Eesti ei ole tuumapolügoon

Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Eestimaa Rohelised,

Kommentaarid

Kui ei tea, küsi asjatundjatelt!

Taastuvenergia võimalikkuses kahtlejad ignoreerivad täielikult Eesti biomassi (eriti põllumajandusjäätmed mis täna mädaneb või põletatakse põlluservas) potentsiaali, millest täna suurem osa kasutamata ja millest üsna suur resursiosa (puiduhakke ja pelletite kujul) läheb sadamate kaudu eksporti. Unustatakse ka asjaolu, et nii päevase tarbimise kõikumisi kui ka tuulikute toodangu kõikumisi nii täna kui tulevikus silutakse juba täna naaberriikide (Norra, Rootsi, Soome, Läti) hüdrojaamadega läbi välisühenduste. Loomulikult koos uute suurte meretuuleparkidega luuakse ühendusi naaberriikidega juurde. Elementaarne, et suurem välisühenduste maht aitab kompenseerida kodumaiste tootmisvõimsuste vajakut. K Kõigilt neilt, kes arvavad, et Eestis ei saa tuule osakaalu elektritootmises märkimisväärselt kasvatada, küsin, aga kuidas Taanis saavad ja kuidas Saksamaal saavad? Ikka sama moodi saab ka Eestis. Lugege Taani ja saksamaa s¨steemioperaatorite aruandeid või kasvõi pressiteateid, kuidas tuuleenergia osakaalu kasvutempo rekordeid lööb. Eesti energeetikaasjatundjad on aastakümneid tõestanud, et Eestis on piisavalt senikasutamata taastuvkütuseid ja -energiaallikaid (biomass, tuul, päike ja geotermaalenergia), millest piisab nii sisemaise energiatarbimise katteks kui ka ekspordiks. Tänaseks on taastuvate energiaallikate kasutamiseks sobilike tehnoloogiate hinnad langenud tasemele, kus nood on konkurentsivõimelised fossiilkütustel baseeruvate energiatehnoloogiatega ja mõnes piirkonnas isegi odavamad. Seda tõestab kasvõi fakt, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 2019.aastal kogu maailmas investeeriti taastuvallikatel energiatootmisse 281 miljardit, fossiilkütustel energiatootmisse 111 miljardit ja tuumaenergiasse vaid 35 miljardit USD. Eesti Taastuvenergia Koja poolt ette pandud kava kohaselt on Eestis juba aastal 2030 võimalik ligi 20 % vajaminevast elektrienergiast toota biomassikütustel koostootmisjaamades, 60% tuulegeneraatoritega mida toetavad12% ulatuses tuuleenergiat salvestavad pumphüdrojaamad, 4% päikesepaneelidega ning ülejäänu biogaasi- ja olemasolevate hüdroelektrijaamadega. Tuumaenergial pole Eesti elektritootmises lähima 30 aasta perspektiivis kohta kolmel lihtsal põhjusel: 3-nda põlvkonna reaktorite ehitamine on liiga kallis võrreldes taastvuvenergial põhinevate elektritootmisvõimsuste rajamisega; tuumajaamad toodavad jäätmeid, mille ohutu käitlemine on liiga kallis ning ehk kõige olulisim argument tuumaenergia kasutamise vastu on asjaolu, et Eestisse tuumajaama rajamisel kahaneb meie riigi energiasõltumatus ja -julgeolek. Sisse tuleb osta nii tehnoloogia, kütus kui ka ehitamise ja opereerimise oskusteave, mille hinda ja kättesaadavust Eesti ise ei kontrolli.