Lähisuhtevägivalla seadus

MTÜ Emale, Ann Vool,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 497 allkirja

503 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Peatatud: 497 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.

Eesti vajab paremaid seaduseid, et kaitsa lähisuhte vägivalla sihtmärke. Täna puuduvad täielikult seadused kahe vägivalla liigi osas- emotsionaalse- ja majandusliku vägivalla osas.
Nõuame põhjaliku seaduse loomist, mis puudutaks kõiki lähisuhtevägivalla liike ja viiks meid lähemale vägivallatule tulevikule.

Ettepanek

Soovime parandada Eesti inimeste ja perede elukvaliteeti süsteemse lähenemisega lähisuhtevägivalla osas. 
Selleks on vaja defineerida erinevad vägivalla liigid, luua seadused, mis võimaldavad tuvastada, menetleda ja karistada kõiki vägivalla tegusid lähisuhtes.
Tuleb luua toimivad ja sisukad süsteemid vägivalla ennetamiseks.
Vaja on paremini kaitsa lapsi vägivaldse vanema negatiivsete mõjude alla sattumast.
Peab andma tugeva signaali, et lähisuhte vägivalla kõik viisid on Eesti ühiskonnas taunitud.

Põhjendus

Hetkel pole Eestis eraldi seaduseid, mida kasutada võitluseks kõigi lähisuhtevägivalla liikidega.
Karistatavad on füüsiline ja seksuaalne rünnak oma partneri vastu, kuid kõige levinum, emotsionaalne vägivald ning samamoodi oluline majanduslik vägivald on meie õigusruumis täna täielikult puudu.
Nende seaduste puudmise tõttu kannatavad kõige enam ühiskonna nõrgematel positsioonidel olevad liikmed. Peamiselt naised ja lapsed.
Statistika kinnitab, et kõige enam kasutatakse vägivalda just naiste ja laste peal, mis aga taastoodab negatiivseid käitumismustreid ja katkiseid inimsuhteid tulevikuks.

Vägivallaga võitlemiseks tuleb luua lähisuhtevägivalla kohta eraldi osa Karistusseadustikus, Kriminaalseaduses.
 Kuni pole seaduseid siis pole ka probleemi justkui olemas.
Vajalikud on definitsioonid kõigi nelja vägivalla liigi kohta (vaime/emotsionaalne, majanduslik, füüsiline ja seksuaalne)
, viisid, kuidas erinevaid vägivalla liike tuvastada, tõendada, menetleda ja karistada.

Tuleb luua selged statistika kogumise meetodid kõigi vägivalla liikide kohta. Ilma statistikata puudub arusaam probleemi suurusest ja riigile tekkivatest pikaajalistest kahjudest.

Lähisuhtevägivallaga tegelevate ametnike ja spetsialistide jaoks tuleb luua atesteerimine ja tagasiside süsteem, et tagada ühtne probleemidest aru saamine ning  süsteemiga kokku puutunud inimesed saaks anda tagasisidet nende kogemuse kohta.

Kriisikodude, ohvritega töötavate organisatsioonide katkematu ja läbipaistev finantseerimine, et lähisuhtevägivallaga tegelemine oleks pikaajaliselt jätkusuutlik ja mitte õhinapõhine. 

Sarnaselt teistele riikidele tuleks viia sisse automaatne ühisvara tekkimine, peale kaks aastat kestnud kooselu või ühise lapse sündides. 
Kui ollakse automaatse ühisvaraks muutumise vastu, tuleb paaril notariaalselt kirjutada alla varade jagamise kokkuleppele ka kooselus olles. Praegu sünnib üle poole lastest vabaabieludesse, seega tuleb hakata peresid suunama teadlikute valikute juurde ühisvara tekkimise ja jaotamise osas. Abielu populaarsuse vähenemine vajab uusi lahendusi.

Lastekaitseseadus tuleks muuta vastavalt, et lapsevanema tõendatud vägivaldsuse korral (sh vaimne, majanduslik, füüsiline, seksuaalne rünnak lapse või teise vanema suhtes sh lapse nähes) peatatakse tema vanemlikud õigused, et takistada suurema kahju tekitamine lapsele. 
Kriminaalkaristuse jõustumise korral vabastatakse vanem õigustest aga mitte rahalistest kohustustest oma lapse suhtes. 
Praeguses olukorras võivad vägivallatsejad kahjustada oma lapsi aastaid, tekitades neile pikaajalisi traumasid. Kui on näha, et vanem hoolib rohkem oma vägivalla kasutamisest, kui lapse huvidest siis tuleb tema õiguseid vanemana piirata.

Seksuaalvägivalla mh pedofiiliakuritegude puhul jälitustegevuse võimaldamine lihtsustatud korras. Näiteks pealtkuulamine, lapsporno olemasolu tuvastamine jms. Karistusi tuleb karmistada.

 Taastava õiguse kasutamine , perelepitus ja paariteraapia tuleb lähisuhtevägivalla puhul seada kahtluse alla. Rahvusvaheliselt on toodud välja, et vägivalla ohvri sundimine koostösse vägivallatsejaga võib tekitada uusi traumasid ja ohustada vägivalla sihtmärki.

 Lähenemiskeeldude kiirem ja sisulisem menetlemine, vägivalla sihtmärkide kaitsmisele suunatus.

Probleeme, millega selle suure teema juures tuleks tegeleda on palju. Siin on välja toodud vaid mõned. 
Põhiline küsimus on selles, et kuni pole olemas definitsioone ja juhiseid, kuidas vägivalla esinemist tõendada, pole seda probleemi justkui olemas. 
Seaduse loomisega saab hakata kaardistama probleemi ulatust.
 

Menetlusinfo

Kommentaarid

    Olen lugenud läbi algatuse "Lähisuhtevägivalla seadus" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri