Avatud lähtekood, avatud seadusloome, #koos
"* Petitsiooni avaldamisele on määratud 3-päevane viiteaeg, mida seadus ette ei näe;" Viiteaega kutsutakse Rahvaalgatus.ee-s "Ühisloome faasiks". Ma leian, et ühisloome faas on väga hea idee. Kui vaba tarkvaaraarendus on väga suur edulugu, miks ei võiks olla vaba seadusloome suur edulugu? Nimelt idee oleks ettepanekut viimistleda ühisloome vormis, nagu vaba tarkvaraarenduses võib iga üks koodi muudatusettepanekuid teha, nii võib igaüks teha ettepanekuid petitsiooni sisu osas? Kokkuvõttes peaks nii paranema Riigikokku jõudva ettepaneku kvaliteet. Nagu vaba tarkvaraarenduses on tegelikult mingi nö juhtgrupp, kes koodi muudatusettepanekuid haldavad, nii saab ka Rahvaalgatuses algatuse loojad sisu haldamisega tegeleda. Kui nende arvates on sisu küps, saavad nad selle "reliisida" ehk siis saata hääletamisele. KUI tekib olukord, kus kogu algatusele või selle sisu osas on suur lahkheli, saab alati teha konkureeriva algatuse, mis on vaba tarkvaraarenduses tuntud kui "forkimine". Kokkuvõttes leian, et ühisloome faas on VÄGA oluline edasiminek ja soovin, et massid saaksid sellest aru. Selleks, et see aga hästi toimida saaks, peab toimuma viisakas diskussioon, milles vastu- ja pooltargumente hinnatakse ühtemoodi kõrgelt. Tähtis on "rünnata" ja "kaitsta" sisu, mitte sisu loovaid isikuid. "* Petitsioonidele on kehtestatud 18-kuuline allkirjade kogumise piiraeg, mida seadus ette ei näe;" Kui ma ei eksi, siis allkirjade kokkusaamisel saab algatuse Riigikokku varem saata. KUI 18 kuuga hääli kokku ei saa, siis võiks ju öelda tegu on mitte aktuaalse/kriitilise teemaga VÕI huvitatud osapooled ei pinguta piisavalt. Arvan, et mingi mõistlik aegumise aeg on hea. Ka vaba tarkvaraarenduses kuulutatakse muudatusettepanekud, mis piisavat tähelepanu ei pälvi, teatud aja pärast aegunuks (EN: "stale"). "* Portaal ei anna petitsiooni autorile välja tema kogutud allkirju, et see saaks allkirjade kogumist vajadusel jätkata mõnes seaduse nõuetele vastavas demokraatiaportaalis või koguda paralleelselt allkirju paberil, kuigi seadus näeb sellise võimaluse ette." Pean mõistlikuks, et hääli välja ei anta Võib tekkida juhus kus keerulises teemas algataja kas tahtlikult või avalikult avaldab hääletanute info, mis võib põhjustada kahju. Kui me tahame laiaulatuslikku kaasamist, siis salajane hääletamine on minu arvates loogiline. Kokkuvõttes arvan, et punktid, mida Lp. Algataja märgib "puudused" on tegelikult äärmiselt vajalikud eelised võrreldes varasemate rahvaalgatusplatvormidega. Võib-olla tasuks teha seadusemuudatuse ettepanek, milles vähemalt ühisloome faas ehk avalik arutelu PEAB olema.
Ma ei eita, et 3-päevalisel ühisloomefaasil või allkirjade kogumise 18-kuulisel ajalimiidil võib vahel olla kasulik mõju. Siiski on need arvud meelevaldsed ja mis võib paista mõistlik Mikule või Margole, ei pruugi seda olla ülejäänutele. Kuni märgukirjaseadus selliseid piiranguid ette ei näe, peab pakkuma kasutajatele võimaluse neist mööda minna -- demokraatia baasprotseduuride puhul ei saa juhinduda oletatavast "mõistlikkusest", vaid protsessid peavad olema *seaduslikud*. Märgukirjaseaduse mõttes on eksitav ka ettekujutus justkui võiks petitsioonide allkirjad olla salajased -- see on niimoodi rahvahääletuste puhul, mis on õiguslikus mõttes teine kategooria. Petitsioon ei asenda rahvahääletust ja pole õige toita allkirjastajates ootusi identiteedi salajaseks jäämisest, kui seaduses kirjeldatud protseduurid seda ette ei näe ega saagi näha. Ka on ekslik ettekujutus, et märgukirja autor ja/või vastutav esitaja ei peaks pääsema ligi allkirjadele -- vastupidi, ta peab saama neid isiklikult koguda ja kontrollida.