METSA VÄÄRTUS ON ENAMAS KUI RAIUMISES RAHAKS
Mets on keerukas ÖKOSÜSTEEM, mis on seda rikkam ja toimib seda paremini, mida pikemalt ta on saanud ühe koha peal kujuneda, "puupõld" seda kahjuks ei saa asendada. Keskkonnaameti kodulehel: "... Liigirohked ja hästi toimivad ökosüsteemid on need, mis hoiavad käimas aineringeid nii globaalsel tasandil, maastike tasandil ..., nad TAGAVAD MEILE PUHTA VEE JA ÕHU, TOITAINERIKKA MULLA, TOIDUTOOTMISE JÄTKUSUUTLIKKUSE, annavad identiteedi ja heaolutunde ja ka vaimse ja füüsilise tervise. MEIE LAPSED ON TERVEMAD, keskendumis- ja õpivõimelisemad, täiskasvanud on rahulikumad ja õnnelikumad, kui nende elukeskkond on roheline ja liigirohke. Neid inimese jaoks hädavajalikke looduse panuseid meile sobiva elukeskkonna tagamisel kutsutakse looduse hüvedeks. Kasutame neid hüvesid tasuta ja märkamatult ja eks seetõttu võtame nende olemasolu enesestmõistetavana, nende seisundi peale mõtlemata. Siiski ... nad on seotud ökosüsteemide seisundiga,mis aga omakorda sõltub inimestest. Käies elupaikade ja elurikkusega hoolimatult ringi, SAEME SEDASAMA OKSA, MIS KUJUNDAB MEIE ELUKESKKONDA, TAGAB HEAOLU JA TULEVIKUVÄLJAVAATED. Kui mõned looduse hüved on asendatavad (nt kasvõi teoreetiliselt võime ... päris metsa asemel leida tröösti ka seinalekinnitatud metsa pilti vaadates), on nii mõnigi neist asendamatu. Sest loodus, miljonite aastate jooksul kujunenud ökosüsteemide ja liikide rohkus, on see lõim, mis hoiab koos kogu biosfääri toimimist. Hoolimata oma tähtsusest ei ole elurikkuse ja looduskeskkonna seisund kiita, ei maailmas, ei Euroopas, ei Eestis. ... IPBESi ülevaade ... tõdes, et oleme viimase viiekümne aastaga hävitanud pea 50% elupaikadest ja viinud iga kaheksanda liigi väljasuremise veerele ning iganeljanda ohustatute hulka. Elurikkus ja looduskeskkond on sügavas kriisis ning selle peapõhjuseks on liiga intensiivne ja hoolimatu maakasutus, mis on kaasa toonud liiga suure elupaikade kao.... Eesti ei ole erandiks. ... KOGU MEIE METSAMAA PINDALAST MOODUSTAVAD LOODUSMETSAD VAID 2%. Kliimamuutuste seisukohast üliolulistest märgaladest on looduslikuna säilinud neljandik. ... igal aastal kahaneb Eesti METSADE ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 - 111 000 paari võrra. ... Eesti maismaapindalast 18.8% on erineva kaitsestaatusega. ... Euroopa keskmisele (21%) ja paljudele Euroopa riikidele (Saksamaa 37.8%, Prantsusmaa 25.8%, Suurbritannia 28.7%) jääme selle näitajaga omajagu alla. ... Tänaseks võib kogu maailma kogemuse põhjal järeldada, et väljaspool kaitsealasid elupaigad ja elurikkus naljalt püsima ei kipu." https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/sinu_tegu_loeb_aveliina_helm2019.pdf Eesti looduskaitsealade uued kaitsekorrad lubavad metsaraiet ka kaitsealadel, senikehtinud piiranguid on tihti vähendatud. NB! Metsamajandusteadlane ei ole reeglina metsateadlane! Ökosüsteemi ei saa ju osta ega müüa ja otsene majanduslik kasu puudub, see toimib vaikselt ja tasuta nagu õhk, on iseenesestmõistetav seni, kuni võib olla hilja.