LANGETAME ÜLDIST KÄIBEMAKSUMÄÄRA

Kenno Põltsam,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
32 allkirja
ALLKIRJASTA

968 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Üldine käibemaksumäär on alates 2009. aasta 1. juulist 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest (KMS § 15 lg 1). Standardmäära rakendatakse käibemaksustamisel alati, kui puudub erisättest tulenev alus soodusmäära või maksuvabastuse rakendamiseks. 2009a. juunis tegi reformierakondlik Valitsus teatavaks otsuse tõsta üldist käibemaksumäära: rõhutati et see on ajutine meede, tulemaks välja eelarve puudujäägist. Augustis ütles rahandusminister J. Ligi väljaandele Äripäev: „ Kui käibemaksu ei oleks tõstetud, siis oleksid laekumised olnud veel väiksemad. Nii nagu Euroopas üldjoontes tavaks on, hoidutakse tööjõu ja tulumaksu tõstmisest ja rõhk on kaudsetel maksudel.“ Minister kinnitas, et lähiajal ühtegi maksutõusu tulemas ei ole. Aktsiisi ja käibemaksu oli selleks ajaks juba tõstetud ning kaotanud käibemaksu erisusi ning et riigi pikaajaliseks sooviks on kanda maksustamist enam tarbimisele üle.

Vähemalt Viimase 13 aasta jooksul on Eesti majanduses domineerinud reformierakondlik mentaalsus: inimene peab pingutama selle nimel et majandus kasvaks. On räägitud et riigieelarve peab olema tasakaalus, riik ei saa sekkuda riigiettevõtete töösse ning tarbimist tuleb maksustada, lootes et maksulaekumine selle arvelt suureneks ning kui ei suurene, siis tuleb leiutada uusi makse või olemasolevaid makse/aktsiise tõsta. 2021a. detsembris ütles peaminister Kallas: „Kui me vaatame, mida me tahame maksudega saavutada, siis mõte on ju selles, et maksusta kõrgelt seda, mida sa ei taha, et areneks.“ Reformierakonna üks asutaja, erakonnast lahkunud I. Gräzin tõdeb 2018a. lõpus, et Reformierakonnast on saanud sotsialistlik erakond, pidades antud juhul silmas majanduspoliitikat: „Mis ühendab radikaalseid sotsialiste? Sügav usk sellesse, et ainult nemad suudavad juhtida ühiskonda õnnele ja tagada kõigi rikkuste õiglane ümberjaotus: Reformierakond võtab raha ära elektritarbijatelt, riigivaraomanikelt ja palka saavatelt töölistelt koos nendega, kes töölistele palka annavad. Sotsid teevad sedasama näiteks alkoholi, kütuse ja tubakaga, kusjuures arvestamata seda, et erinevalt Reformierakonnast riisuvad nad raha vaestelt.“ Poliitik tõdeb et eesti majanduses hakkas Ansipi esimestel aastatel pead tõstma sotsialistlik mentaalsus.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna arusaam majanduse toimimisest on märksa erinev ning 2019a. tuli erakond välja võimsa majandusprogrammiga: Aastal 2020 andsid mitmed maksualandused positiivset tooni ning tegid seda ka aastal 2021 – mitte süüvides detailidesse, maksulaekumised hoopis suurenesid, kuigi reformierakondliku arusaama kohaselt peaks maksulangetus tekitama eelarve puudujäägi. Teisisõnu on selge, et maksualandustest hoidumine on teadlik ja pahatahtlik poliitika: üheks põhjuseks on soov muuta kodanikud enam riigist sõltuvaks ning sellelgi on enam kui üks, mittesõbralik põhjus. Paraku jäi Ratase valitsuse ajal (2019-21) tegemata üldise käibemaksumäära järkjärguline langetamine, seda koalitsioonikaaslaste vastasseisu tõttu. Täna näeme et lisaks vaenukuriteo mõiste laiendamise katsetele jms ideoloogiste eurodirektiivide kohandamisele eesti seadusandluses, soovitakse eesti inimene jätta ilma ka leivast, või jagab Valitsus leiba oma äranägemise järgi: nt erakorraline pensionitõus 20 euro võrra, 2 kuud enne RK-valimisi. 2022a. kevadel räägime inflatsioonist mis viimase aastaga on jätnud 100-st eurost järele 85 eurot. Sõjaõnn pöördub siis kui mõistetakse, et enam ei võidelda mitte ideaal vaid leiva eest. Asudes geograafiliselt kahe suure tsivilisatsiooni vahel ning elades kultuurisõja keerises, tekib küsimus, kas Euroopa Liidu ideaal on veel nii usutav, et rahvas laseb endalt ikka ja jälle nahka koorida. Üha enam mõistab, et nahka ei koorita meilt omariikluse tarvis vaid võõra ideaali ülevalpidamiseks ning vaba, väärikas inimene ei lasegi mõisal endalt nahka koorida.

Antud algatusele allkirja andnud leiavad et lisaks erinevate aktsiiside langetusele mida Kallase valitsus teha ei soovi, tuleb langetada ka üldist, 20%-st käibemaksumäära, tõstmata sealjuures 9%-st käibemaksumäära mis kehtib teatud kaupadele või teenustele. Käibemaksumäära langetamine turgutab sisemajandust ning tõstab valitsuse kui institutsiooni usaldusväärsust oma elanike seas.

Austatud Riigikogu! Palume teil langetada üldist 20%-st käibemaksumäära, vähemalt 2% võrra. Aita maksud paika!

32 allkirja

968 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16aastane Eesti alaline elanik ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Kommentaarid

  1. Kollektiivne pöördumine ei vasta nõutele

    Soovime pöörata tähelepanu sellele, et kollektiivses pöördumises tuleb teha ettepanek, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada, lisades kuni kolmeleheküljeline põhjendus, miks kehtiv olukord ei rahulda ning kuidas pöördumises esitatud ettepanek olukorda parandaks. Käesolevas pöördumises puudub täielikult nii ettepaneku põhjendus kui ka selgitus, kuidas esitatud ettepanek olukorda parandaks. Kui pöördumine ei vasta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses sätestatud nõuetele, tagastab Riigikogu juhatus pöördumise kontaktisikule või -isikutele puuduste kõrvaldamiseks. Rahvaalgatus.ee lehe haldaja