Palume Riigikogul peatada koostöö petitsiooniportaaliga Rahvaalgatus.ee, kuni pole tagatud selle vastavus märgukirjaseaduse nõuetele.
Rahvaalgatus.ee hälbib ette nähtud protsessist:
- Petitsiooni avaldamisele on määratud 3-päevane viiteaeg, mida seadus ette ei näe;
- Allkirjade kogumisele on seatud 18-kuuline limiit, mida seadus ette ei näe;
- Portaal ei anna autoritele välja allkirju, et nende kogumist saaks jätkata seaduse nõuetele vastavas demokraatiaportaalis või koguda paralleelselt paberil.
Kui Rahvaalgatus.ee ei püüa lubamatult mõjutada või monopoliseerida demokraatlikku protsessi, peaks see riiklikult kureeritud referentsportaalina piirduma seaduses nõutuga ega tohiks seada allkirjade kogumisele või esitamisele meelevaldseid piiranguid konkreetse seadusliku aluseta.
Seetõttu paneme ette järgnevat:
- Riigikogu peatab koostöö Rahvalgatus.ee portaaliga, kuni vead pole parandatud;
- Riigikogu algatab avatud konkursi sõltumatu referentsportaali loomiseks;
- Riigikogu hoidub kallutatuse vältimiseks üheainsa petitsiooniportaali soovitamisest.
Praegu eirab riiklikult rahastatud ja Riigikogu poolt ametliku kanalina reklaamitud petitsiooniportaal Rahvaalgatus.ee märgukirjaseaduse nõudeid ning lukustab märgukirjade autorid seadust eirava portaali klientideks sellega, et keeldub andmete ülekandmisest. Sellega takistab portaal oluliselt märgukirjaõiguse teostamist.
Anna allkiri seaduse nõudeid järgiva rahvaalgatuse ja avatud demokraatlike protsesside poolt!
Kasuta Citizen OSi :)
Ma olen kindel, et kellelgi pole kohustust kasutada Rahvaalgatus.ee-d. Vajalikud allkirjad võib kokku koguda tavapäraste digiallkirjastamise tarkvaradega, Citizen OSiga, oma progetud rakendusega või ka paberil. Riigikogu kantseleil on kohustus Sinu algatus vastu võtta täpselt samadel alustel, kui RA-st tulnud algatused. Sellisel juhul ei kehti ükski Rahvaalgatus.ee seatud eritingimus. RA ei ole kindlasti monopoliseisundis. Ma arvan, et kuna RA taga on SA Koostöö Kogu ehk eraldiseisev juriidiline isik, mitte Riigikogu kantselei ise, siis ei tulene neile kusagilt kohustust märgukirja seadust oma rakenduses sõna-sõnalt rakendada. Eraõiguslik juriidiline isik on vabas riigis vaba tegema, mida ta soovib seni, kui see ei lähe seadusega vastuollu. Oma portaalis täiendavate tingimuste seadmine arvestades, et teisi vahendeid kasutades saab ka ilma nende tingimusteta märgukirju teha, ei ole minu arusaamist mööda millegagi vastuolus. 100% kindel ei ole, siin oleks vaja kompetentse juristi analüüsi. Kogutud allkirjade mitteväljaandmine on mõistlik, sest see kaitseb petitsiooni sihtgruppi algataja poolse sihitiud allkirjastama survestamise eest. Kui ta ei tea, kes on allkirjastanud ja kes mitte, saab teha kommunikatsiooni sihtgrupile laiemalt, aga mitte survestada üksikisikuid. Mõistlik mu meelest. Ülejäänud kaks piirangut tunduvad lihtsalt praktiliselt arusaadavad. Kokkuvõttes ma näen, mis on konkreetse algatuse autorit ärritanud ning ajendanud algatust looma. Sisulist argumentatsiooni (sh tõestust) näen algatuse taga väga napilt.
Riigikogu kantselei poolt soovitatud ja Presidendi kantselei poolt rahastatud portaal on avaliku teenuse pakkuja täpsest omandivormist sõltumata. Märgukirjaseadus näeb petitsioonidele ette üheainsa tähtajalise piirangu. Selle kohaselt võib sama sisuga petitsiooni esitada vaid korra 24 kuu jooksul. Kui Riigikogu oleks tahtnud kehtestada muid piiranguid, oleks need seaduses paika pandud -- täiendavad piirangud on seadust eirav omalooming, mida võib lubada CitizenOS vm eraalgatuslik demokraatiaklubi, aga mitte riiklikult kureeritud demokraatiaportaal. Rahvaalgatus.ee on sarnaste probleemidega maadelnud kevadest 2016. Ka minu meelest on piinlik, et Koostöö Kogu pole siiani leidnud kompetentset õigusnõu -- sest usaldusele demokraatia baasprotseduuride suhtes mõjuvad õiguslik ebakorrektsus ja meelevald hävitavalt. Kahjuks peegeldub see petitsiooniportaalilt lõpuks tagasi ka institutsioonidele, mille alluvuses või teenistuses tegutsema on see määratud.
Avatud lähtekood, avatud seadusloome, #koos
"* Petitsiooni avaldamisele on määratud 3-päevane viiteaeg, mida seadus ette ei näe;" Viiteaega kutsutakse Rahvaalgatus.ee-s "Ühisloome faasiks". Ma leian, et ühisloome faas on väga hea idee. Kui vaba tarkvaaraarendus on väga suur edulugu, miks ei võiks olla vaba seadusloome suur edulugu? Nimelt idee oleks ettepanekut viimistleda ühisloome vormis, nagu vaba tarkvaraarenduses võib iga üks koodi muudatusettepanekuid teha, nii võib igaüks teha ettepanekuid petitsiooni sisu osas? Kokkuvõttes peaks nii paranema Riigikokku jõudva ettepaneku kvaliteet. Nagu vaba tarkvaraarenduses on tegelikult mingi nö juhtgrupp, kes koodi muudatusettepanekuid haldavad, nii saab ka Rahvaalgatuses algatuse loojad sisu haldamisega tegeleda. Kui nende arvates on sisu küps, saavad nad selle "reliisida" ehk siis saata hääletamisele. KUI tekib olukord, kus kogu algatusele või selle sisu osas on suur lahkheli, saab alati teha konkureeriva algatuse, mis on vaba tarkvaraarenduses tuntud kui "forkimine". Kokkuvõttes leian, et ühisloome faas on VÄGA oluline edasiminek ja soovin, et massid saaksid sellest aru. Selleks, et see aga hästi toimida saaks, peab toimuma viisakas diskussioon, milles vastu- ja pooltargumente hinnatakse ühtemoodi kõrgelt. Tähtis on "rünnata" ja "kaitsta" sisu, mitte sisu loovaid isikuid. "* Petitsioonidele on kehtestatud 18-kuuline allkirjade kogumise piiraeg, mida seadus ette ei näe;" Kui ma ei eksi, siis allkirjade kokkusaamisel saab algatuse Riigikokku varem saata. KUI 18 kuuga hääli kokku ei saa, siis võiks ju öelda tegu on mitte aktuaalse/kriitilise teemaga VÕI huvitatud osapooled ei pinguta piisavalt. Arvan, et mingi mõistlik aegumise aeg on hea. Ka vaba tarkvaraarenduses kuulutatakse muudatusettepanekud, mis piisavat tähelepanu ei pälvi, teatud aja pärast aegunuks (EN: "stale"). "* Portaal ei anna petitsiooni autorile välja tema kogutud allkirju, et see saaks allkirjade kogumist vajadusel jätkata mõnes seaduse nõuetele vastavas demokraatiaportaalis või koguda paralleelselt allkirju paberil, kuigi seadus näeb sellise võimaluse ette." Pean mõistlikuks, et hääli välja ei anta Võib tekkida juhus kus keerulises teemas algataja kas tahtlikult või avalikult avaldab hääletanute info, mis võib põhjustada kahju. Kui me tahame laiaulatuslikku kaasamist, siis salajane hääletamine on minu arvates loogiline. Kokkuvõttes arvan, et punktid, mida Lp. Algataja märgib "puudused" on tegelikult äärmiselt vajalikud eelised võrreldes varasemate rahvaalgatusplatvormidega. Võib-olla tasuks teha seadusemuudatuse ettepanek, milles vähemalt ühisloome faas ehk avalik arutelu PEAB olema.
Ma ei eita, et 3-päevalisel ühisloomefaasil või allkirjade kogumise 18-kuulisel ajalimiidil võib vahel olla kasulik mõju. Siiski on need arvud meelevaldsed ja mis võib paista mõistlik Mikule või Margole, ei pruugi seda olla ülejäänutele. Kuni märgukirjaseadus selliseid piiranguid ette ei näe, peab pakkuma kasutajatele võimaluse neist mööda minna -- demokraatia baasprotseduuride puhul ei saa juhinduda oletatavast "mõistlikkusest", vaid protsessid peavad olema *seaduslikud*. Märgukirjaseaduse mõttes on eksitav ka ettekujutus justkui võiks petitsioonide allkirjad olla salajased -- see on niimoodi rahvahääletuste puhul, mis on õiguslikus mõttes teine kategooria. Petitsioon ei asenda rahvahääletust ja pole õige toita allkirjastajates ootusi identiteedi salajaseks jäämisest, kui seaduses kirjeldatud protseduurid seda ette ei näe ega saagi näha. Ka on ekslik ettekujutus, et märgukirja autor ja/või vastutav esitaja ei peaks pääsema ligi allkirjadele -- vastupidi, ta peab saama neid isiklikult koguda ja kontrollida.
Rahvaalgatus.ee ja monopol
Riigikogu peab menetlema IGA algatust, mis on saanud vähemalt 1000 allkirja. Ükskõik, kus ja kuidas need kogutud on. Igaüks võib kas teha oma rakenduse digiallkirjade kogumiseks VÕI võtta aluseks Rahvaalgatus.ee avatud lähtekoodi (https://github.com/rahvaalgatus/rahvaalgatus). Avatud lähtekoodiga CitizenOS on ka võimalus, kui Rahvaalgatus.ee millegi pärast ei sobi - https://github.com/citizenos.
Kas CitizenOSi ja Rahvaalgatus.ee vahel on kartellikokkulepe? Isegi kommertsportaalide puhul peetakse nn tootjalukku ebaausaks võtteks ja püütakse seaduste abiga tagada võimalust kolida oma konto koos andmetega parema teenusepakkuja juurde. Teie näite aga kooris väitvat, et sellist võimalust ei tohiks olla petitsiooniportaali puhul ega suuda seda adekvaatselt põhjendada. Kuidas aitab demokraatlikele protsessidele kaasa märgukirjade autorite lukustamine ühe platvormi külge -- mis antud juhul eirab lisaks seaduse nõudeid? Minu märgukirja "Nõua Riigikogult vastutust e-hääletuse eest!" allkirjade kogumise peatas Rahvaaalgatus.ee ühepoolselt 17. aprillil 2023, kuigi selle tähtajaks oli määratud ja kasutajatele kuvatud 1. september 2023. Alates 1. aprillist, st umbes kahe nädalaga oli see kogunud täiendavad 156 allkirja ning oli aktiivses allkirjastamise faasis. Ilmselt oli Rahvaalgatus.ee poolt tegu nii allkirjade kogumise lubamatu mõjutamise kui seaduserikkumisega, mistõttu ma meeleldi koliks petitsiooni keskkonda, mis võimaldab märgukirjaseadusele vastavat protsessi. Kuidas saaksin aga seda praegu teha, ilma et kaotaksin juba kogutud 492 allkirja, mida Rahvaalgatus.ee keeldub mulle edastamast?