelu lõppenud
Esitaja: Aimar Altosaar

Idee sisu
Kõigil ettevõtjatel, ettevõtete juhatuste liikmetel peab olema võimalus osaleda Tööameti arutelude ja otsingute keskkondades nii töötajate- kui tööotsijatena võrdselt kõigi teistega. Ettevõtte pankrotti või hääbumist ei peaks käsitlema kui suurt õnnetust, vaid kui uute võimaluste avanemist – Tööameti kaudu võivad avaneda uued võimalused igaühele, kellel on motiiv uusi väljakutseid otsida.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Ettevõtlusega tegelevate inimeste paremad väljavaated tööturul.

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Tööturuteenuste ja -toetuste seadus

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Inimesel, kes on äriühingu omanik (osanik/aktsionär), on juba praegu õigus võtta end töötuna arvele ja saada töötutele mõeldud teenuseid ja toetusi. Keeld võtta end töötuna arvele kehtib inimese suhtes, kes on äriühingu juhatuse liige. Kehtivas õiguses puuduvad aga piirangud tööotsijana arvele võtmiseks. Erinevalt töötust on tööotsijal õigus saada peamiselt vaid vahendamise ja nõustamisega seotud teenuseid. 
Õiguskantsler on praegu kehtivat regulatsiooni pidanud põhiseadusvastaseks osas, milles see jätab äriühingu juhatuse liikmed töise sissetuleku katkemisel ilma töötuskindlustushüvitisest, mille eelduseks on enda töötuna arvele võtmine.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Õiguskantsler on palunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viia. Praegu ei ole võimalik äriühingu juhatuse liikmel ennast töötuna arvele võtta (ja ka teenuseid saada) ning see pole põhiseaduspärane.
Tööotsijana on neil võimalik ennast arvele võtta juba praegu ning saada sellest tulenevalt ka tööotsijatele mõeldud teenuseid.
Äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise lubamine tähendaks registreeritud töötute arvu suurenemist ja nõuaks lisaressurssi, et pakkuda neile sobivaid teenuseid ja toetusi. 
Ettepaneku rakendamine soodustaks palgatöö ja ettevõtluse kombineerimist ja väikeettevõtluse arengut, kuna palgatöö kõrvalt ettevõtlusega alustamine muutub riskivabamaks (palgatöö kaotuse korral on inimesele töötuskindlustushüvitise näol tagatud asendussissetulek olukorras, kus ettevõtlus veel äraelamiseks vajalikke vahendeid ei garanteeri).

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
-

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Õiguskantsleri taotlus on Riigikohtus, lahend tuleb loodetavasti enne 2017. a suve. Seega on probleemile lahendus.

Eksperdid: Liisi Uder, Angelika Sarapuu

Kommentaarid