Eestile uus, Soomest erinev riigihümn!

Sten Tief,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
8 allkirja
ALLKIRJASTA

992 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Aastakümneid on eestlased jaganud soomlastega oma riigi kõige tähtsama laulu, riigihümni viisi. Me väärime oma enda hümni! Päris oma Eesti hümni!

Meie üle on maailmas juba piisavalt nalja heidetud. Oleme olnud isegi paljude riikide telemängudes, ristsõnades ja viktoriinides humoorika küsimusega, et millisel kahel riigil on ühine riigihümni viis?! Kaua võib? Kas me oleme tõesti nii loomevaene rahvas, et peame naaberriigiga oma hümni jagama?

Laulu viisi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on kirjutanud Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli Saksamaal Hamburgis sündinud muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent. Ta elas aastatel 1828–1834 Stockholmis. Alates 1834. aastast elas ta Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Friedrich Pacius viisistas 1848. aastal Johan Ludvig Runebergi luuletuse "Vårt Land". Sellest on hiljem saanud Soome ("Maamme"), Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") ja liivlaste ("Min izāmō") hümni viis. Pacius on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule. Eestiga oli tal seoseid vähe.

Soovime lõpuks oma selja sirgu ajada ning võtta seaduslikult vastu Eesti Vabariigile omane, ainulaadne ning Eesti oma inimeste poolt loodud riigihümn! Selleks võib olla täiesti uus laul või siis omade eestaste poolt kirjutatud kõiki ühendav ja ühtsustunnet loov olemasolev rahvalaul. Näiteks "Eesti, Eesti, ela sa". Laulu praegune nimetus "Eesti lipp" on Eesti lipu lipulaul, mille kirjutas Eesti helilooja Enn Võrk 1922. aastal. Laulu sõnade autor on Eesti vaimulik Martin Lipp. Luuletus avaldati esmakordselt trükis 1897. aastal kogumikus "Kodu Kannid I". Algupäraselt kandis luuletus pealkirja "Eesti, Eesti, ela sa!".

See on üks paljudest isamaalistest lauludest millest võiks saada uus Eeati riigihümn.

Selleks tuleb korraldada rahvahääletus (referendum) millele saab alguse anda Eesti rahvas, allkirjastades petitsiooni ning saates selle riigikogule arutamiseks.

Hea eestlane! Kui oled ka sama meelt, et Eestil võiks olla päris oma riigihümn, mille üle me võiksime uhked olla, mida televisioonist oma rahvuslaaslase autasustamisel, lehviva Eesti lipuga koos saaksime laulda ilma häbitundeta, et mõnel teisel riigil on ka sama viisiga laul, kuulata ja kaasa laulda siis anna oma toetus sellele algatusele. Me väärime seda.

Toeta Eesti ainulaadsust! Toeta Eesti vabadust! Elagu Eesti!

8 allkirja

992 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16aastane Eesti alaline elanik ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Kommentaarid