Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!

Meelis Uustal,
2558 allkirja kogutud

Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!

 
Igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud. Arutu tapmise lõpetamiseks tuleb paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta.

Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse. Aita meil seda olukorda parandada!

Ettepanekud

Lindude tapatalgute lõpetamiseks tuleb muuta jahiseadust ja jahieeskirja järgnevalt:
1.    Kustutada jahilinnud väikeulukite nimekirjast ning luua jahilindudele eraldi ulukikategooria. Praegu kuuluvad jahilinnud väikeulukite nimekirja. Mõõdutundetu lindude tapmine hakkas pihta 2013. aastal, kui jahiseaduse muudatusega anti maaomanikele õigus  küttida oma maal piiramatul arvul jahilinde ja teisi väikeulukeid. Selline piiramatu voli pole meie hinnangul õigustatud.
2.     Määrata Keskkonnaameti poolt kindlaks rändveelinnuliikide küttimise mahud Eesti territooriumil ning tagada e-lahendustega selle ajakohane jälgimine. Praegu ei ole jahilindude küttimisele piirmäärasid seatud ning kui palju jahilinde sel hooajal lasti, saadakse teada alles tükk aega pärast jahihooaja lõppu.
3.     Määrata iga jahiloaga lindude arv, mida on võimalik konkreetse loa alusel küttida. Praegu on see arv piiramatu, mis meelitabki siia selliseid jahituriste, kelle eesmärgiks on lasta Eestis viibitud aja jooksul võimalikult palju linde. Kuna see on meil lubatud, siis puudub Keskkonnainspektsioonilgi alus lindude arutu tapmise peatamiseks.
4.    Määrata maksimaalne jahilindude arv, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul. Praegu on see arv piiramatu. Piirmäära seadmine aitab talitseda mõõdutundetuid jahituriste, kuid ei mõjuta neid Eesti kohalikke jahimehi, kes lähtuvad Eesti jahinduse heast tavast ning ei küti ebamõistlikke koguseid.
5.          Muuta efektiivsemaks rändveelindude jahi nõuete järgimise kontroll, rakendada senisest rangemaid sanktsioone ning vajadusel suurendada rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid. See on vajalik ülaltoodud seadusemuudatuste rakendamise tagamiseks, seniste praktikate muutmiseks ja järelevalve tulemuslikkuse tõstmiseks.  

Põhjendus

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Antud rahvaalgatusega tahame lõpetada legaalsed masstapmised, mida võimaldavad Eesti liberaalsed õigusnormid. Nimelt annab tänane jahiseadus võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava (http://www.ejs.ee/eesti-jahinduse-hea-tava/) ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu.
 
Jahinduse hea tava kohaselt tuleb küttida säästlikult ning ainult nii palju kui jahimees ja tema lähikondsed toiduks vajavad. Kuna enamik Eesti jahimehi järgivad jahinduse head tava ja tapatalgutes ei osale, siis jahiseaduse ja jahieeskirja muudatused nende tegevust ei mõjuta.
 
Probleem on valdavalt jahituristides. Nagu meediaski avaldatud fotodelt on näha, ei tule jahituristid Eestisse paari pardi laskmiseks jõululauale, vaid nende eduka jahipäeva tulemust iseloomustavad laibakuhjad.
 
Teine osa probleemist seisneb selles, et maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral. See võtab jahirentnikult, kelleks on tavaliselt jahiselts, igasuguse võimaluse tegevust suunata ja seda ohjata. 
 
Mõõdutundetu, ebaeetiline ning kohati illegaalne linnujaht toimub Eestis juba mitmendat hooaega, seejuures näitamata selgeid märke vähenemisest. Seetõttu võib üheselt järeldada, et praegused jahiseaduse sätted probleemide lahendamist ei võimalda. Eesti Ornitoloogiaühing on juba kolm aastat osalenud läbirääkimistes ja aruteludes seaduseparanduste tegemiseks, kuid see ei ole paraku lahendusele lähemale viinud.
 
Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud analüüs veelinnujahi kohta (http://bit.ly/2w8onUu) tõi selgelt välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Lahenduseks on viia jahilinnud eraldi ulukikategooriasse ning seada hooajaline limiit jahilinnuliikidele ja kütitavate lindude päevalimiit jahipidajale.
 
Ebaeetiline jaht ei ole ainult linnukaitsjate mure. Selle lahendamist peavad vajalikuks mitmed huvirühmad alates kohalikest kogukondadest ja turismiettevõtjatest kuni keskkonnaametnike ja jahimeeste endini.

Riigil on võimalik linnujahti reguleerida nii, et see oleks säästlik, vastaks jahinduse heale tavale ning oleks ühiskondlikult aktsepteeritav. Selleks taotlemegi seadusemuudatusi, mis probleemi lõpuks lahendaks. 
Anna allkiri veelindude tapatalgute lõpetamiseks!

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda.

ID-card

Mobile ID

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Jüri Metsaorg

    Mitte piirangud, vaid täielik jahipidamise keelustamine veelindudele.

    Jahi propageerijad väidavad, et inimese poolt segiaetud loodussüsteemide reguleerimine saab toimuda vaid inimese poolt populatsioonide selekteerimise tingimustes. Ma väidan, et inimese sekkumist pole loodusele mitte kuidagi hädavajalik ega möödapääsmatu vaid tegemist on jahimehe võimetusega loobuda oma rahaliselt sisse toovast harrastusest.

    1. Anne Noor

      Ei taha, et meie väike riik oleks eri maadest saabuvatele turistidele tapmise tallermaa

      Paljud veelinnud lendavad teatavasti läbi Eesti, peatudes puhkamiseks ja toitumiseks. Ka meil elavad luiged jm veelinnud valmistuvad rännuks. Nii on nad kõige haavatavamad. Oleks meeleldi allkirjastanud ka pöördumise, kuid puudub esialgu see võimalus. Olen igal juhul nende organiseeritud tapatalgute vastu.

      1. Relina Tooming

        Mitte piirangud vaid täielik keeld veelindude tapmisele

        Jumal on loonud kõik, inimesed, loomad, linnud ja kalad elamiseks, mitte tapmiseks. Jumal on inimesele toiduks loonud juur- ja puuviljad aga mitte liha (linnud, loomad, kalad). Inimesed, ärgake ülesse ja vaadake, mis ümberringi tervel Maakeral toimub! Jeesuse teine tulek on väga lähedal, "5 minutit" on kuritegelikul maailmal jäänud eksisteerida ja siis saab iga inimene oma palga kätte. Kes igavese elu, kes igavese surma. Ja siis loob Jumal uue taeva ja uue maa, kus ei ole mitte kunagi enam surma ega haigusi ega pisaraid ega viletsust ei inimestel ega loomariigil.

        1. Karl Jakob Toplaan

          Aamen selle peale, et tapatalgud tuleb lõpetada! Aga eelnevast, päris nii need lood siiski ei ole, lugegem kogu Piiblit ikka tervikuna... 1 MS 9 ütleb "Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi". Näiteks võib tuua ka Mt 14, kus Jeesus söödab viit tuhandet meest leiva ja kalaga...

      2. Aldo Naruson

        Tublid ja aktiivsd kaitsjad tulge siis palun talunikele appi ja jookske mööda põldu ringi ja hõigake hellalt:

        "HEI TEIE 10 000 LAGLET PALUN ÄRGE SÖÖGE MINU KÜLVATULT PÕLLULT TALINISU SEEMNEID JA KUI TE LAASTATE MINU 100 HA PÕLDU (mis on 60 tonni nisu, mis on ca 0,3% EESTI saia-leiva vilja päevane vajadus), SIIS MA PEAN OMA LAPSED PANEMA LIHTSALT LINNULIHA TOIDULE. Hollandis võib talunik vabalt hävitada( gaasitada ) kõik tema saaki hävitavad linnud ja kogused küünivad kümmnetesse tuhandetesse. Tõsiselt vaadake oma puuris olevast papagoist kaugemale.

        1. Aldo Naruson

          Ma ei poolda arutut tapmist, aga te kõik kes niidavad suviti igal nädalal muru on ka mesilaste massihävituses ja ühtlasi ka inimkonna aeglases hävitamises süüdi.

      3. Margot-Daisy Põldroos

        Kõik madalad "lõbud" elusolendite arvelt peaks saama ühiskonna poolt halvustatud!

        Kui riigis domineerib arvamus, et tapmist lõbu pärast võib kuidagi õigustada ja vahele astumist ei toimu, siis on see märk ühiskonna madaldunud eluväärtustest ja hoiakutest. Selline kogukond võib edaspidi seista silmitsi aina julmemate piltidega.

        1. Val Rajasaar

          Seada tuleks ka nõuded turismijahi korraldaja isiku asjus.

          Peamine turismijahi probleem tuleb sellest, et väikeulukijahti (sh. siis ka linnujahti) võivad korraldada maaomanikud omal maal. Nii toovad jahikauged turismifirmad kliendid ning määrivad nood päha samuti jahivõhikust maaomanikule. Jahiseaduse selgitamise ja järelevalvega ei tegele kumbki neist. Jahiturismi võiksid korraldada ainult jahiorganisatsioonid oma jahialal. Siis oleks tagatud kord ja eetika.