Ettepanek
Ettepanek on muuta töö- ja puhkeaja režiimi, see tähendab, et inimene töötab senise viietööpäevase töönädala asemel neli päeva ja puhkab senise kahe puhkepäeva asemel kolm puhkepäeva. Sellega saavutame selle, et paranenud töö- ja puhkeajakorralduse kaudu muutub tema tervislik seisund, mis võimaldab olla võimeline töötama kuni 70. eluaastani. Sellest tulenevalt ei oleks pensionile mineku ea tõstmine 70. eluaastani töötajatele nii ületamatu.Tänu meditsiini arengule ja elutingimuste paranemisele suureneb Euroopas vanemaealiste inimeste arv. See toob kaasa pensionäride hulga jätkuva kasvu, kelle suhe maksumaksjate arvuga suureneb katastroofiliselt viimaste kahjuks. Kuidas vähendada pensioni vajavate isikute arvu ja selle kaudu kulutusi sotsiaalhoolekandele riigieelarves? Üheks võimaluseks oleks tõsta pensionilemineku iga, millega esmapilgul meist vaevalt keegi nõustub. Eesti näitel võib väita, et kiiremini vanaduspensionäride arvust suureneb töövõimetuspensionäride arv. Selgub, et kõrvuti inimeste eluea pikenemisega väheneb nende tervelt elatud aastate hulk. Kuidas saavutada, et inimeste tervelt elatud aastate arv kasvaks vähemalt samas proportsioonis nagu kasvab nende eluiga, mis omakorda pikendaks inimeste tööiga ja võimaldaks neil püsida konkurentsivõimelisena tööjõuturul 70. eluaastani. Samas on kindlasti ka töökohti, kus 70-aastane ei suuda olla füüsiliselt võrdne 40-aastasega. Siin peab olema loodud ümberõppe süsteem.
Üheks võimaluseks inimeste tervelt elatud aastate hulka tõsta oleks vähendada senist 40-tunnilist nädalast töökoormust ja üldlevinud viiepäevane töönädal lühendada neljapäevaseks. Piltlikult võiks seda võrrelda masina mootoriga, mille kvaliteeti mõõdetakse töötundides. Mootor, mida on kasutatud näiteks 24 tundi ööpäevas, on aasta möödudes küll ajaliselt uus, aga füüsiliselt täiesti kulunud. Samas aga mootor, mida kasutatakse 8 tundi ööpäevas, on ka kolme aasta möödudes heas korras. Seega kui inimene töötab viis päeva nädalas, siis on ta 60. eluaastaks juba ennast töötajana ammendanud, neljapäevase töönädala korral on ta täiesti tegus ja edukas veel 70-aastaseltki.
I Millised oleksid selle idee elluviimise plussid?
1. Kui inimesed läheksid pensionile senise 63. eluaasta asemel 70-aastaselt, siis väheneks pensioni saavate isikute hulk seisuga 01.01.2014 106988 isiku võrra ehk 39%. Tänu sellele väheneksid riigi kulutused pensionideks orienteeruvalt 30-50%. Samas proportsioonis väheneks ka riigieelarve kulud pensionidele.
2. 4-päevase töönädala puhul jääb kolm puhkepäeva, mis on tänapäevase infoajastu ja stressirohke töökeskkonna puhul hädavajalik, et inimesed oleksid täielikult taastunud uue töönädala alguseks ja selleks valmis. TAI andmetel on praegu juba pooled Eesti inimesed stressis, mis mõjub kindlasti nende tervisele. Pidev stressis olek pärsib kindlasti ka töö tulemuslikkust.
3. 4-päevane töönädal omab suurt regionaal-poliitilist tähtsust. See vähendaks oluliselt inimeste kolimist maapiirkondadest linnadesse, kuna kolm vaba päeva jätab märksa pikema aja, mida inimesed saavad veeta perega oma senises elukohas ja kogu perekond ei pea tingimata töölkäivate pereliikmetega kaasa kolima, vaid jääb oma senisesse elukohta. Kui regionaalpoliitika muutub ja ettevõtlust hakatakse arendama ka maapiirkondades, on külad seal veel alles ja kodust eemal töötanud pereliikmel on koht, kuhu tagasi pöörduda. Kui antud projekt käivituks kogu Euroopas, siis eelpool nimetatud põhjustel vähendaks kolm puhkepäeva Eestist väljarännet.
4. 4-päevane töönädal võimaldab inimestel pühendada rohkem vaba aega oma tervise eest hoolitsemisele ja kasvatab vabaaja teenuste, nagu sport, turism, teater ja kino, tarbimist, millega suurendame nende teenuste nõudlust siseturul.
5. 4-päevane töönädal võimaldab perekondadel rohkem koos aega veeta, mis mõjub kindlasti hästi peresuhetele ja laste kasvatamisele ning vähendab probleeme, mis tulenevad tänapäeval sageli laste järelevalvetusest ja kodu vähesest mõjust nende kujunemisele.
6. 4-päevane töönädal parandab oluliselt inimeste tervist, sest tegeletakse rohkem spordiga ja ollakse pikemalt eemal töökeskkonnast, mis vähendab haiguspäevade arvu ja invaliidistumist, mis omakorda vähendab kulutusi tervishoiule ja sotsiaaltoetustele.
7. 4-päevase töönädala puhul tekib juurde uusi töökohti, kuna samas mahus tööde ja teenuste osutamiseks tuleb iga nelja töötaja kohta võtta juurde üks uus töötaja. Näide: kui neli töömeest panevad palkmaja kokku viie päevaga, siis sama palkmaja kokkupanekuks nelja päevaga on vaja viite töömeest. Seega väheneksid kulutused töötutele kompensatsiooni maksmiseks ja töötuskindlustuse maksed töötasust väheneksid.
8. 4-päevase töönädala korral, kui pensionile minnakse 70-aastaselt, kaob ära ebavõrdsus tavatöötaja ja töötava pensionäri vahel. Kui tavatöötaja ja töötav pensionär täidavad täpselt samasuguseid tööülesandeid, saab töötav pensionär praegu lisaks palgale veel pensioni, mis võib moodustada kuni poole palgast. Kusjuures osa penisonist tuleb tavatöötaja makstud maksudest. Tänapäevane madal pension ei võimalda nagunii normaalset äraelamist ja enamik pensionäre töötab ka pensionil olles edasi, millest tekibki eelpoolkirjeldatud ebavõrdsus (palk pluss pension).
9. Pensionilemineku ea tõstmisel 70. eluaastani väheneksid kulutused pensionidele, haigekassale ja töötukassale, millega seoses saaks oluliselt vähendada töötajate maksukoormust ja nimetatud summa jääks töötajatele kätte. Sellest tulenevalt võib 4-päevase töönädala korral töötajate palk isegi suureneda võrreldes praeguse 5-päevase töönädalaga .
Selleks, et 4-päevase töönädala kehtestamine annaks majandusliku efekti ja looks uusi töökohti, on vaja kehtestada range riiklik kontroll tööajast kinnipidamise üle, sest vastasel juhul sunnivad tööandjad nelja tööpäevaga töönädala puhul tegema ületunde ja töötundide arv võrreldes viiepäevase töönädalaga jääb samaks ning uusi töökohti ei teki. Kindlasti on suureks probleemiks poliitikute tahtmatus võtta vastu ebapopulaarne otsus pensionilemineku ea pikendamiseks 70. eluaastani, sest sellega kaotataks pensionäride hääled, kes moodustavad varsti meie valijate enamuse. Seejuures ei mõtle ei tänased pensionärid ega poliitikud sellele, et samade tendentside jätkumine viib selleni, et mõne aja pärast pensionärid kui valijad lakkavad üldse olemast, sest riigikassas puudub raha pensionide maksmiseks ja need, kes maksumaksjatena peaks sinna raha lisama, on Eestist lahkunud.
II Neljapäevase töönädala ja pensionile mineku ea 70. eluaastale tõstmise idee teostamiseks vajalikud tegevused.
Juhul, kui Arengufond peab vajalikuks ideed oma stipendiumiga toetada, tuleks selle kehtivuse perioodil leida lahendused järgmistele probleemidele.
1. Kuidas toimub üleminek neljapäevasele töönädalale? Kas see toimub etappide kaupa erinevatele vanuserühmadele eraldi või mingil kindlal kuupäeval nagu mindi üle kuuepäevaselt töönädalalt viiepäevasele.
2. Tuleks leida võimalusi nimetatud idee propageerimisele Euroopa tasandil, sest probleem ei ole täna niivõrd elanikkonna liikumine Eesti piires, kuivõrd elanike väljaränne Eestist Euroopasse. Kindlasti väheneks Eestist Euroopasse koos peredega töölelahkujate hulk, kui töötaja saaks senise kahe päeva asemel olla kodus kolm päeva. Kui pere jääb elama Eestisse, on lootus, et töö- ja palgaolude paranemisel töötaja pöördub siin elava pere juurde tagasi. Kui töötaja on Eestist lahkunud koos perega. on see vähem tõenäoline.
3. Tuleb töötada välja vastavate seaduste kontseptsioonid, mis kehtestaksid piirangud ja sanktsioonid ettevõtetele, kes sunnivad töötajaid tegema ületunde.
1. Tuleks sõlmida ühiskondlik kokkulepe, mille tulemusena reguleeritaks inimlikult suhted töötajate ja tööandjate vahel, mis võimaldaks luua meil euroopaliku või veelgi enam – põhjamaades toimiva turvalise ja stressivaba töökeskkonna.
2. Teatavasti töötab kommivabrik Kalev juba kaks aastat neljapäevase töönädala tingimustes, kuna see on toimunud juba piisavalt pika aja jooksul saaks selle baasil mingeid üldistusi teha.
3. Vajalik oleks analüüsida, millised olid probleemid üleminekul kuuepäevaselt tööpäevalt viiepäevasele, kindlasti leiab sealt midagi õpetlikku.
4. Esitasin neljapäevase töönädala rakendamisega seonduva ka Arvamusfestivali üheks teemaks, mis toimub augustis Paides.
5. Kavatsen seda tutvustada ka poliitilistele erakondadele, kuna järgmiste tõsiste valimisteni on aega ligi kaks aastat.
kui inimesel võetakse ära elukutse,kuidas peab inimmene edasi elama ?
Minu tööks oli rahvusvahelinne autojuht,seoses lubade vahetusega käisin läbi perearsti med kontrolli,milles perearst tuvastas mu kõlbmatuks veoautojuhiks,kasutas mu vanu tervislikke otsuseid,mis neil arvutis oli,viimase aasta jooksul olen vaid 3 korda perearsti külastand,see on ikka üks suur häbematus riigi tervisekontrollis ! Kas perearstil oleks üldse õigus selliseid otsuseid langetama,kui inimene on lubade saamisel käind riiklikus arsti komisjonis ? Kes on kontrollind perearstide sertifikaate et nad on pädevad inimese elu muutma ?
Mkm
Sa nkn järgmine aasta pensile, mis sa teiste elu muudad